Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt OÜ Milestone ja OÜ Linaleo kanda.
1(20)
4.Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hagejal ringkonnakohtus menetluskulud puuduvad. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt laenas hageja vastavalt 31.12.2007 laenulepingule aastatel 20052007 kostjale I kokku 3 555 700 eurot. Viimane laenulepingu lisa nr 11 on allkirjastatud 31.12.2018. Vastavalt laenulepingu lisa nr 11 punktis 1 toodud kokkuleppele on laenu põhiosa jäägi suuruseks 4 768 669,21 eurot.
2.Laenulepingu p 2.2 järgne intressimäär oli 6,2% aastas. Laenulepingu 31.12.2014 lisa nr 7 punktis 3 lepiti kokku intressimäära muutmises, uueks intressimääraks sai 2% aastas. Laenulepingu punkti 2.3 kohaselt kuulus intress tasumisele hiljemalt kalendriaasta lõpuks. Punkti 2.1 kohaselt lähtuti intressi arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 360päevasest aastast. Viimane tähendab, et intressi aastane määr arvestatakse 360 päeva kohta.
3.Laenulepingu järgi pidi kostja I tasuma hagejale intressi 2019. a eest 96 698,01 eurot hiljemalt 31.12.2019 ja 2020. aasta eest 96 962,94 eurot hiljemalt 31.12.2020, mis on kokku 193 660,95 eurot. Hageja esitas ka intressi arvestuse. Intressid 2021. aasta eest summas 96 698,01 eurot kuulusid tasumisele hiljemalt 31.12.2021. 31.12.2022 muutusid sissenõutavaks 2022. aasta eest arvestatavad intressid summas 96 698,01 eurot, kuid hagi see ei puuduta, sest hageja esitas nõude üksnes laenulepingu järgi 2019. ja 2020. aasta eest tasumisele kuuluvate intresside osas.
4.Kostja OÜ Milestone ei ole laenulepingu järgi 2019. ja 2020. aasta eest tasumisele kuuluvate intresside tasumise kohustust täitnud. Viiepoolse 31.12.2013 käenduslepingu punktide 1.1 ja 2.1 kohaselt käendasid OÜ Neticom, OÜ Viker ja kostja II kostja I kohustusi hageja ees maksimaalselt summas 4 600 000 eurot. Seejuures on käenduslepingu p 2.2 kohaselt „iga käendaja kohustus piiratud tema kohustuse suurusega võlgniku (kostja I) ees“.
5.Seega käendab kostja II kostja I kohustust maksimaalselt summas, mis vastab tema enda kohustuse suurusele kostja I ees. Kostja I ja II on seotud osapooled, sest kummagi tegelikuks tulusaajaks on PK. Kostja II kohustus kostja I ees oli käenduslepingu sõlmimise ajal 31.12.2013 ca 1,5 miljonit eurot. See on tõendatud kostja II 2013. a majandusaasta aruande lisas 17 (Seotud osapooled) toodud seotud osapoolte kohustustega seisuga
2(20)
31.12.2013 – milleks on näidatud 1 808 478 eurot. Nimetatud summa ületab hagi esemes nõutud 193 660,95 eurot, mistõttu on see kostja II käenduskohustusega kindlasti kaetud.
6.Hageja nõudis kostjalt I täitmist laenulepingus kokkulepitu alusel. Hageja nõuab kostjalt II täitmist käenduslepingus kokkulepitu alusel. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hagejal on õigus nõuda laenulepingu järgi 2019. ja 2020. aasta eest tasumisele kuuluvate intresside summas 193 660,95 eurot tasumist kostjatelt solidaarselt.
7.20.03.2023 seisukohas ei nõustunud hageja kostjate taotlusega jätta hagi läbi vaatamata hageja nõukogu nõusoleku puudumise tõttu. Hageja viitas ÄS § 306 lõikele 2 ja ÄS § 317 lõikele 1. Hagiavalduse esitamine võlgnevuse suhtes täitedokumendi saamiseks ei saa olla üldse tehing, mida peetakse silmas ÄS § 306 lg 2 ja ÄS § 317 lg 1. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Hagiavalduse esitamine ei too kaasa kindlat õiguslikku tagajärge, sest kohus mõistab õigust seaduse ja tõendite alusel. Ainus nõue, mille kohtusse esitamiseks peab olema nõukogu nõusolek, on juhatuse liikme vastu esitatav nõue (ÄS § 317 lg 8) ning sellise kaasusega käesoleval juhul tegemist ei ole.
8.24.09.2023 seisukohas leidis hageja, et kostjate esitatud laenulepingu lisa 12 on tühine. Hageja ja kostja OÜ Milestone (varasemalt AS Milestone) sõlmisid 31.12.2007 tähtajatu laenulepingu summas 3 638 526,37 eurot. Laenulepingu sõlmimise järgselt on sõlmitud mitmeid lisasid ja selle 31.12.2018 lisa nr 11 kohaselt võlgneb OÜ Milestone hagejale laenu põhiosa summas 4 768 669,21 eurot. Vastavalt lepingu punktile 2.2. arvestatakse laenu põhiosalt intressi 2% aastas.
9.Kostjate esitatud 20.12.2019 lisa 12 järgi oleks laenusumma tagastamise tähtaeg 31.12.2026, intress 2% aastas ning intress tuleks tagastada koos põhisummaga, mistõttu ei ole intressinõue sissenõutavaks muutunud. Laenulepingu nr 12 on allkirjastanud PK. PK ei olnud laenulepingu allkirjastamise ajal hageja juhatuse liige. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt pärines äriregistri kanne, mille kohaselt oli PK juhatuse liige, aastast 2002. Hageja põhikirja punkti 4.22 järgi oli juhatuse liikme volituste kehtivus 3 aastat. PK juhatuse liikme staatust ei uuendatud. Seetõttu puudus PKl hageja juhatuse liikme staatus kuupäeval 20.12.2019.
