lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-1984/27

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-1984/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2315
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 80 lg 1, 2Leping kolmanda isiku kasuksTsMS § 656 lg 1, 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedVÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmineÄS § 181 lg 3Juhatuse esindusõigusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 237 lg 1Tõendi õigeaegse esitamise kohustusTsMS § 392Eelmenetluse ülesandedTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-1984/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.06.20242-22-1984/46Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.10.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Kalwi Guesthouse14546926(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.08.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-1984

Tsiviilasi

OÜ Kalwi Guesthouse hagi X vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.02.2023 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

OÜ Kalwi Guesthouse 46 679,80 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Kalwi Guesthouse (registrikood 14546926), esindaja Ervin Nurmela

apellatsioonkaebus,

hind

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 15.02.2023 otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Hageja apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1037Väärtuse hüvitamise nõue õiguse rikkumise korral
VÕS § 2 lg 1Võlasuhte mõiste
VÕS § 208Müügilepingu mõiste

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.OÜ Kalwi Guesthouse (hageja) esitas 07.02.2022 maakohtule hagi X (kostja) vastu põhivõlgnevuse 42 900 euro ja viivise saamiseks. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Y 05.04.2021 hageja 100% osade müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs ja Y ostis hageja osa nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustas 100% hageja osakapitalist. Müügilepingu pooleks oli ka hageja. Kostja oli nii enne müügilepingu sõlmimist kui ka müügilepingu sõlmimise hetkel hageja juhatuse liige. Müügilepingu sõlmimise järel kutsuti kostja hageja juhatuse liikme kohalt tagasi. Kostja kinnitas müügilepingu p-s 1.4.12, et tema valduses on hageja sularaha kassa 42 900 eurot. Müügilepingu pooled (sh hageja) leppisid müügilepingu p-s 3.2.1 kokku, et kostja kohustub hageja sularaha kassa üle kandma hageja pangakontole hiljemalt 31.12.2021. Hageja saatis kostjale 09.12.2021 meeldetuletuse müügilepingust tuleneva sularaha kassa ülekandmise kohustuse täitmise kohta (tl 10). Kostja meeldetuletusele ei reageerinud ning müügilepingu pst 3.2.1. tulenevat kohustust tähtaegselt ei täitnud. Hagejal oli nõue kostja kui endise juhatuse liikme vastu, mis seisnes hageja sularaha kassa hagejale tagastamise nõudes. Kostja ei täitnud sularaha kassa ülekandmise kohustust vastavalt müügilepingus kokkulepitule. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 31.12.2021, mil saabus kokkulepitud hiliseim tasumise tähtaeg. Kostja ei täitnud oma rahalist kohustust vabatahtlikult, mistõttu nõudis hageja rahalise põhikohustuse täitmisega viivitamise eest viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Alternatiivselt palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtul puudus õiguslik alus avalduse menetlusse võtmiseks. Hageja ei pidanud kinni kohtuväliseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning ei esitanud ühtegi tõendit, selle kohta, et ta üritas saavutada kostjaga kohtuvälist lahendust. Seega tuli kohtul keelduda hagi menetlusse võtmisest. Müügilepingus ei välistanud pooled kostja õigust anda üle lepingu p-s 1.4.12 nimetatud sularaha kassa sularahas. Seda ka olenemata p-s 3.2.1. toodud kokkuleppest kanda sularaha kassa hageja pangakontole. Kostja täitis kohustuse sularahas, kuivõrd see oli talle mugavam ja jättis sularaha kassa 42 900 eurot 05.04.2021 sularahas hageja asukohas Kalvi mõisa peahoone esimesel korrusel asuva kontori seifi. Kuivõrd sularaha hoiti seal ka varasemalt, siis leidis kostja, et sellise praktika jätkamine oli õige ja sobilik. Selle kohta tegi kostja ka sularaha kassa üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 25). Koos sularaha kassa summaga jättis kostja seifi ka üleandmise-vastuvõtmise akti originaali. Kostja täitis sularaha üleandmise kohustuse ja hagejal puudus alus kohtusse pöördumiseks. Hageja seisukoht Kostja koostas ja esitas maakohtu menetluses esmakordselt tõendi, millega soovis tõendada, et täitis oma kohustuse hageja ees 05.04.2021. Vastav dokument koostati tagantjärele ja tegelikult sularaha kassa üleandmist ei toimunud. Müügilepingu kohaselt viibis kostja 05.04.2021 kell 16.39 Tallinnas. Kostja dokument ei vabasta teda kohustusest tagastada hagejale sularaha kassa. Müügilepingus leppisid pooled kokku, et sularaha kassa tagastamist tõendab poolte vahel sõlmitav akt. Kostja andis akti kohaselt hageja sularaha kassa üle iseendale, seejuures esindas kostja akti kohaselt hagejat kui juhatuse liige. Hageja osanik oli akti väidetava sõlmimise hetkel Y. Kostjal oli iseenda suhtes kohustusest vabastamiseks vajalik osaniku nõusolek, mis puudus. Kostjal ei võinud sõlmida iseendaga sularaha üleandmise-vastuvõtmise akti ja akt oli äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 kohaselt tühine. Samaaegselt hageja osade müügilepinguga kutsuti kostja tagasi

hageja juhatuse liikme kohalt. Kostja oli teadlik hageja uuest juhatusest. Seega ei olnud kostja 05.04.2021 kell 16.49 enam hageja juhatuse liige ega saanud hagejat esindada. Maakohtu otsus

4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Müügilepingu kohaselt oli kostja müüja ja Y ostja. Hageja märgiti lepingusse kui OÜ, kes ei olnud lepingu järgi ei ostja ega müüja. Lepingu järgi müüs kostja Y-le hageja 100% osa. Seega sõlmisid Y ja kostja VÕS § 208 lg-te 1 ja 3 tähenduses osa müügilepingu. Lepingu p 1.4.12 kohaselt kinnitas müüja, et tema valduses oli sularaha kassa 42 900 eurot. Lepingu p-st 3.2.1 tulenes müüja kohustus kanda sularaha kassa üle osaühingu pangakontole hiljemalt 31.12.2021. Müüja kohustus andma osaühingu raamatupidamise osaühingu uuele juhatusele hiljemalt 01.05.2021 (p 3.2.2). Lisaks nägi p 3.2.3 ette, et pooled sõlmivad sularaha kassa ja raamatupidamise dokumentatsiooni üleandmise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis tõendab müüja vastavate kohustuste täitmist. Viidatud punktidest nähtusid müüja ja ostja vahelised kokkulepitud tingimused. Lepingust ei nähtunud, et hagejale oleks antud lepingu järgi õigus nõuda lepingu p-st 3.2.2 tuleneva kohustuse täitmist. Hageja osales lepingus VÕS § 80 lg 1 järgi kolmanda isikuna. Lepingus puudus kokkulepe selle kohta, et hageja saaks nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 80 lg-te 1 ja 3 järgi. Lepingu p-dest 3.2.1 ja 3.2.2 tulenevad kohustused olid seega teineteise ees müüjal ja ostjal, kellest kostjal tuleb kohustus täita VÕS § 76 lg-te 1 ja 2, § 8 lg-te 1 ja 2 ning § 80 lg 1 järgi kolmandale isikule. Asjaolu, et hageja oli lepingus ära märgitud, ei tähenda automaatselt VÕS § 80 lg 2 mõttes tema õigust nõuda lepingu täitmist. Taoline kokkulepe lepingus puudus. Kuivõrd hageja ei tõendanud oma nõudeõigust kostja vastu, tuli hagi jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt puudus vajadus hinnata, kas kostja rikkus lepingut VÕS § 100 mõttes. Seega ei hinnanud kohus ka poolte esitatud tõendeid. Kuivõrd hageja põhinõue jäi rahuldamata, siis jäi rahuldamata ka viivisenõue. Hageja apellatsioonkaebus
5.Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 42 900 eurot ja viivis või alternatiivselt saata asi lahendamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Maakohus rikkus menetluses oluliselt menetlusõiguse norme, hindas ebaõigesti tõendeid ja kohaldas materiaalõigust ebaõigesti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata põhjusel, et müügilepingust ei tulenenud hageja õigust nõuda kostjalt sularaha kassa üleandmist. Maakohus ei juhtinud menetluses kordagi hageja tähelepanu kohtu võimalikule tõlgendusele, mille kohaselt ei anna müügileping hagejale nõudeõigust kostja vastu. Selles osas oli kohtuotsus hageja jaoks üllatav, sest kostja ei vaielnud vastu, et müügileping annab hagejale nõudeõiguse. Müügileping tõendas, et hageja sularaha kassa oli kostja käes ning kostjal oli kohustus sularaha kassa hagejale tagastada. Kohus peab selgituskohustuse raames mh välja selgitama hageja seisukoha alternatiivsete hagi aluste kohta ja et müügileping ei pruugi anda hagejale nõudeõigust kostja vastu. Seega rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus hindas müügilepingut kitsalt lepingu pealkirjast (müügileping) nähtuvalt, asudes ebaõigele järeldusele, et lepingust tulenesid õigused ja kohustused üksnes müüjale (kostjale) ja ostjale, kuid mitte hagejale. Müügilepingul oli kolm osapoolt, kelleks olid kostja, Y ja hageja. Lepinguga ei reguleeritud üksnes kostja ja Y vahelist kokkulepet hageja osade ostuks ja müügiks, vaid mh hageja kassa tagastamise kohustust kostjalt hagejale. Tegemist oli lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kuivõrd müügilepingu sõlmisid kõik kolm osapoolt, sh ka hageja, tuli hinnata, kas tegemist on lepinguga kolmanda isiku kasuks või tavalise võlasuhtega, kus hageja

