Tartu Maakohus
Kohtunik
Mari Schihalejev
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. oktoober 2024, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-101674
Tsiviilasi
Z.O hagi I.E väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6050 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Z.O (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
18. september 2023
vastu
euro
ja
viivise
Kostja: I.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat J.I
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud Z.O kanda.
Mõista Z.O-lt I.E menetluskulude katteks välja
827 eurot.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kokkulepet, mille alusel oleks kostjale tekkinud kohustus hüvitada hagejale 7500 eurot. Taolise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendanud ka hageja. Hageja väitel sõlmis ta Skylive Telecom AS-ga lepingu, millest tulenev kohustus oli kostja kohustus. Kostja vaidleb hageja väitele vastu. Ühestki tõendist ei nähtu, et hageja sõlmitud lepingust tulenev kohustus on kostja kohustus. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et lepingu on sõlminud hageja ning sellest tulenevaid kohustusi on täitnud hageja. Seega ei saa hageja nõue kostja vastu järelmaksu lepingust tuleneda. Hageja ja kostja ei ole sõlminud suulist laenulepingut. Hageja väitel on ta panustanud ühise majapidamise parendamisse 13 000 eurot, mille peaks kostja hagejale hüvitama rahas. Ühestki tõendist ei nähtu, et hageja oleks panustanud majapidamisse 13 000 eurot. Ka jääb kostjale ebaselgeks, mille alusel on hageja tuletanud nõude kostja vastu olukorras, kus hageja ja kostja elasid koos üürikorteris ja kandsid üürikorteriga seoses kulusid. Kostjal ei saa tekkida hageja ees kohustust hüvitada hagejale mis tahes kulutusi, mida hageja on teinud üürikorterile ehk kolmandale isikule kuuluvale varale. Hageja on väitnud, et kooselu lõppemise järgselt saabus kasu üksnes kostjale, kuid tegemist on ebaõige väitega, sest hageja ja kostja elasid üürikorteris, mitte kostjale kuulunud korteris. Seega kui hageja ja kostja tegid kooselu ajal korterile kulutusi, ei saa tehtud kulutuste osas tekkida hagejal nõuet kostja vastu, sest kulutused tehti üürileandja varale. Kostja on korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud 2. veebruaril 2023. Korter ei ole kostja nimele lihtsalt kirjutatud, vaid kostja on ostnud korteri 34 000 euroga ning kandnud kulusid, sh võtnud laenu. Seetõttu on alusetud hageja väited, justkui oleks kostja hageja arvel alusetult rikastunud. Kuivõrd kostja vaidleb vastu hageja põhinõudele, vaidleb kostja vastu ka hageja viivisenõudele.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Kohus märgib, et on hagejale asjas tõendamiskoormust 18. septembri 2023. a istungil selgitanud (dtl 97) ning andnud hagejale võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks (dtl-d 133–134). Hageja ei ole pärast 18. septembril 2023 toimunud istungit ühtegi menetlusdokumenti ega tõendit esitanud. See tähendab, et hageja ei ole peale hagiavalduse ega koos sellega esitatud tõendite ühtegi muud menetlusdokumenti ega tõendit esitanud, ehkki kohus on hagejale selgitanud, et tal tuleb oma nõuet hagi rahuldamiseks täiendavalt tõendada.
tingimustel kokkulepet sõlmituks. Samuti ei saa seda järeldada kostja 25. oktoobri 2021. a vastusest hageja 23. oktoobri 2021. a elektronkirjale (dtl 51). Kõnealuses elektronkirjavahetuses juhib hageja kostja tähelepanu ülekande tegemisele üldiselt, kuid puuduvad mis tahes viited pooltevahelisele kokkuleppele, mille alusel kohustuks kostja hagejale maksma laenusuhte alusel rahasumma ja kulutused hüvitama. Kostja on ka hagejaga sellise kokkuleppe sõlmimisele vastu vaielnud, väites, et kandis hagejale raha pärast kooselu lõppemist hageja majanduslikuks toetamiseks. Lisaks ei tähista sõna „ülekanne" mis tahes kokkuleppe sõlmimist, laenu tagastamist või kulutuste hüvitamist. Ühestki kohtule esitatud tõendist seega ei nähtu, et pooled oleksid vastastikku teinud tahteavaldusi hageja väidetud tingimustel kokkuleppe sõlmimiseks.
Kohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu ka seda, et pooled oleksid sõlminud laenulepingu VÕS § 396 lg 1 tähenduses.
ostmisel reaalseid kulusid. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et tema väidetavalt tehtud parendused kuidagi korteri hinda mõjutasid. Kokkuvõttes kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja hageja arvel alusetult rikastus.
Eelnevat arvestades jätab kohus hagi rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.