10.Hageja nõukogu liikmete SK, JR ja ÜU volitused aegusid 17.03.2019 ja olid samuti 20.12.2019 kehtetud. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtetega on tõendatud, et kostjate ainsaks tulusaajaks on PK. Kui PK olnuks hageja juhatuse liige, vajanuks ta tehingu tegemiseks ÄS § 317 lg 8 järgset nõusolekut. ÄS § 307 lg 3 kohaselt on aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. Sellist nõusolekut aga ei ole ega saagi olla, sest hagejal ei olnud tol kuupäeval ühtegi kehtivate õigustega nõukogu liiget. Tehing oleks vajanud nõukogu nõusolekut samuti põhjusel, et tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamest. Eeltoodu tõttu on laenulepingu lisa 12 tühine.
11.Kostja II OÜ Linaleo väide, et ta on käenduskohustusest vabanenud, ei ole õige. Kostja II väidab, et tal ei ole enam kohustust kostja I ees, mis välistab tema kui käendaja
3(20)
vastutuse käenduslepingu punkti 2.2 järgi. Kostjad leidsid, et hageja ees käenduskohustusest vabanemiseks piisab käendaja ja põhivõlgniku (kostja I) vahelise võlasuhte ümberkorraldamisest.
12.Kostjate ainsaks tulusaajaks on PK. OÜ Sininõmme Võrgud ainsaks tulusaajaks on samuti PK. Esitatud tõendite kohaselt muutsid kostjad omavahelist laenusuhet selliselt, et kostjale I ei ole kostja II laenu tasunud, vaid kontserni siseselt on selle laenu eest kostja I ees vastutavaks pandud teine sõsarühing, OÜ Sininõmme Võrgud. Seega laenukohustus, mida käenduslepingu p 2.2 silmas peetakse, on tegelikkuses endiselt kostjale I täitmata.
13.Hageja ei nõustunud kostjate tõlgendusega käenduslepingu punkti 2.2. kohta. Käenduslepingu punkti 2.2 ei saa tõlgendada selliselt, et põhivõlgnik ja käendaja saavad lihtsa nõude loovutuse või võlasuhtes võlgniku asendamisega (või muu taolisega) käenduskohustuse olematuks muuta. Kuivõrd kostja II kohustus ei ole kostjale I täidetud rahaliselt, vaid see asendati uue võlasuhtega, tuleb lugeda, et kostja II kui käendaja ei ole käendusest vabanenud. Käenduslepinguga võttis kostja II kohustuse, et lisaks sellele, et ta on tagastanud võlgnetava summa kostjale I, tasub kostja I oma laenukohustuse hagejale, kelle kasuks käendus on antud. Lepingut ei saa tõlgendada viisil, mis eirab selle põhilist eesmärki ja mõtet.
14.Käenduslepinguga käendatavat summat ei saa muuta ühepooselt ilma võlausaldaja nõusolekuta. Hageja ei ole sellist nõusolekut andnud. Käenduslepingu punktis 2.2 on silmas peetud lepingu sõlmimise aja laenusummasid (mis käenduslepingust nähtuvalt oli kolmandik 4,6 miljonist eurost) ning teadmist, et kostja I laenab kolmele käendajale, sh kostjale II, hagejalt saadud laenust 1/3 edasi ja iga käendaja (sh kostja II) käendus kehtib kuni laen on tagasi makstud hagejale. Kostjad ei ole esile toonud, et kostja I oleks hagejale võla tasunud, seega ei ole ka kostja II käendamiskohustus lõppenud.
15.04.12.2023 seisukohtades osundas hageja, et poolte vahel puudub vaidlus laenulepingu ja selle lisade 1-11 kehtivuse üle. Laenulepingu ja lisade sõlmimist jaatavad tolleaegsed aktsionärid OÜ Viker ja NeUcom OÜ. Tuleb arvestada, et laenuleping on sõlmitud 2007. a ja käendusleping sõlmitud 31.12.2013. Viimane sisaldab iga aktsionäri esindaja allkirja, kellest kaks (ÜU ja JR) olid hageja nõukogu liikmed.
16.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas laenulepingu 20.12.2019 lisa nr 12 sõlmimisel olid PKl hageja juhatuse liikme volitused ja nõukogu nõusolek. Hageja leidis jätkuvalt, et lisa 12 sõlmimise ajal ei olnud PK enam hageja juhatuse liige ning nõukogu nõusolek tehingu sõlmimiseks puudus. Isegi kui PKl oleksid olnud juhatuse liikme volitused, ei oleks see kaasa toonud laenulepingu lisa 12 kehtivust.
17.Tehingu teine pool OÜ Milestone on ja oli PKga võrdse majandusliku huviga isik. Seega oli tehingu sõlmimiseks vajalik nõukogu nõusolek. Laenulepingu 20.12.2019 lisa nr 12 erineb oluliselt lisadest 1-11 oma sisult. Laenulepingu 31.12.2018 lisast nr 11 ja laenulepingu 31.12.2014 lisast nr 7 nähtub, et tegemist on eelneva kalendriaasta kogunenud intresside arvamisega laenu põhiosa sisse. Kuni lisani 11 olid ka ülejäänud laenulepingu lisad samasuguse sisuga.