oli lepingujärgne võlausaldaja. Kuivõrd müügilepingus märgiti osapooltena kolm isikut, oli ilmne, et leping andis hagejale sularaha kassa tagastamise küsimuses nõudeõiguse kostja vastu. Kuivõrd müügilepingu pooleks oli ka hageja ning lepingus fikseeriti kostja ehk võlgniku kohustus tasuda hagejale sularaha kassa, siis oli hageja müügilepingu mõttes võlausaldaja, kuivõrd hageja kasuks tuli teha tegu (VÕS § 2 lg 1). VÕS § 2 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 annavad hagejale kui müügilepingu järgsele võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult müügilepingus kokkulepitud sularaha kassa tagastamise kohustuse täitmist. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ei olnud müügilepingu mõttes võlausaldaja ja müügilepingus ei märgitud, et hageja sularaha kassa tagastamist võib nõuda hageja, tuleneb märgitud õigus järgnevast. VÕS § 80 lg 2 kohaselt võib võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Lepingus reguleeriti hageja kassa tagastamist kostjalt hagejale, st hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt. Eelnevast tulenevalt hindas maakohus müügilepingut ebaõigesti ja kohaldas hageja nõudeõiguse osas materiaalõigust ebaõigesti. Lisaks müügilepingule annab hagejale nõudeõiguse ka seadus. Isikul, kelle vara asub õigusliku aluseta teise isiku valduses, on olemas seadusest tulenev nõudeõigus oma vara tagastamiseks. Materiaalõiguslikuks aluseks võib olla alusetu rikastumine (VÕS § 1037). Materiaalõiguse kohaldamine hageja esile toodud asjaoludele on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega. Ka siis, kui hageja tugineb oma nõude õigusliku alusena konkreetsele sättele, tuleb kohtul hinnata hageja nõude rahuldamise võimalusi hagi aluseks olevatel asjaoludel kõigil võimalikel õiguslikel alustel. Maakohtul tuli hinnata, kas hageja nõude saab rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel. Kui maakohus oleks seda hinnanud, oleks ta jõudnud järeldusele, et müügilepingus sisalduvad kohustused annavad hagejale VÕS § 2 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 80 lg 2 alusel nõudeõiguse või oleks maakohus nõude alusena sätestanud alusetu rikastumise sätted. Vastustaja seisukoht

6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning tsiviilasi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Maakohus ei viinud läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398 ega täitnud piisavalt selgitamiskohustust (§ 351). Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes. Kuigi ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla siiski kohtuotsuse tühistamise alus, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt ka Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
9.Vaidlust ei ole selles, et 05.04.2021 sõlmisid kostja müüjana ja Y ostjana hageja osa müügilepingu (tl 4-6). Lepingu p-s 1.4.12 kinnitas müüja, et tema valduses on osaühingu sularaha kassa summas 42 900 eurot. Lepingu p-s 3.2.1 võttis müüja kohustuse osaühingu sularahakassa üle kanda osaühingu pangakontole nr EE447700771003206774 hiljemalt 31.12.2021.a. Lepingu osaliseks oli ka hageja, mida esindas kostja kui tollane juhatuse liige.

