Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.10.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-1984
Kohtuasi
OÜ Kalwi Guesthouse hagi X.Y vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.06.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X.Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
46 679,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: OÜ Kalwi Guesthouse (registrikood 14546926), lepinguline esindaja Ervin Nurmela Kostja: X.Y (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.Y apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 11.06.2024 otsus muutmata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X.Y kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.OÜ Kalwi Guesthouse (hageja) esitas 07.02.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse X.Y (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Y 05.04.2021 OÜ Kalwi Guesthouse 100% osade müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs ja Y ostis OÜ Kalwi Guesthouse osa nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 100% protsenti OÜ Kalwi Guesthouse osakapitalist. Müügilepingu pooleks oli ka hageja. Kostja kinnitas müügilepingus, et tema valduses on hageja sularahakassa 42 900 eurot. Müügilepingu pooled, sh hageja, leppisid müügilepingu p-s 3.2.1 kokku, et kostja kohustub hageja sularahakassa üle kandma hageja pangakontole nr EE447700771003206774 hiljemalt 31.12.2021. Hageja saatis kostjale 09.12.2021 meeldetuletuse müügilepingust tuleneva sularahakassa ülekandmise kohustuse täitmise kohta. Meeldetuletuses märkis hageja, et kostja ei ole kohustust täitnud. Kostja ei reageerinud hageja nõudele ega täitnud kohustust.
3.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 42 900 eurot, hagi esitamise ajaks kogunenud viivise 347,80 eurot ning alates hagi esitamisest 07.02.2022 kuni otsuse tegemiseni 9,40 eurot päevas ja edasi protsendina võlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause järgi.
4.Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja palub kohtuotsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja väitel on leping täidetud. 05.04.2021 sõlmitud OÜ Kalwi Guesthouse osa müügilepingus ei ole pooled välistanud võimalust – ning seega kostja õigust – lepingu p-s 1.4.12 nimetatud sularahakassa üleandmiseks sularahas, olenemata lepingu p-s 3.2.1 toodud kokkuleppest kanda sularahakassa hageja pangakontole hiljemalt 31.12.2021. Kuna kostjal oli mugavam täita kohustust sularahas, siis seda kostja tegigi. Kostja jättis 05.04.2021 lepingu p-s 1.4.12 ja 3.2.1 nimetatud sularahakassa 42 900 eurot sularahas hageja asukohas Kalwi mõisa peahoone esimesel korrusel asuva kontori seifi. Kuivõrd hageja sularaha hoiti seal ka varem, leidis kostja, et sellise praktika jätkamine on õige ja sobilik. Selle kohta on kostja koostanud ka sularaha kassa üleandmise-vastuvõtmise akti, mille originaali jättis ta samuti seifi. Sularahakassa üleandmisel ja selle kohta üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisel (allkirjastamisel) oli kostja OÜ Kalwi Guesthouse ainuosanik ja juhatuse liige ja tal puudus igasugune vajadus ja kohustus kaasata sellesse Yt kui hageja tulevast omanikku. Akti allakirjutamisel ei olnud Y hageja osanik. Sularaha üleandmine toimus enne osa võõrandamist. Seega oli kostja kohustus täidetud enne müügilepingu sõlmimist. Kohustuse täitmine ning selle vastuvõtmine on toimunud kooskõlas seaduse nõuetega (VÕS § 95 lg 1)
2-22-1984 Eelnev menetlus
7.15.02.2023 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei olnud tõendanud kohtule esitatud lepinguga oma nõudeõigust kostja vastu.
8.Hageja vaidlustas Harju Maakohtu 15.02.2023 otsuse ning 10.08.2023 otsusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse, tühistas Harju Maakohtu 15.02.2023 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.1.Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei viinud läbi seadusekohast eelmenetlust (tsiviilkohtmenetluse seadustiku, TsMS, § 237 lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398 alusel) ega täitnud selgitamiskohustust (TsMS § 351), mis on olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes.