18.Laenulepingu 20.12.2019 lisa nr 12 on aga hoopis ulatuslikum laenulepingu muudatus kostja I OÜ Milestone kasuks. Lisaga 12 nähakse ette laenu põhisumma tagastamise tähtaeg 7 4(20)
aastat, mis on hagejale väga kahjulik, sest seni oli laenu tähtajaks laenuandja nõue 6-kuulise ette teatamisega. Lisaks määratakse laenulepingu lisas 12 intresside tasumise tähtajaks põhisumma tagastamise tähtaeg. Selline uus intresside tagastamise tähtaeg on ilmselgelt kahjulik võrreldes eelneva laenulepingu lisade 1-11 praktikaga, milles intress arvestati igaaastaselt laenu põhisummale juurde, mille tulemusena see teenis uut intressi hagejale. Uus laenuleping oli hagejale kahjulik ja eelnevate aastate hageja aktsionäride ning nõukogu käitumisest ei saa järeldada selle tehingu heakskiitmist. Lojaalsuskohustust täitev nõukogu liige ei oleks saanud selle tehinguga nõustuda.
19.Laenulepingu lisa 12 sõlmimise ajal, selle eelselt ja järgselt puudus hagejal nõukogu, mis oleks üldse saanud tehingut heaks kiita. Kohtu 11.03.2020 määratud nõukogu liikmed tehingut heaks kiitnud ei ole. Hageja nõukogu liikmete SK, JR ja ÜU volitused aegusid 17.03.2019 ja olid seega laenulepingu 20.12.2019 lisa 12 allkirjastamise ajal kehtetud.
20.Hageja esitas kohtule PK 06.12.2019 e-kirja, milles ta kutsus kokku hageja aktsionäride 16.12.2019 üldkoosoleku hageja nõukogu liikmete arvu määramiseks ja nõukogu liikmete valimiseks. Tõend tõendab, et PK oli vähemalt 06.12.2019 ehk enne laenulepingu lisa 12 allkirjastamist teadlik, et hageja nõukogu liikmete volitused olid aegunud. 16.12.2019 Notar Maive Otase kinnituse kohaselt aktsionäride üldkoosoleku kutsega kokku kutsutud hageja 16.12.2019 aktsionäride üldkoosolekul hagejale uut nõukogu ei valitud.
21.Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusest kohtuasjas 2-20-666 nähtub, et hagejale määrati 11.03.2020 nõukogu liikmed kohtu määrusega. Selle määruse lk 2 p 5 nähtub, et OÜ Linaleo väitis, et hagejale valiti nõukogu 07.02.2020 aktsionäride üldkoosolekul. Harju Maakohus leidis, et 07.02.2020 aktsionäride üldkoosoleku otsused on tühised, mida tõendab Harju Maakohtu 18.09.2020 otsus kohtuasjas 2-20-7013 jõustumismärkega. Viitatud tõenditest ning Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusest kohtuasjas 2-20-666 nähtub ka see, et aktsionäride vahel olid suured erimeelsused, mille taustal ei ole usutav, et teiste aktsionäride poolt määratud nõukogu liikmed oleks nõusoleku andnud. Kostjatega seotud aktsionäril OÜ-l Linaleo ei oleks olnud selles küsimuses hääleõigust.
22.Seega ei olnud seisuga 20.12.2019 hagejal ühtegi kehtivate volitustega nõukogu liiget, mistõttu ei saa väita, et juhatuse liikme volitused pikenesid, sest nõukogu liikmed talusid tema juhatuse liikmeks olekut. Hageja ei nõustunud, et TsÜS § 131 ei kohaldus, kuna kohaldus erinormina ÄS § 307 lg 3. Kostjate vastuväited
23.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad viitasid ÄS § 306 lõikele 2 ja § 317 lõikele 1 ning leidsid, et hagejal ei ole nõukogu nõusolekut hagi esitamiseks. Kuna hagejal igapäevane majandustegevus puudub, väljub hagi esitamine igal juhul hageja igapäevasest majandustegevusest. JL on hagi esitanud omaalgatuslikult esindusõigust omamata ehk nõukogu nõusolekuta.
24.Hagi esitanud JL ei ole hageja seaduslik esindaja, kuigi on äriregistrisse sisse kantud juhatuse liikmena. OÜ Linaleo on vaidlustanud tsiviilasjas 2-22-13384 JL juhatuse liikmeks valimise. OÜ Linaleo seisukoht on, et JL on kantud äriregistrisse hageja 23.08.2022 nõukogu otsuse kui mitte eksisteeriva ja tühise otsuse alusel. ÄS § 318 lg 1 näeb ette, et nõukogul on 5(20)
kolm liiget, kuid JL valis juhatuse liikmeks nõukogu, mida seadusest tulenevalt ei eksisteerinud enam. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjas 222-13384 kostja OÜ Linaleo hagi hageja vastu viimase nõukogu 23.08.2022 otsuse tühisuse tuvastamise nõudes.
25.Hagejal ei ole kostjate vastu nõuet tekkinud. Viimane laenulepingu lisa on nr 12, milles pooled leppisid kokku, et kogu laenusumma tagastamise tähtaeg on 31.12.2026 ning laenusummalt arvestatakse intressi 2% aastas (arvestades 365 päevase aastaga). Intressid kuuluvad tasumisele koos põhisumma tagastamisega. Seega ei ole saabunud ei põhisumma ega intresside tasumise tähtaeg ehk kostjal I ei ole tähtajaks tasumata kohustusi hageja ees. Seega hageja nõue on alusetu. Kuna kostja I suhtes puudub sissenõutav kohustus, on asjakohatu tuginemine 31.12.2013 käenduslepingule, s.h on alusetult esitatud solidaarnõue kostja II suhtes.
