lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-110530/8

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-110530/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1166
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 70 lg 1, 2, 4Rahvusvaheline kohtualluvusTsMS § 79 lg 1, 2Isiku kohtualluvusTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamineTsMS § 75 lg 1Kohtualluvuse kontrollimineTsMS § 89 lg 2

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-327/10

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-110530/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.11.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-25-120237/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.03.2026

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2024, Tallinn Kohtuasja number

2-24-110530

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. juuni 2024 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OK Incure OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: OK Incure OÜ lepinguline esindaja AV

(registrikood

11542046),

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2024 määrus ja saata asi tagasi Harju Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.OK Incure OÜ määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 19.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 1832,91 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi
2.Hageja esitas 06.05.2024 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla 1420,66 eurot, intressi 215,59 eurot, viivise 222,08 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2-24-110530 Maakohtu määrus ja põhjendused

3.Harju Maakohus keeldus 28.06.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna kostja elukoht ei ole Eestis.
4.Määruse kohaselt tuvastas kohus maksekäsu kiirmenetluses, et võlgnik ei ela pooltevahelises lepingus märgitud elukohas SSS, Tallinn. Rahvastikuregistri andmetel on see elukoht kehtetu. Varasemates menetlustes on kohtumaterjale püütud edastada ka aadressidel VVV, Tallinn ja KKK, Tallinn, kuid edutult. Materjale on püütud edastada kohtutäituri kaudu, kes ei suutnud leida võlgniku elukohta. K korteriühistu kinnitusel läks võlgnik Eestist ära. Seega on kohtul andmed, et võlgnik on Eestist lahkunud. Neid andmeid ümberlükkavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus on teinud kõik jõupingutused selleks, et leida võlgniku elukoht Eestis, seda ka kohtutäituri vahendusel. Kuna see oli edutu, tuleb asuda seisukohale, et võlgniku elukoht ei ole enam Eestis.
5.Kohus tugines kohtualluvuse kontrollimisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi Brüsseli I bis määrus). Hagis esitatud nõue tuleneb lepingust, mis sõlmiti ajal, mil kostja elas Eestis. Kuna kostja ei sõlminud lepinguid majandus- või kutsetegevuses, vastavad need Brüsseli I bis määruse art 17 lg 1 a ja c tunnustele. Seega kohaldub kohtualluvuse osas määruse neljas jagu (artiklid 17–19).
6.Brüsseli I bis määruse art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega ei saa hagi esitada riigis, kus ei ole tarbija alaline elukoht. Antud juhul ei ole tuvastatud, et kostjal oleks alaline elukoht Eestis. Kostja elukoha väljaselgitamine on hageja ülesanne (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 1, § 423 lg 1 p 8).
7.Pooltevahelises lepingus ei ole kokku lepitud kohtualluvust juhuks, kui kostja asub elama teise riiki. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule lahendamiseks.
9.Kaebuse kohaselt leidis kohus ennatlikult, et kostja elukoht ei ole Eestis. Asja menetlemisest keeldumiseks ei anna alust võimatus kostjale dokumente kätte toimetada või kellegi väide, et kostja on Eestist lahkunud. Isegi, kui oleks põhjendatud eeldada, et kostja on Eestist lahkunud, siis puuduvad andmed, kus on tema uus elukoht. Menetlusdokumendid saab kostjale kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
10.Kui kohus ei suuda kindlaks teha tarbijast kostja alalist elukohta hagi esitamise koha riigis ega muus liikmesriigis selle liikmesriigi õigust kohaldades, võib kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast alalisest elukohast (EKo 17.11.2023, C-327/10, Hypoteční banka a.s. v Udo Mike Lindner, p-d 39–45). Kostja viimane teadaolev elukoht on SSS, Tallinn.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-24-110530

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
13.Maakohus leidis, et kuna kostjal puudub Eestis elukoht, ei saa Brüsseli I bis määruse järgi kostjat Eestis hageda. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Maakohus tugines kohtualluvuse kontrollimisel valesti Brüsseli I bis määrusele.
14.TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 4 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Seega on välislepingud ja Euroopa Liidu määrused prioriteetsed tsiviilkohtumenetluse seadustiku 2. osa ees. Brüsseli I bis määruse art 73 lg 3 järgi ei mõjuta määrus kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud kahepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis hõlmavad määrusega reguleeritud küsimusi. Välislepingud omavad seega prioriteeti Brüsseli I bis määruse ees. Kohtualluvuse kontrollimisel tuleb seega esmalt tuvastada, kas asjas kohaldub mõni välisleping. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal Ukraina kodakondsus. Seega tuleb kohtualluvuse kindlakstegemisel kohaldada Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping, art 1), mille artikkel 21 lg 1 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Art 21 lg 2 kohaselt menetlevad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe.
15.Kuna maakohus ei kontrollinud kohtualluvust Eesti-Ukraina õigusabilepingu alusel, tuleb asi saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel kontrollida, kas asi allub Eesti kohtule Eesti-Ukraina õigusabilepingu alusel.
16.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et Eesti kohtu alluvuse välistab see, kui kostja Eesti elukohta ei ole võimalik kindlaks teha. Praegusel juhul on maakohus kindlaks teinud selle, et kostja tegelik elukoht ei ole teada. Ka ainuüksi kolmanda isiku üldsõnaline väide, et kostja läks Eestist ära, ei anna teavet tema võimaliku elukoha kohta. Teadmatus kostja tegelikust elukohast ei saa aga tuua kaasa võimatust tema vastu kohtusse pöörduda.
17.TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Seega, kui maakohus leiab, et kohtualluvust ei ole võimalik kindlaks määrata välislepingu või Euroopa Liidu määruste alusel, tuleb see kindlaks määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Ka TsMS § 89 lg 2 teine lause näeb ette võimaluse esitada lepingust tulenev nõue võlgniku elukoha järgsesse kohtusse. TsMS § 79 lg 2 kohaselt, kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Seega ei välista tsiviilkohtumenetluse seadustik Eesti kohtualluvust põhjendusel, et füüsilise isiku elukoht ei ole teada.

2-24-110530

18.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
19.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja