Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-110530
Kohtuasi
OK Incure OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. juuni 2024 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OK Incure OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: OK Incure OÜ lepinguline esindaja AV
(registrikood
11542046),
Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2024 määrus ja saata asi tagasi Harju Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.OK Incure OÜ määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 19.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 1832,91 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 06.05.2024 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla 1420,66 eurot, intressi 215,59 eurot, viivise 222,08 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2-24-110530 Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 28.06.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna kostja elukoht ei ole Eestis.
4.Määruse kohaselt tuvastas kohus maksekäsu kiirmenetluses, et võlgnik ei ela pooltevahelises lepingus märgitud elukohas SSS, Tallinn. Rahvastikuregistri andmetel on see elukoht kehtetu. Varasemates menetlustes on kohtumaterjale püütud edastada ka aadressidel VVV, Tallinn ja KKK, Tallinn, kuid edutult. Materjale on püütud edastada kohtutäituri kaudu, kes ei suutnud leida võlgniku elukohta. K korteriühistu kinnitusel läks võlgnik Eestist ära. Seega on kohtul andmed, et võlgnik on Eestist lahkunud. Neid andmeid ümberlükkavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus on teinud kõik jõupingutused selleks, et leida võlgniku elukoht Eestis, seda ka kohtutäituri vahendusel. Kuna see oli edutu, tuleb asuda seisukohale, et võlgniku elukoht ei ole enam Eestis.
5.Kohus tugines kohtualluvuse kontrollimisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi Brüsseli I bis määrus). Hagis esitatud nõue tuleneb lepingust, mis sõlmiti ajal, mil kostja elas Eestis. Kuna kostja ei sõlminud lepinguid majandus- või kutsetegevuses, vastavad need Brüsseli I bis määruse art 17 lg 1 a ja c tunnustele. Seega kohaldub kohtualluvuse osas määruse neljas jagu (artiklid 17–19).
6.Brüsseli I bis määruse art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega ei saa hagi esitada riigis, kus ei ole tarbija alaline elukoht. Antud juhul ei ole tuvastatud, et kostjal oleks alaline elukoht Eestis. Kostja elukoha väljaselgitamine on hageja ülesanne (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 1, § 423 lg 1 p 8).
7.Pooltevahelises lepingus ei ole kokku lepitud kohtualluvust juhuks, kui kostja asub elama teise riiki. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule lahendamiseks.
9.Kaebuse kohaselt leidis kohus ennatlikult, et kostja elukoht ei ole Eestis. Asja menetlemisest keeldumiseks ei anna alust võimatus kostjale dokumente kätte toimetada või kellegi väide, et kostja on Eestist lahkunud. Isegi, kui oleks põhjendatud eeldada, et kostja on Eestist lahkunud, siis puuduvad andmed, kus on tema uus elukoht. Menetlusdokumendid saab kostjale kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
10.Kui kohus ei suuda kindlaks teha tarbijast kostja alalist elukohta hagi esitamise koha riigis ega muus liikmesriigis selle liikmesriigi õigust kohaldades, võib kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast alalisest elukohast (EKo 17.11.2023, C-327/10, Hypoteční banka a.s. v Udo Mike Lindner, p-d 39–45). Kostja viimane teadaolev elukoht on SSS, Tallinn.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-24-110530
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
13.Maakohus leidis, et kuna kostjal puudub Eestis elukoht, ei saa Brüsseli I bis määruse järgi kostjat Eestis hageda. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Maakohus tugines kohtualluvuse kontrollimisel valesti Brüsseli I bis määrusele.
14.TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 4 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Seega on välislepingud ja Euroopa Liidu määrused prioriteetsed tsiviilkohtumenetluse seadustiku 2. osa ees. Brüsseli I bis määruse art 73 lg 3 järgi ei mõjuta määrus kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud kahepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis hõlmavad määrusega reguleeritud küsimusi. Välislepingud omavad seega prioriteeti Brüsseli I bis määruse ees. Kohtualluvuse kontrollimisel tuleb seega esmalt tuvastada, kas asjas kohaldub mõni välisleping. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal Ukraina kodakondsus. Seega tuleb kohtualluvuse kindlakstegemisel kohaldada Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping, art 1), mille artikkel 21 lg 1 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Art 21 lg 2 kohaselt menetlevad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe.
15.Kuna maakohus ei kontrollinud kohtualluvust Eesti-Ukraina õigusabilepingu alusel, tuleb asi saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel kontrollida, kas asi allub Eesti kohtule Eesti-Ukraina õigusabilepingu alusel.
16.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et Eesti kohtu alluvuse välistab see, kui kostja Eesti elukohta ei ole võimalik kindlaks teha. Praegusel juhul on maakohus kindlaks teinud selle, et kostja tegelik elukoht ei ole teada. Ka ainuüksi kolmanda isiku üldsõnaline väide, et kostja läks Eestist ära, ei anna teavet tema võimaliku elukoha kohta. Teadmatus kostja tegelikust elukohast ei saa aga tuua kaasa võimatust tema vastu kohtusse pöörduda.
17.TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Seega, kui maakohus leiab, et kohtualluvust ei ole võimalik kindlaks määrata välislepingu või Euroopa Liidu määruste alusel, tuleb see kindlaks määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Ka TsMS § 89 lg 2 teine lause näeb ette võimaluse esitada lepingust tulenev nõue võlgniku elukoha järgsesse kohtusse. TsMS § 79 lg 2 kohaselt, kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Seega ei välista tsiviilkohtumenetluse seadustik Eesti kohtualluvust põhjendusel, et füüsilise isiku elukoht ei ole teada.
2-24-110530
18.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
19.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.