26.Hagis on märgitud, et kostja II kohustus kostja I ees oli käenduslepingu sõlmimise ajal 31.12.2013 ca 1,5 miljonit eurot. Kostja II kohustuse suurus kostja I ees käenduslepingu sõlmimise hetkel ei ole vaidluse all. Käenduslepingu punkt 2.2 kohast kostja II kohustust võlgniku ees ei eksisteeri enam, kuna kostja II on kostja I ees oma kohustuse täitnud 09.06.2020.
27.29.09.2023 seisukohtades leidsid kostjad, et laenulepingu lisa 12 on kehtiv. Äriregistri andmetel oli PK hageja juhatuse liige 29.05.2002 − 08.10.2021. Seega oli PK hageja juhatuse liige 20.12.2019, mil ta allkirjastas laenulepingu lisa 12.
28.ÄS § 309 lg 1 esimese lause järgi kutsub juhatuse liikme tagasi nõukogu. Hageja nõukogu ei olnud PK tagasi kutsunud. PK ise juhatuse liikme kohalt tagasi astunud ei olnud. Hageja on faktiliselt tunnustanud PK juhatuse liikmena. Hageja aktsionärid on faktiliselt tunnustanud PK juhatuse liikmena enne laenulepingu lisa 12 allkirjastamist, selle allkirjastamise hetkel ja pärast seda.
29.Hagis tuginetakse laenulepingutele ja laenulepingute lisadele, mille on allkirjastanud PK juhatuse liikmena 31.12.2007, 31.12.2014, 31.12.2018. PK tegutses faktiliselt kogu aeg hageja teadmisel juhatuse liikmena, tehes kõike vajaminevat Rävala 2 kinnistu toimimiseks: sõlmis laenulepinguid, ehituslepinguid, üürilepinguid, allkirjastas majandusaasta aruandeid. Pärast 20.12.2019 laenupingu lisa nr 12 allkirjastamist on hageja aktsepteerinud majandusaasta aruandeid, mis on juhatuse liikme PK allkirjastatud, sealhulgas 30.06.2020 allkirjastas ta 2019. aasta aruande ja 30.06.2021 2020. aasta aruande.
30.Hageja 1/3 aktsionäri OÜ Viker 2019. aasta majandusaasta aruande lisas 4 on näidatud seisuga 31.12.2019 hageja aktsiad 3 573 092 eurot. OÜ Viker majandusaasta aruandes näidatud hageja 33,33% osalus 3 573 092 eurot tuleneb üheselt PK 30.06.2020 allkirjastatud hageja 2019. aasta majandusaasta aruandest. Seega on OÜ Viker kui hageja aktsionär 01.07.2021 aktsepteerinud PK hageja juhatuse liikmena, kes on allkirjastanud hageja 2019. majandusaasta aruande 30.06.2020, s.o pärast 20.12.2019 PK allkirjastatud laenupingu lisa nr 12 tegemist. PK oli juhatuse liikmena hageja allkirjaõiguslik isik pangas ka pärast 20.12.2019 laenulepingu lisa 12 allkirjastamist.
6(20)
31.Hageja tuginemine laenulepingu lisa 12 tühisusele nõukogu nõusoleku puudumise tõttu on ainetu, kuna nõukogu nõusoleku puudumine ei ole tühisuse alus. Kostjad viitasid TsÜS § 131 lõikele 3. Hageja ei ole esitanud laenulepingu lisa 12 tühistamisavaldust seaduses ette nähtud tähtaja jooksul. E-toimikust on nähtav, et hageja seaduslikuks esindajaks peetav JL on saanud teada laenulepingu lisast 12 hiljemalt 28.02.2023, mil on avanud kostjate 20.02.2023 menetlusdokumendi, mille lisas 3 on laenulepingu lisa 12. Tühistamisavalduse esitamiseks ette nähtud 6 kuu tähtaeg saabus hageja jaoks hiljemalt 28.08.2023. Samuti on möödunud seaduses sätestatud 3-aastane tähtaeg 20.12.2019 laenulepingu lisa 12 tühistamiseks.
32.Isegi kui tühistamisavalduse tegemise tähtaeg ei oleks möödunud, ei oleks PK juhatuse liikmena laenulepingu lisa 12 tegemiseks hageja nõukogu nõusolekut ei vajanud, kuna see tehing ei olnud ÄS § 317 lg 8 nimetatud tehing. Laenulepingu lisa 12 ei ole tehing hageja ja PK vahel, vaid on sõlmitud hageja ja Milestone OÜ vahel. Nõukogu nõusolek ei olnud vajalik, sest laenulepingu lisa 12 ei väljunud igapäevase majandustegevuse raamest, nii nagu ei väljunud igapäevase majandustegevuse raamest tehingud (laenuleping ja laenulepingu lisad), millele tugineb hageja hagiavalduses ning mille osas pole samuti hageja nõukogu kunagi mingit otsust teinud.
33.Hageja 29.05.2020 nõukogu otsus tõendab PK juhatuse liikmeks olekut 20.12.2019 tehingu ajal. Tsiviilasjas 2-20-666 kohtu määratud hageja nõukogu 29.05.2020 otsusega valiti PKle lisaks teiseks juhatuse liikmeks vandeadvokaat AK. Seega on hageja nõukogu fikseerinud, et PK on hageja juhatuse liige. Hageja nõukogu 29.05.2020 nõukogu otsus väljendas hageja tahet, et hagejal on kaks juhatuse liiget, kellest üks on PK.
34.Kostjad ei nõustunud hageja väitega, et PK juhatuse liikme volitusi ei pikendatud nõukogu kirjaliku otsusega. Hageja nõukogu on 21.06.2021 pikendanud PK volitusi juhatuse liikmena kuni 20.06.2024. Seda nõukogu otsust vaidlustatud ei ole. Ringkonnakohtu menetluses on tsiviilasjas 2-22-3216 PK ja OÜ Linaleo hagis hageja vastu hageja üldkoosoleku 18.06.2021 otsuse ja nõukogu 21.06.2021 otsuse kehtivuse tuvastamiseks.
35.Kostjad leidsid, et isegi kui PK ei olnud hageja juhatuse liige laenulepingu lisa 12 sõlmimise ajal, oli tal kaudne volitus TsÜS § 118 lg 2 alusel. Hageja on kogu aeg teadnud, et PK tegutseb hageja esindajana ja talunud PK tegevust hageja esindamisel. Käesolevas asjas kõne all olevad 31.12.2007 laenuleping ja selle lisad 1−11 on kehtivad ja need on allkirjastanud hageja juhatuse liikmena PK. Seega näitavad laenulepingu ja nende lisade sõlmimine üle kümne aasta jooksul, et hageja on aktsepteerinud PKt hageja esindajana ning pole pidanud nõukogu otsust vajalikuks laenulepingu ja selle lisade tegemiseks.
36.Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtu määratud nõukogu liige saab igal ajal sõltumata põhjusest tagasi astuda ja tagasiastumisel tuleb juhinduda ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust (RKTKm 2-20-13187, p 12). JL ei ole hageja seaduslik esindaja lisaks senises menetluses esile toodud asjaoludele. OÜ Linaleo on vaidlustanud tsiviilasjas 2-2213384 JLu hageja juhatuse liikmeks valimise. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjas 2-22-13384 OÜ Linaleo hagi hageja nõukogu 23.08.2022 otsuse tühisuse tuvastamise nõudes.
37.OÜ Mileston ühineb OÜ Linaleo seisukohaga, et JL on kantud äriregistrisse hageja 23.08.2022 nõukogu otsuse kui mitte eksisteeriva ja tühise otsuse alusel. Nõukogu 23.08.2022 7(20)
otsusest nähtub, nagu oleks nõukogu otsuse teinud Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-666 11.03.2020 määratud hageja nõukogu. Kohtu poolt määratud nõukogusse kuulusid EH, AP ja JR.
38.ÄS § 318 lg 1 näeb ette, et nõukogul on kolm liiget, kuid JL valis juhatuse liikmeks nõukogu, mida seadusest tulenevalt ei eksisteerinud enam. Nõukogust oli lahkunud EH. Nimelt on EH 03.03.2022 hageja aktsionäridele teatanud, et ta ei ole enam nõukogu liige. Alates 03.03.2022 hageja nõukogu enam ei eksisteerinud. ÄS § 319 lg 7 järgi võib nõukogu liige nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest üldkoosolekule või enda määrajale.
39.Lisaks EHle oli hageja nõukogust lahkunud AP. P 01.06.2020 avaldus on tehtud üldkoosolekule, kuna avaldusele on märgitud adressaatidena hageja ja hageja aktsionärid OÜ Linaleo ja OÜ Viker. Hageja aktsionärid on OÜ Linaleo ja OÜ Viker. Hageja aktsionär OÜ Linaleo sai AP 01.06.2020 avalduse kätte 02.06.2020 ning samal kuupäeval sai avalduse kätte hageja juhatuse liige AK. Seega oli AP nõukogust lahkunud 02.06.2020. OÜ Linaleo hagi on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
40.Kui nõukogu liikmeid on alla kolme, siis otsuseid ÄS § 318 lg 1 järgi teha ei saa. Äriseadustiku (ÄS) § 318 lg 1 näeb ette, et nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Seega määratleb seadus põhikirja järgse miinimumi, milleks on 3 liiget. ÄS § 318 lg-st 1 järeldub, et kui põhikirjas on ette nähtud näiteks minimaalselt 7 liiget, siis 6 liiget saab ikka otsuseid teha, sest seadusejärgne miinimum (kolm liiget) on täidetud. Antud juhul langes hageja nõukogu liikmete arv alla seaduse miinimumi ja alla seadusega ettenähtud liikmete miinimumi põhikirjas.
41.23.08.2022 otsust ei saanud vastu võtta, sest selleks hetkeks oli 18.06.2021 üldkoosolek kutsunud tagasi kõik hageja nõukogu liikmed ja valinud uue nõukogu, mille koosseisus ei olnud 23.08.2022 otsuse teinud isikuid. Hageja 18.06.2021 üldkoosoleku otsus on jätkuvalt kehtiv otsus, vastupidise kohta puudub jõustunud kohtulahend. Hageja üldkoosoleku 18.06.2021 otsuse, millega valiti uus nõukogu, kehtivuse tuvastamise nõudes on esitatud kassatsioonikaebus kohtuasjas 2-22-3216.
42.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile. OÜ-le Linaleo osutab õigusteenust Advokaadibüroo FINK OÜ hinnaga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Seisuga 01.03.2024 on OÜ Linaleo tsiviilasjas nr 2-22-18513 kantud menetluskulu kokku summas 7320,75 eurot koos käibemaksuga. OÜ Linaleo taotles menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. OÜ Linaleo on käibemaksukohustuslane, kuid KMS 16 lg 21 punktist 2 tulenevalt ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. KMS 16 lg 21 p 2 järgi käibemaksuga ei maksustata laenutehingute käivet. Hagis on esitatud laenutehingust väidetavalt tulenenud nõue. Maakohtu otsus
43.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjatelt OÜ-lt Milestone (registrikood 10673817) ja OÜ-lt Linaleo (registrikood 10940483) solidaarselt hageja Rävala Büroohoone AS (registrikood 10179460) kasuks välja 193 660,95 (ükssada üheksakümmend kolm tuhat 8(20)
kuussada kuuskümmend eurot ja 95 senti). Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, kohus mõistis kostjatelt OÜ-lt Milestone ja OÜ-lt Linaleo solidaarselt hageja Rävala Büroohoone AS menetluskuluna välja riigilõivu 2520 eurot.
44.Otsuse põhjenduste kohaselt hagiavaldusele vastu vaieldes leidsid kostjad esmalt, et hageja ei saa hagiavaldust esitada, sest selleks puudub nõukogu nõusolek. Hageja vaidles sellele vastu ning leidis, et laenu- ja käenduslepingust tuleneva nõude täitmisele suunatud hagiavalduse esitamiseks ei ole nõukogu nõusolek vajalik.
45.Kohus nõustub, et käesoleval juhul puuduvad asjaolud, milliste esinemisel oleks hagiavalduse esitamiseks vajalik nõukogu nõusolek. ÄS § 306 lg 2 sätestab, et juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Viimast nõuet kordab ÄS § 317 lg 1. Hagiavalduse esitamisel kohtusse ei ole tegemist tehinguga, milleks on vajalik nõukogu nõusolek. 46.Pärast eelmenetluse lõppemist asusid kostjad 01.03.2024 väitma, et hageja seaduslikul esindajal ei ole volitusi hagi esitamiseks, sest ta on kantud äriregistrisse 23.08.2022 tühise nõukogu otsuse alusel. Kostjad leidsid, et JL valis juhatuse liikmeks nõukogu, mida ei eksisteerinud. OÜ Linaleo on esitanud tsiviilasjas nr 2-22-13384 hagi selle nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks. Nõukogu otsuse kohaselt on nõukogu liikmeteks olnud kohtu määratud liikmed EH, AP ja JR. Nõukogu otsuse tegemise ajaks olid liikmete hulgast lahkunud EH ja AP.
47.Kohus leiab, et eelviidatud väidete esitamine pärast eelmenetluse lõppemist kujutab endast kostjate menetlusõiguste kuritarvitamist. Asjaolud, millistele kostjad asusid viitama alles pärast eelmenetluse lõppemist, pidid neile teada olema juba 08.09.2022, mil kostjad esitasid hagi tsiviilasjas nr 2-22-13384. Kohus ei saanud neid asjaolusid omal algatusel kontrollida hagiavalduse menetlusse võtmisel.Seega oleksid kostjad saanud 01.03.2024 esitada uusi väiteid hageja seaduslikul esindajal esindusõiguse puudumise kohta vaid siis, kui neid väiteid ei saanud mõjuval põhjusel varem esitada.
48.Ühtlasi osundab kohus, et isegi juhul, kui kostjate väited on tõendatud ning kuuluksid arvestamisele, ei too nad kaasa hageja seaduslikul esindajal kohtusse pöördumise õiguse puudumist.
49.Käesolevas asjas esitas ka hageja pärast eelmenetluse lõppemist ühe uue tõendi. Nimelt esitas hageja 05.02.2024 Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2024 otsuse tsiviilasjas 2-223216, milles jäeti rahuldamata OÜ Linaleo hagi. Hageja esitas otsuse lükkamaks ümber kostjate väite, et PKe volitusi juhatuse liikmena pikendati ning seda tuvastatakse tsiviilasjas 2-22-3216. Kohus leiab, et hagejal esines mõjuv põhjus tõendi hilinemisega esitamiseks, sest kohtulahend tehti pärast seda, kui möödus hagejale antud tõendite esitamise tähtaeg. Kohus leiab, et mõjuva põhjuse olemasolul tuleb tõend vastu võtta. Kostjad on saanud tõendi osas oma seisukoha esitada ning tõendi vastuvõtmine ei too kaasa menetluse venimist. Sisuliselt ei vaidle pooled selle üle, et tsiviilasjas nr 2-22-3216 on tehtud kohtulahend, mis ei ole jõustunud.
9(20)
50.Sisulises osas ei vaidle pooled selle üle, et hageja andis kostjale OÜ-le Milestone 31.12.2007 sõlmitud laenulepingu alusel laenu, mida viimane ei ole tagasi maksnud. Vaidlus puudub ka selle üle, et laenulepingule sõlmiti 11 lisa, milliste alusel muudeti laenu tagastamise ja intressi tingimusi. Kostjad esitasid hageja nõudele vastu vaieldes laenulepingu lisa nr 12 ning väitsid, et selle lisa alusel ei ole intressi tasumise kohustus muutunud sissenõutavaks.
51.Hageja leidis, et laenulepingu lisa nr 12 on kehtetu, sest selle sõlmimise ajal ei olnud PK enam hageja juhatuse liige. Äriregistri kanne selle kohta, et PK on juhatuse liige, tehti 2002. aastal. Lisaks oli PK kostjate ainus tulu saaja ning juhatuse liikmena oleks ta vajanud tehingu tegemiseks ÄS § 317 lg 8 järgi nõukogu nõusolekut. Nõukogu nõusolekut oli vaja ka põhjusel, et tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamidest, sest laenu tagastamise tähtaeg lükati edasi 7 aastat ning lepiti kokku varasemaga võrreldes kahjulik intresside tagastamise tähtaeg. Kohtu 11.03.2020 ametisse määratud hageja nõukogu ei ole tehingut heaks kiitnud.