Lepingu pooled p-s 3.2.3 kokku, et sõlmivad sularahakassa ja raamatupidamise dokumentatsiooni üleandmise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti. Leping sõlmiti kaugtõestamise teel ja kostja asukohaks kaugtõestamisel märgiti Seene 26A, Tallinn ja ostja kohta Corinaldo linn, Itaalia. Digiallkirjadega kinnituslehelt nähtuvalt allkirjastas kostja lepingu müüja ja OÜ lepingu kl 16.38 ja ostja kl 16.39. Et müüja ei täitnud hageja väitel endale võetud kohustust, saatis ostja esindaja talle 09.12.2021 meeldetuletuse (tl 10).

10.Pooltel puudus vaidlus, et kostja valduses oli hageja sularahakassa 42 900 eurot. Maakohtus oli vaidlus selles, kas kostja on sularahakassa hagejale tagastanud või mitte. Poolte seisukohad olid maakohtus vastandlikud. Kostja esitas 08.03.2022 vastuses hagile vastuväite, et ta on kohustuse hageja ees täitnud, kuivõrd jättis 05.04.2021 sularaha 42 900 eurot Kalvi mõisa peahoones asuva kontori seifi ühes aktiga. Sularaha kassa üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastas kostja nii üleandjana kui ka vastuvõtjana (tl 25). Hageja väitel ei täitnud kostja oma kohustust, kuivõrd pole esitanud tõendina ülekannet hageja pangakontole ega ka müügilepingu p-s 3.2.3 viidatud üleandmise-vastuvõtmise akti.
11.Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtu otsus üllatav, kuivõrd pooltel puudus vaidlus selles, et hagejal on lepingust tulenev nõudeõigus. Vaidlus oli üksnes selles, kas kostja on oma lepingulise kohustuse hageja ees täitnud. Nii väljus maakohus poolte väidetega seatud piiridest ja rikkus TsMS § 5 lg 1. Ühtlasi kajastab otsus kõnealuses osas ebapiisavat eelmenetlust (TsMS § 392).
12.Ringkonnakohus peab võimalikuks, et hagejal on müügilepingust tulenev nõudeõigus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled ja hageja osa ostja Y leppisid müügilepingus kokku, et kostjal tuleb hageja sularahakassa üle kanda hageja pangakontole nr EE447700771003206774 hiljemalt 31.12.2021. Seega olid lepingupooled kokku leppinud kohustuse täitmise täpses viisis.
13.Hageja väitel kutsuti samaaegselt osade müügiga kostja tagasi hageja juhatuse liikme kohalt. Selle kohta esitas hageja ainuosaniku 05.04.2021 otsuse ja kohtu registriosakonnale notariaalse allkirja kinnitamise kaugtõestamisel 05.04.2021 kl 16.49 (tl 33-35). Hageja väitel oli kostja teadlik, et hagejal on uus juhatus, kuivõrd müügilepingu p 3.2.2. kohaselt kohustus müüja üle andma hageja raamatupidamise osaühingu uuele juhatusele hiljemalt 01.05.2021. Seega ei olnud hageja hinnangul kostja 05.04.2021 kell 16.49 seisuga enam hageja juhatuse liige ega saanud hagejat esindada. 05.04.2021 kell 16.39 kinnitas kostja, et hageja sularahakassa on tema käes, kinnituse andmise ajal asus kostja müügilepingu kohaselt Tallinnas. Sularahakassa tagastas kostja väidetavalt Kalvi mõisas, kusjuures esindas mõlemat akti allakirjutanud isikut, so sõlmis akti iseendaga. Hageja väitel oli hageja osanik akti väidetava koostamise hetkel juba Y ja kohustuse täitmist tõendava akti sõlmimiseks vajas kostja osaniku nõusolekut, mille puudumise tõttu oli üleandmise-vastuvõtmise akt ÄS § 181 lg 3 kohaselt tühine. Seega on hageja väitel sularaha kassa jätkuvalt kostja käes ja kohustus hageja ees täitmata. Neid väiteid maakohus sisuliselt ei käsitlenud, millega rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).
14.Kuivõrd maakohus jättis asja sisuliselt lahendamata, ei pea ringkonnakohus puuduliku eelmenetluse tõttu võimalikuks ja õigeks tõendamist vajavate asjaolude mahtu arvestades asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsioonimenetluses esmakordselt asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita esmalt eelmenetluse ülesanded, mh selgitada pooltele tõendamiskoormist ning anda võimalus esitada vaidlusaluste asjaolude kohta täiendavaid tõendeid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja