Pankrotiõigus

võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 07.04.2024 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõude osas. R. R.-i haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub haldur R. R.-i pankrotimenetluse lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: R. R. omab AS-s Xxxx arvelduskontot nr xxxx, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli 10.23 eurot. R. R. viibib xxxx. Pankrotihaldur esitas 18.05.2023 Riigi Tugiteenuste Keskusele avalduse, milles palus VangS § 44 lg 1 alusel arestida 50% sissetulekutest. Arestimise alusel on pankrotivarasse laekunud kokku 831.37 eurot ja seega on väljamakseteks kokku 841.60 eurot. Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: Usaldusisiku tasu kokku 1 716.00 eurot koos käibemaksuga, millest 870.00 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest ja 846.00 eurot koos käibemaksuga R. R.-ilt (Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.05.2023 määrus). Pankrotihalduri arvestatav tasu. Kuna käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks PankrS § 65 lg 11 ja lg 12. Kokku on haldur kulutanud R. R. pankrotimenetluses 11,5 tundi arvestusega 130.00 eurot tunnis, seega tasu kokku 1 495.00 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 328.90 eurot, s.o kokku 1 823.90 eurot. Tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud valitseda ja müüa. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on: P AS nõue summas 294.30 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue kokku 8 115.76 eurot ja A OÜ nõue 143.80 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud aruande punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. R. R. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud tekitatud kohustusi tasuda. Seega on

maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Kohus ei kohustanud võlgnikku vannet andma. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldaja avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Halduri tasu kinnitamine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 66 1 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Pankrotivara ebapiisavuse tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel PankrS § 23 lõikest 1-3. Aruandest nähtub, et haldur on R. R. pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud: 1) teadete koostamine ja saatmine 18-le võlausaldajale pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, taotluse saatmine kohtutäituritele taotluse saatmine kohtutäituritele R. P., R. K., T. A., A. K., N. M. ja K. J. täitemenetluste lõpetamiseks, avalduse koostamine ja saatmine Riigi Tugiteenuste Keskusele, teate pankroti väljakuulutamise kohta koostamine ja saatmine AS-i Xxxx, järelepärimise koostamine ning saatmine Maksu- ja Tolliametisse, kaaskirja koostamine ja saatmine võlausaldajale esialgse võlausaldajate nimekirja edastamise kohta; kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kõik kokku 7 dokumenti): kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 130.00 eurot = 195.00 eurot; 2) võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara nimekirja koostamisega, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, võlausaldajate üldkoosoleku protokolli koostamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 130.00 eurot = 130.00 eurot; 3) taotluse toimkonna moodustamata jätmiseks koostamine ja esitamine kohtule: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130.00 eurot = 65.00 eurot; 4) ettekande koostamine pankrotivara kohta PankrS § 132 lg 1 alusel: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130.00 eurot = 65.00 eurot; 5) nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide ja arvestuste kontroll, võlausaldajate esialgse nimekirja koostamine ja teate avaldamine esialgse nimekirjaga tutvumise võimaluse kohta, E OÜ, J OÜ ja A OÜ nõudeavaldustele vastuväidete koostamine ning nende edastamine J OÜ-le ja A OÜ-le koos tähtaja määramisega vastuväidetele seisukohtade esitamiseks, võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamine ning taotluse nimekirja kinnitamiseks ja selle

kohtule esitamine: kokku 3 tundi, s.o. 3 x 130.00 eurot = 390.00 eurot; 6) lõpparuande koostamine: 3,5 tundi, s.o. 3,5 x 130.00 eurot = 455.00 eurot; 7) arvelduskontol allkirjaõigusluse ümbervormistamine ja internetipangalepingu sõlmimine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130.00 = 65.00 eurot; 8) korduvad vestlused, selgitused võlgnikuga ja võlausaldaja esindajatega: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130.00 = 65.00 eurot; 9) halduri toimiku komplekteerimine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130.00 eurot = 65.00 eurot. Haldur on seega R. R. pankrotimenetluses teinud toimingud 11,5 tunni ulatuses, tunnitasuga 130.00 eurot, ehk halduri tasu 1 495.00 eurot, millele lisandub käibemaks 328.90 eurot, s.o kokku 1 823.90 eurot. Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 1 823.90 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab seaduse nõuetele. Haldur taotleb R. R. käibemaks).

nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 1 823.90 eurot (sh

PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud osaliselt. Arvestades TsMS § 183 lg 2 piirmäära (aastal 2024 summas 820.00 eurot), tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 820.00 eurot, millele lisandub käibemaks 180.40 eurot, s.o kokku 1 000.40 eurot, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Ülejäänud osas ei ole võlgnikule menetlusabi andmine põhjendatud. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos käibemaksuga summas 1 000.40 eurot, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 823.50 eurot (sh käibemaks). Kohustustest vabastamise menetluse jätkamine FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 16.05.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 16.05.2023, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel ei ole haldur andnud nõusolekut määrata end võlgniku usaldusisikuks. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja A. J. (isikukood XXX). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada A. J. . Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik kannab karistust xxxx. Kohtule teadaolevalt on võlgniku karistusaja lõpp xxxx. Vangistuses viibides kehtib võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Seega kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 50% R. R. isikuarvele laekuvatest summadest. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes FiMS § 47: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.