8.2.Ringkonnakohus tõi esile, et vaidlust ei ole selles, et 05.04.2021 sõlmisid kostja müüjana ja Y ostjana hageja osa müügilepingu (tl 4-6). Lepingu p-s 1.4.12 kinnitas kostja, et tema valduses on osaühingu sularaha kassa 42 900 eurot. Lepingu p-s 3.2.1 võttis kostja kohustuse osaühingu sularahakassa üle kanda osaühingu pangakontole nr EE447700771003206774 hiljemalt 31.12.2021. Lepingu osaliseks oli ka hageja, keda esindas kostja kui tollane juhatuse liige. Lepingu p-s 3.2.3 leppisid pooled kokku, et sõlmivad sularahakassa ja raamatupidamise dokumentatsiooni üleandmise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti. Leping sõlmiti kaugtõestamise teel: kostja asukohaks kaugtõestamisel märgiti Seene 26A, Tallinn ja ostja asukohaks Corinaldo linn, Itaalia. Digiallkirjadega kinnituslehelt nähtuvalt allkirjastas kostja lepingu müüja ja OÜ esindajana kell 16.38. Ostja allkirjastas lepingu kell 16.39.
8.3.Ringkonnakohus märkis, et puudub vaidlus, et kostja valduses oli hageja sularahakassa 42 900 eurot ning et kostja pidi selle hagejale üle andma. Vaidlus on vaid selles, kas kostja on sularahakassa hagejale tagastanud või mitte. Ringkonnakohus ei nõustunud seega maakohtuga, et hagejal ei ole nõudeõigust. Ringkonnakohus pidas võimalikuks, et hagejal on müügilepingust tulenev nõudeõigus. Kohus viitas, et VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled ja hageja osa ostja Y leppisid müügilepingus kokku, et kostjal tuleb hageja sularahakassa üle kanda hageja pangakontole hiljemalt 31.12.2021. Seega olid lepingupooled kokku leppinud kohustuse täitmise täpses viisis.
8.4.Ringkonnakohus tõi esile, et hageja väitel kutsuti kostja samaaegselt osa müügiga tagasi hageja juhatuse liikme kohalt (tl 33–35). Hageja väitel oli kostja teadlik, et hagejal on uus juhatus, kuivõrd müügilepingu p 3.2.2. kohaselt kohustus müüja üle andma hageja raamatupidamise osaühingu uuele juhatusele hiljemalt 01.05.2021. Seega ei olnud hageja hinnangul kostja 05.04.2021 kell 16.49 seisuga enam hageja juhatuse liige ega saanud hagejat esindada. Lisaks kinnitas kostja 05.04.2021 kell 16.39, et hageja sularahakassa on tema käes, ning kinnituse andmise ajal asus kostja müügilepingu kohaselt Tallinnas. Sularahakassa tagastas kostja väidetavalt Kalvi mõisas, kusjuures ta esindas mõlemat akti allakirjutanud isikut, s.o sõlmis akti iseendaga. Hageja väitel oli hageja osanik akti väidetava koostamise hetkel juba Y ja kohustuse täitmist tõendava akti sõlmimiseks vajas kostja osaniku nõusolekut, mille puudumise tõttu oli üleandmise-vastuvõtmise akt ÄS § 181 lg 3 kohaselt tühine. Seega on hageja väitel sularahakassa jätkuvalt kostja käes ja kohustus hageja ees täitmata. Ringkonnakohus märkis, et neid väiteid maakohus sisuliselt ei käsitlenud, millega rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).
2-22-1984
8.5.Ringkonnakohtu otsus jõustus 26.09.2023. Maakohtu otsus ja põhjendused asja uuel läbivaatamisel
9.Harju Maakohtu 11.06.2024 otsusega rahuldati hagi ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 42 900 eurot ning viivis. Menetluskulud jäeti kostja kanda.
10.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja, kostja ja Y sõlmisid 05.04.2021 OÜ Kalwi Guesthouse 100% osade müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs ja Y ostis OÜ Kalwi Guesthouse osa nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustab 100% OÜ Kalwi Guesthouse osakapitalist. Lepingu tõestas notar Gunnar Savisaar 05.04.2021 (tehingu nr 1409, tl 4-6). Kostja kinnitas lepingu p-s 1.4.12, et tema valduses on hageja sularahakassa 42 900 eurot. Kostja kohustus lepingu p 3.2.1 järgi kandma sularahakassa üle hageja kontole nr EE447700771003206774 hiljemalt 31.12.2021. Kostja ei ole sularahakassat hageja pangakontole nr EE447700771003206774 kokku lepitud kuupäevaks, s.o 31.12.2021 ega hiljem üle kandnud.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on sularahakassa hagejale üle andnud. Kostja leiab, et on kohustuse hageja ees täitnud, kuivõrd jättis 05.04.2021 sularaha 42 900 eurot Kalvi mõisa peahoones asuva kontori seifi ühes selle üleandmise aktiga. Hageja väitel on kostja jätnud oma kohustuse täitmata.
12.VÕS § 76 lg 1 p 3 järgi tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Pooled leppisid kokku, et kostja kannab tema valduses oleva sularahakassa hageja pangakontole hiljemalt 31.12.2021. Vaidlust ei ole selles, et kostja sellist ülekannet teinud ei ole. Kohus ei nõustu, et kostja oleks oma kohustuse täitnud ka sularahakassa enne 05.04.2021 lepingu sõlmimist Kalvi mõisa seifi jätmisega.
13.Kostja andis lepingut sõlmides kinnituse, et tema valduses on OÜ Kalwi Guesthouse sularahakassa 42 900 eurot ning võttis endale kohustuse kanda see summa üle hageja pangakontole. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tehingu teise poolega saavutanud kokkuleppe sularahakassa teistsuguse üleandmise viisi kohta. Seega ei ole kohustuse täitmine ning selle vastuvõtmine toimunud kooskõlas lepingu või seadusega.
14.Kostja väitel jättis ta sularahakassa 42 900 eurot koos sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktiga Kalvi mõisa peahoone esimesel korrusel asuvasse seifi enne hageja osa müügilepingu sõlmimist. Akti kohaselt esindas Kalwi Guesthouse OÜ-d juhatuse liige X.Y, kes kinnitas, et ta on X.Y-lt vastu võtnud ja kätte saanud X.Y valduses olnud OÜ Kalwi Guesthouse sularahakassa 42 900 eurot. Lähtudes sellest, luges Kalwi Guesthouse OÜ täidetuks X.Y poolse OÜ Kalwi Guesthouse, Ye ja X.Y vahel 05.04.2021 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu (tõestatud Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt, notari ametitegevuse raamatu number 1409) p-st 3.2.1. tuleneva sularahakassa tagasi maksmise kohustuse.
15.Hageja on selgitanud, et samaaegselt osa müügiga kutsuti kostja tagasi hageja juhatuse liikme kohalt. Hageja esitas ainuosaniku 05.04.2021 otsuse ja kohtu registriosakonnale notariaalse allkirja kinnitamise kaugtõestamisel 05.04.2021 kl 16.49 (tl 33-35). Hageja selgitas, et kostja oli teadlik, et hagejal on uus juhatus, kuivõrd müügilepingu p 3.2.2. kohaselt kohustus müüja üle andma hageja raamatupidamise osaühingu uuele juhatusele hiljemalt 01.05.2021. Seega ei olnud hageja hinnangul kostja 05.04.2021 kell 16.49 seisuga enam
2-22-1984 hageja juhatuse liige ega saanud hagejat esindada. 05.04.2021 kell 16.39 kinnitas kostja aga, et hageja sularahakassa on tema käes, kinnituse andmise ajal asus kostja müügilepingu kohaselt Tallinnas. Sularahakassa tagastas kostja väidetavalt Kalvi mõisas, esindades mõlemat akti allakirjutanud isikut, s.o sõlmides akti iseendaga. Hageja väitel oli akti väidetava koostamise hetkel hageja osanik Y ja kohustuse täitmist tõendava akti sõlmimiseks vajas kostja osaniku nõusolekut, mille puudumise tõttu oli üleandmise-vastuvõtmise akt ÄS § 181 lg 3 kohaselt tühine. Kostja omakorda väitis, et sularahakassa üleandmine ja selle kohta üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamine toimus enne hageja osa võõrandamist Yle, st enne osa müügilepingu sõlmimist. Maakohus märkis, et kuivõrd kostja on menetluses korduvalt kinnitanud (sh 27.05.2024 istungil), et sularaha anti OÜ-le Kalwi Guesthouse üle ja vastav akt vormistati enne müügilepingu sõlmimist, s.o ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige, ei ole kohtul vaja kontrollida kostja esindusõigust ja äriühingu uue osaniku nõusolekut 05.04.2021 sularaha väidetaval vastuvõtmisel ja selle kohta akti vormistamisel. Seda oleks vaja hinnata vaid siis, kui kostja väidaks sularahakassa üleandmist pärast müügitehingut.
16.Kohus asus edasi seisukohale, et kostja väited 05.04.2021 akti vormistamise ja sularaha üleandmise kohta ei ole eluliselt usutavad. Esmalt on kostja ise 05.04.2021 lepingus üheselt avaldanud, et tema valduses on hageja sularahakassa 42 900 eurot. Kui kostja oleks 05.04.2021 akti tõepoolest allkirjastanud enne müügitehingu sõlmimist, puudunuks pärast akti allkirjastamist samal päeval müügilepingu sõlmimisel kostjal igasugune põhjus notariaalses lepingus kinnitada, et tema valduses on hageja sularaha kassa ning võtta kohustus tasuda see hiljemalt 31.12.2021 hageja pangakontole. Kostja pidi müügilepingu sõlmimisel aru saama, et pärast lepingu allkirjastamist on ta endale võtnud kohustuse tasuda 42 900 eurot hageja pangakontole.
17.Kohtule ei ole veenev 27.05.2024 istungil avaldatud kostja väide, et notar oli lepingu projekti ette valmistanud ja seda ei saanud enam muuta. Kuigi vaidlusalune leping sõlmiti kaugtõestamise teel ja lepingu detailid olid eelnevalt läbi töötatud, oli pooltel ja notaril võimalik kokku leppida uus lepingu sõlmimise aeg, mis ajaks oleks lepingusse sisse viidud vajalikud parandused. Kostja ei ole esile toonud, et vaatamata sellele, et tema soovis lepingus parandusi teha, notar keeldus kostja soovitud paranduste tegemisest. Kostjal ei olnud kohustust kirjutada alla lepingule, millega ta võttis kohustuse, mis oli tema hinnangul selleks ajaks juba täidetud.
18.Lisaks ei ole veenvad kostja väited ka selle kohta, et sularahakassa üleandmise vastuvõtmise akt sõlmiti samal päeval, kuid enne müügilepingu sõlmimist. Nimelt on 05.04.2021 asjaomases aktis konkreetselt viidatud X.Y poolse OÜ Kalwi Guesthouse, Ye ja X.Y vahel 05.04.2021 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu (tõestatud Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt, notari ametitegevuse raamatu number 1409) p-st 3.2.1. tulenevale sularahakassa tagasi maksmise kohustusele. Akti sõnastus viitab sellele, et müügitehing on juba toimunud - „tõestatud Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt“, mitte „mida tõestatakse Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt“. Mineviku ajavormi kasutamine näitab, et tehing on juba toimunud. Kui kostja oleks akti vormistanud enne müügitehingu toimumist, ei oleks ta saanud akti vormistades olla kindel, kas tehing toimub 05.04.2021. Lisaks on aktis viidatud konkreetsele tehingu numbrile notari ametitegevuse raamatus (number 1409). Kui notar edastab pooltele tutvumiseks ja ülevaatamiseks tõestatava lepingu projekti, ei ole lepinguprojektil märgitud notari ametitegevuse raamatu numbrit. See number märgitakse notariaalsesse lepingusse viimasena, kui pooltega on kooskõlastatud tehingu detailid, kokkulepitud tehingu toimumise aeg ja pooled on ilmunud ka tehingut sõlmima, s.o vahetult enne tehingu reaalset toimumist. Seega ei saanud kostja enne müügilepingu sõlmimist kuidagi
2-22-1984 teada, millise numbri alla oma ametitoimingute raamatus lepingu tõestanud notar konkreetse tehingu kannab. Seega ei ole kohtule eluliselt usutavad kostja väited selle kohta, et sularahakassa üleandmise akt on koostatud ja vormistatud 05.04.2021 enne müügilepingu sõlmimist. Seega ei ole kohtule usutav ka kostja väide selle kohta, et kostja on sularahakassas olnud raha jätnud Kalvi mõisa seifi ja kostja kohustus tuleb lugeda täidetuks.
19.Kuivõrd kostja ei ole tõendanud seda, et 05.04.2021 lepingu p-s 3.2.1 nimetatud kohustus on täidetud viisil, nagu pooled lepingus kokku leppisid, siis on kohustus täitmata ning kostjalt tuleb hageja kasuks 42 900 eurot välja mõista.
20.Maakohus mõistis kostjalt välja ka sissenõutavaks muutunud viivise (VÕS § 113 lg 1) ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel (VÕS § 101 lg 1 p 6). Kuna lepingu p-s 3.2.1 kokku lepitud kohustus tuli täita hiljemalt 31.12.2021, siis muutus kostja kohustus sissenõutavaks 01.01.2022 (VÕS § 82 lg 7). Kostja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Viivisekalkulaatori kohaselt on viivise suuruseks 42 900 eurolt kohtuotsuse tegemise seisuga 10 649,11 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista lisanduv viivis alates 12.06.2024 kuni põhinõude (42 900 eurot) kohase täitmiseni.
21.Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Apellatsioonkaebus
22.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
23.Kostja väitel on maakohus rikkunud järgmisi menetlusnorme: TsMS § 5 lg 1, § 436 lg 2, § 7, § 230 lg 1, § 232 lg 1 ja 2, § 243 lg 1, § 363 lg 1 p 3, § 436 lg-d 1–3, § 438, § 442 lg 8 ning kohtute seaduse § 70 lg-id 1 ja 2. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et maakohus oli erapoolik, lähtus vaid hageja tõenditest ja jättis arvestamata kostja tõendid. Samuti ei ole maakohus ise tõendeid kogunud, kuid on teinud otsuse tuginedes omaalgatuslikele ja põhistamata subjektiivsetele seisukohtadele. Peamiselt heidab kostja ette sularahakassa üleandmisevastuvõtmise akti ebaõiget hindamist. Ka ei ole maakohus oma otsust piisavalt põhjendanud. Samuti heidab kostja ette 27.05.2024 eelistungilt kohtuistungile üleminekut, milleks tema valmis ei olnud.
24.Kostja ei nõustu maakohtupoolse materiaalõiguse kohaldamisega. VÕS § 76 ei keelanud kostjal sularahakassa tagastamise kohustuse täitmist viisil, nagu kostja selle 05.04.2021 teostas, s.o sularaha seifi panemisega ja sularaha üleandmise akti koostamisega. Hageja on kostja väitel sularahakassa asjaomase akti allkirjastamisega vastu võtnud ja sellega oli kohustus täidetud. Kostja ei pidanud seetõttu sularahakassas olevat raha hageja pangakontole kandma. Vastustaja seisukoht
25.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-22-1984
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus jagab ka apellatsiooniastme menetluskulud.
27.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles see on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, siis hindab ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.
28.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamise kohta, ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6) ning vastab üksnes apellatsioonkaebuse väidetele.
29.Kostja väitel on maakohus rikkunud järgmisi menetlusnorme: TsMS § 5 lg 1, § 436 lg 2, § 7, § 230 lg 1, § 232 lg 1 ja 2, § 243 lg 1, § 363 lg 1 p 3, § 436 lg-d 1–3, § 438, § 442 lg 8 ning kohtute seaduse § 70 lg-d 1 ja 2 (eespool p 24). Samuti heidab kostja ette 27.05.2024 eelistungilt kohtuistungile üleminekut.
30.Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme.
30.1.Mis puudutab 27.05.2024 maakohtus peetud eelistungit, kus asi arutati lõpuni, siis TsMS § 398 lg 2 kohaselt peab kohus asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. Seega reeglina lähebki kohus eelistungilt istungile üle ning menetlusosalised peavad selleks valmis olema. Käesoleval juhul ei olnud maakohtul alust asuda seisukohale, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole välja selgitatud. Maakohus arutas asja teistkordselt ja pidi järgima ringkonnakohtu juhiseid. Ringkonnakohtu juhised asja uuel läbivaatamisel olid teada ka pooltele. 27.05.2024 eelistungi protokollist nähtub, et kostja on selgitanud oma seisukohta ning kinnitanud, et jääb varem antud seisukohtade, väidete ja tõendite juurde, rõhutades, et on sularahakassa üleandmise kohustuse täitmist juba aktidega tõendanud. Protokollist ei nähtu, et kostja oleks soovinud midagi täiendavalt esitada (tl 98–99 pöördel). Seejuures on kohus selgitanud kostjale tõendamiskoormist ning märkinud, et kostjal on võimalik esitada tõendeid selle kohta, et ta on raha kandnud kindlale kontole. Kostja vastas, et tal ei ole midagi täiendada (00:19:26). Kohus fikseeris, et pooled ei soovi midagi lisada, määras menetluskulude nimekirjade esitamise aja ja teatas, et teeb lahendi pooltele avalikult teatavaks 11.06.2024. Kuigi kostja ei esitanud maakohtule vastuväidet selle kohta, et asja arutamine lõpetati sel istungil, ega saa seetõttu apellatsioonkaebuses väidetavale rikkumisele enam tugineda (TsMS § 333 lg-d 1–3), märgib ringkonnakohus siiski, et maakohus ei ole asja lõpuni arutamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
30.2.Maakohus on menetlenud hagi poolte esitatud asjaolude alusel ning pooltel on olnud võimalus esitada seisukohti ja nende kinnituseks tõendeid (TsMS § 5, § 7, § 230, § 363 lg 1 p 3). Samuti on maakohus hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2, § 243). Hageja tugines sellele, et kostjal oli 05.04.2021 osaühingu osa müügilepingu p-st 3.2.1 tulenev kohustus kanda sularahakassas olnud 42 900 eurot hageja pangakontole. Kostja oli sama lepingu p-s 1.4.12 kinnitanud, et selline sularahasumma on tema valduses ning ta ei ole seda eitanud ka kohtumenetluses. Seega puudus vaidlus, et 42 900 eurot hagejale kuuluvat sularaha oli kostja valduses, kuid kostja ei kandnud seda hageja pangakontole. Kostja on viimast kinnitanud ja väitnud, et ta ei pidanudki seda tegema, sest ta
2-22-1984 võis kohustuse täita ka muul viisil, s.o sularaha seifi jätmisega, mis oli talle mugavam. Kostja esitas enda väite kinnituseks 05.04.2021 akti, mille kohaselt on ta pannud sularaha Kalvi mõisa peahoone esimese korruse kontoris olevasse seifi. Kostja allkirjastas akti raha üleandja ja vastuvõtjana (tl 25). Kostja ei ole esitanud mis tahes muid tõendeid oma lepingulise kohustuse täitmise kohta. Kuna hageja kohustus oli tõendada, et kostjal on tema ees sissenõutavaks muutunud, kuid täitmata kohustus, ja hageja tõendas seda, oli kostja kohustus tõendada, et ta on kohustuse täitnud. See, kui kostja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei tähenda, et maakohus on rikkunud menetlusnorme või hinnanud tõendeid vääralt.
30.3.Kostja väited, et maakohtus asja arutanud kohtunik on rikkunud kohtute seaduse § 70 lgid 1 ja 2, st on käitunud erapoolikult ja kahjustanud kohtu mainet, on paljasõnalised ning tõendamata. Ringkonnakohus on juba viidanud, et 27.05.2024 istungil ei soovinud kostja tähtaega täiendavate tõendite või seisukohtade esitamiseks, vaid kinnitas, et jääb esitatu juurde. Ka apellatsioonkaebuses tugineb kostja vaid 05.04.2021 sularaha väidetavalt seifi panemist kinnitavale aktile. Seega ei ole kostja suhtes rikutud võrdse kohtlemise ega erapooletuse põhimõtet. Nagu juba märgitud, tulenevalt TsMS §-st 5 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. See, kui kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud ning kohus rahuldab hagi, ei ole käsitatav kohtuniku erapooliku käitumisena.
30.4.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme kohtuotsuse tegemisel (TsMS § 436 lg-d 1–3, § 438 ja § 442 lg 8). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki asjassepuutuvaid väiteid ja tõendeid kohaselt ja põhjalikult hinnanud (vt ülal p-d 9–22).
31.Mis puudutab asja sisulist lahendamist, siis heidab kostja maakohtule ette VÕS § 76 ebaõiget kohaldamist. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tal oli õigus täita kohustus nii, nagu ta seda enda väitel tegi, s.o sularahakassas olnud raha panemisega Kalvi mõisa seifi, mitte selle ülekandmisega hageja pangakontole, nagu lepiti kokku 05.04.2021 lepingu p-s 3.2.1. Kostja väidab, et kohustus on täidetud. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.
32.Ringkonnakohus kordab esmalt, et maakohus on tuvastanud ning kostja ei ole ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud seda, et: - hageja, kostja ja Y sõlmisid 05.04.2021 OÜ Kalwi Guesthouse 100% osade müügilepingu, mille tõestas notar Gunnar Savisaar 05.04.2021 kell 16.39 (tehingu nr 1409, tl 4–9); - kostja kinnitas lepingu p-s 1.4.12, et tema valduses on hageja sularahakassa 42 900 eurot ning kohustus lepingu p 3.2.1 järgi kandma selle üle hageja kontole nr EE447700771003206774 hiljemalt 31.12.2021; - kostja ei ole sularahakassat hageja nimetatud pangakontole üle kandnud.
33.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Lg 4 järgi, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
34.Kuna kostja ei väida, et ta oleks täitnud sularahakassa üleandmise kohustuse lepingu p-s 3.2.1 sätestatud viisil, siis on vaidlus selles, kas kostja võis lepingut täita ka muul viisil ja kas ta on selle muul viisil täitnud, s.h kas hageja on täitmise vastu võtnud ning kostja kohustus on täidetud.
2-22-1984
35.Ringkonnakohus leiab, et pooltevaheline kokkulepe kohustuse täitmiseks oli selge ja täpne ning nägi ette kohustuse kanda raha üle hageja pangakontole. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid seda kokkulepet muutnud. Ka ei ole kostja tõendanud, et ta oleks lepingulise kohustuse muul viisil täitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selle kohta, et kostja esitatud 05.04.2021 sularaha üleandmise-vastuvõtmise akt (akt) ei ole usaldusväärne tõend ega tõenda kohustuse täitmist.
35.1.Kostja väidab, et ta allkirjastas akti 05.04.2021 Kalvi mõisas enne seda, kui ta allkirjastas 05.04.2021 kell 16.38 Tallinnas olles notariaalse lepingu, milles kinnitas, et tema valduses on sularaha 42 900 eurot (lepingu p 1.4.12), mille ta kohustub hiljemalt 31.12.2021 kandma hageja konkreetsele pangakontole (lepingu p 3.2.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kostja ise on väitnud, et allkirjastas akti enne lepingu sõlmimist, ei ole vaja hinnata hageja väiteid selle kohta, et pärast lepingu sõlmimist kutsus Y kostja juhatusest tagasi ja kostjal ei olnud enam õigust hageja nimel toiminguid teha. Kostja ei olegi väitnud, et ta oleks teinud hageja nimel toiminguid pärast lepingu sõlmimist.
35.2.Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et kostja oleks pärast sularaha Kalvi mõisa seifi paigutamist ja asjaomase akti koostamist sõlminud notariaalse lepingu, milles kinnitas sularaha 42 900 eurot enda valduses olekut ning võttis kohustuse kanda see järgneva 8 kuu jooksul (hiljemalt 31.12.2021) hageja pangakontole. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, miks ta allkirjastas notariaalselt tõestatud lepingu, mis sisaldas sellist kinnitust ja kohustust, kui need väidetavalt sel hetkel enam ei eksisteerinud. Seni, kuni lepingut ei ole allkirjastatud, on võimalik selle teksti muuta ka notari juures sõlmitava lepingu puhul. Kostja pidi lepingu tekstiga tutvuma enne selle allkirjastamist ning puudub mis tahes usutav põhjendus, miks ta ei lasknud lepingus sisalduvat tõele mittevastavat kinnitust (et sularaha on tema valduses) ja sellele korrespondeerivat kohustust (raha hageja pangakontole kanda) muuta, kui ta oli sularaha juba enda valdusest ära andnud. Kostjal ei olnud kohustust allkirjastada lepingut, milles kajastatu ei vastanud tema tahtele, või veelgi enam, milles olev kinnitus sularaha tema valduses oleku kohta ei olnud tõene.
35.3.Akti muudab ebausaldusväärseks ka maakohtu välja toodud asjaolu, et kostja viitab enda koostatud ja mõlemalt poolt tema poolt allkirjastatud aktis konkreetsele notariaalse tehingu numbrile (nr 1409), mis pannakse dokumendile viimasel hetkel, st siis, kui on selge, et notar tehingu konkreetsel päeval ja ajal ka tõestab. Samuti on aktis viidatud notariaalse lepingu sõlmimisele mineviku vormis. Akti kohaselt loeb hageja täidetuks 05.04.2021 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu (tõestatud Tallinna notar Gunnar Savisaare poolt, notari ametitegevuse raamatu number 1409) p-st 3.2.1. tuleneva sularaha kassa tagasi maksmise kohustuse. Need asjaolud toetavad maakohtu järeldust, et akt on koostatud alles pärast notariaalse lepingu sõlmimist. Seda kostja ise aga ei väida, mistõttu puudub kohtult vajadus sellist versiooni hinnata.
35.4.Kostja ei ole seega tõendanud, et ta oleks hagejaga kokku leppinud teistsuguses sularahakassa hagejale üleandmise viisis ega ole ka tõendanud seda, et ta oleks sularaha 42 900 eurot hagejale üle andnud mis tahes muul viisil ja hageja oleks muul viisil täitmise vastu võtnud. Hageja eitab asjaomase summa olemasolu Kalvi mõisas asuvas seifis. Arvestades, et kostja esitatud akt ei ole usaldusväärne tõend kostja väidete kinnitamiseks, ei ole kostja raha üleandmist tõendanud. Kostja (01.01.2022 sissenõutavaks muutunud) kohustus on seega täitmata.
36.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on tõendanud kostjal kohustuse olemasolu kanda hiljemalt 31.12.2021 42 900 eurot hageja pangakontole, kuid kostja ei ole
2-22-1984 tõendanud kohustuse täitmist, siis on hagi õigesti rahuldatud ning 42 900 eurot õigesti kostjalt hageja kasuks välja mõistetud. Samuti on õigesti rahuldatud hageja viivisenõue. Kuna kostja ei ole viivisearvestust eraldi vaidlustanud, puudub ringkonnakohtul vajadus seda pikemalt käsitleda. III
Menetluskulude jaotus
37.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust hagi rahuldamise kohta ega rahulda apellatsioonkaebust, puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus.
38.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, menetluskulud samuti kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
jäävad
apellatsiooniastme
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.