52.Kohus leiab, et PK ei olnud laenulepingu lisa nr 12 sõlmimise ajal hageja juhatuse liige, mistõttu puudus tal õigus hageja esindajana tehingut sõlmida. Esmalt kordab kohus, et erinevalt kostjate väidetest ei tulene äriseadustikust ega kohtupraktikast, et juhatuse liikme volitused pikenevad ainuüksi siis, kui isik ise tahab juhatuse liikmena jätkata ning aktsionärid on tema sellisel viisil tegevuse jätkamist talunud. Iseenesest on õige hageja väide, et kui PK oleks olnud juhatuse liige, oleks tehingu sõlmimiseks pidanud olemas olema hageja nõukogu nõusolek. 53.Hageja esitatud äriregistri väljavõtetest nähtub, et OÜ Milestone juhatuse liikmeks ja osanikuks oli PK, kes oli samal ajal OÜ Linaleo osanikuks ja juhatuse liikmeks. Hageja põhikirja punkti 4.22 järgi valiti juhatuse liikmed kolmeks aastaks. Sama põhikirja punkti 4.12 kohaselt valiti nõukogu liikmed viieks aastaks. PK oli hageja juhatuse liikmeks valitud 29.05.2002. Hageja äriregistri väljavõttest nähtub ühtlasi, et nõukogu liikmete SK, JR ja ÜU volitused kehtisid kuni 17.03.2019.
54.Eeltoodust kogumis järeldub, et 20.12.2019, mil PK allkirjastas laenulepingu lisa nr 12, oli tema juhatuse liikme ametiaeg lõppenud. Samal ajal puudus hagejal ka nõukogu. Kostjad ei ole väitnud ega esitanud kohtule ühtegi kehtivat hageja nõukogu otsust või aktsionäride otsust, milles oleks tagasiulatuvalt või mõne muu tahteavaldusega PK tegevus juhatuse liikmena heaks kiidetud. Ainuüksi tulenevalt sellest, et PK allkirjastas ja esitas äriregistrile hageja majandusaasta aruandeid, ei saa sellist heakskiitu järeldada.
55.Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 on määratud hageja nõukogu asendusliikmeteks EH, JR ja AP. 14.11.2022 määras kohus uueks asendusliikmeks KS. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et kohtumäärusega ametisse määratud nõukogu asendusliikmed oleksid PK tegevuse juhatuse liikmena heaks kiitnud.
56.Kohtu ametisse nimetatud hageja nõukogu liikmed EH, AP ning JR võtsid 29.05.2020 vastu otsused (koos kõigi lisadega toimiku 2. kd lk 33-52), kus häälteenamusega valiti täiendavaks hageja juhatuse liikmeks AK. Samas ei nähtu otsusest, et oleks hääletatud või otsustatud PK volituste pikendamist või mistahes viisil tema senise tegevuse heakskiitmist juhatuse liikmena. 10(20)
57.Küll aga nõustub kohus kostjate väitega, et hageja ei ole õigeaegselt esitanud tehingu tühistamise avaldust. Hageja esitas 24.09.2023 kohtule menetlusdokumendi, milles ta leidis, et laenulepingu lisa 12 on tühine. Avalduse esitas hageja enam kui kolme aasta möödumisel tehingu sõlmimisest ning enam kui kuue kuu möödumisel ajast, mil kostjad lisa 12 kohtule esitasid. Seetõttu oli hageja avaldus esitatud hilinemisega. Vaatamata sellele ei saa kostjad lisale 12 tugineda, sest see ei ole sõlmitud hageja volitusi omava esindajaga ning hageja ei ole laenulepingu lisa 12 sõlmimist ka tagantjärgi heaks kiitnud.
58.Pooled vaidlevad menetluses ühtlasi selle üle, kas käendaja kohustus on käenduslepingu alusel lõppenud. Hageja leidis, et kostjate tõendid ei tõenda käenduskohustuse lõppemist, vaid esitatud tõendite kohaselt muutsid kostjad vaid omavahelist laenusuhet. Kontserni sees on laenu eest pandud vastutavaks teine PKle kuuluv äriühing ning laenukohustus, mida peeti silmas käenduslepingu punktis 2.2., on täitmata. Käendaja ei saa ise oma kohustuse suurust muuta. Kostjad leidsid, et käenduslepingu punktis 2.2 märgitud kostja II kohustust enam ei ole, sest kostja II on täitnud kohustuse kostja I ees.
59.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja, kostjad AS Milestone ja OÜ Linaleo ning OÜ Viker ja OÜ Neticom sõlmisid 31.12.2013 käenduslepingu (toimiku 1. kd, lk 9). Lepingu punkti 1.1. järgi oli käendatavaks kohustuseks võlgniku kohustus käenduse saaja ehk hageja ees summas 4 600 000 eurot. Punkti 2.1. järgi käendasid käendajad OÜ Linaleo, OÜ Viker ja OÜ Neticom kostja AS Milestone kohustusi hageja ees. Punkt 2.2. nägi lepingus ette, et iga käendaja kohustus on piiratud tema kohustuse suurusega võlgniku ees (mis sisaldab nii laenusummat kui intressikohustust, mis tuleneb laenulepingust). Punkt 3.2. nägi ette, et leping on kehtiv kuni lepingu punktis 1.1 sätestatud kohustuse täitmiseni. Vastavalt lepingu punktile 4.1 võis lepingut muuta ainult poolte kokkuleppel.
60.Hageja esitas kohtule OÜ Linaleo 2013. aasta majandusaasta aruande (toimiku 1. kd, lk 10-20), mille lisa 17 järgi oli ettevõtte kohustuse suuruseks tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike ning nende valitseva või olulise mõju all oleva ettevõtja ees 1 760 602 eurot. Selle asjaolu üle pooled iseenesest ei vaidle.
61.08.12.2019 esitas PK OÜ Milestone esindajana kostjale OÜ-le Linaleo avalduse laenulepingu ülesütlemiseks (toimiku 1 kd, lk 136) ning ütles üles laenulepingu alates 09.06.2020. 14.01.2020 esitas PK sama ettevõtte esindajana kostjale OÜ-le Linaleo avalduse laenusumma ülekandmiseks (toimiku 1. kd, lk 137). Avalduses paluti OÜ-l Linaleo kanda summa üle OÜ-le Sininõmme Võrgud, millega loeti laenulepingust tulenevad kohustused OÜ Milestone ees täidetuks. 09.06.2020 allkirjastas PK OÜ Linaleo ja OÜ Sininõmme Võrgud esindajana kokkuleppe (toimiku 1. kd, lk 138), millega loeti vastastikku tasutuks 1 635 650,95 eurot. Seega rahalist ülekannet kohustuse täitmiseks ei tehtud. PK oli ise OÜ Sininõmme Võrgud juhatuse liige (toimiku 1. kd, lk 169-175).
62.Harju Maakohtu 02.10.2023 eelistungil selgitas kohus kostjatele vajadust põhistada ja tõendada poolte ühist tahet käenduslepingu sõlmimisel. Täiendavalt esitasid kostjad üksnes PKe 04.06.2009 (toimiku 2. kd, lk 24) e-kirja, milles ta märkis, et audiitor soovis laenule tagatist. Käenduskohustuse alusel tasumise korral pidi e-kirja järgi vähenema vastavalt kohustus Milestone ees.
11(20)
63.Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid, millistest võiks järeldada poolte ühist tahet punktis 2.2. toodu osas. Käendusleping ei näe erinevalt PK e-kirjast ette, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad põhivõlgniku ja käendaja omavahelised suhted, muutub või lõpeb sellest tulenevalt käenduskohustus.
64.Kuna hagejal on jätkuvalt õigus nõuda laenulepingu järgi 2019. ja 2020. aasta eest tasumisele kuuluvate intresse kokku summas 193 660,95 eurot ning hagejal on kehtiv nõudeõigus mõlema kostja suhtes, kuulub hagi rahuldamisele. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 193 660,95 eurot.
65.Kohus osundab, et tõendid, milliseid ei ole käesoleva lahendi tegemisel eraldi hinnatud, ei ole asjakohased. Samuti ei hinnanud kohus kostjate hilinemisega esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebus 66.Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole JL hageja juhatuse liige, mistõttu puudus tal õigus hagi esitamiseks. Maakohus on jätnud põhjendamatult JL esindusõiguse vastavalt TsMS § 226 lg 1 kontrollimata ja menetlenud hagi, mis oleks tulnud jätta läbi vaatamata, kuna hagi on esitanud esindusõiguseta isik (TsMS § 423 lg 1 p 9).
67.Hagi rahuldamiseks puudub alus. Hagiavalduses on esitatud eksitav väide, justkui laenulepingu punkti 2.3 kohaselt kuuluks intress tasumisele hiljemalt kalendriaasta lõpuks. Kostja I ei ole ühtegi laenulepingu järgset kohustust rikkunud, sh ei ole rikkunud intresside tasumise kohustust. Asja õigeks lahendamiseks on oluline, et ringkonnakohus võtaks arvesse asjaolu, et vastavalt laenulepingule ei ole laenusaajal kohustust tasuda intresse iga-aastaselt. Laenulepingu p 2.3 kohaselt on võimalik laenusaaja valikul tasuda iga kalendriaasta lõpuks (mida kunagi pole tehtud) või laenu lõplikul tagastamisel koos laenu põhiosa maksega. Hageja pole väitnud ega esitanud tõendit, et laenu põhiosa nõue oleks muutunud sissenõutavaks. Seega puudub hagil alus, intressid ei ole muutunud sissenõutavaks.
68.Kostjate seisukoht on, et mingit nõuet kostjate vastu ei ole tekkinud, kuna laenulepingu lisadest viimasena kehtib hageja juhatuse liikme PK 20.12.2019 sõlmitud laenulepingu lisa 12, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et kogu laenusumma tagastamise tähtaeg on 31.12.2026. Lisa 12 kohaselt kuuluvad intressid tasumisele koos põhisumma tagastamisega. Seega ei ole saabunud ei põhisumma ega intresside tasumise tähtaeg ehk kostjal I ei ole tähtajaks tasumata kohustusi hageja ees.
69.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et laenulepingu lisa 12 on kehtetu. Maakohus leidis ebaõigesti, et PK ei olnud laenulepingu lisa nr 12 sõlmimise ajal hageja juhatuse liige, mistõttu puudus tal õigus hageja esindajana tehingut sõlmida. Kostjate seisukoht on, et tõendatud on, et PK oli hageja juhatuse liige lisa 12 sõlmimise ajal.
70.Kostjate seisukoht on, et juhul, kui kohus lähtub formaalsest juhatuse liikme volituste tähtajast, nagu see on kantud Äriregistrisse, siis lõppesid PK volitused 29.05.2005. Seega ei ole selle loogika kohaselt kehtiv ei 31.12.2007 laenuleping ise ega ka ükski selle lisa.
12(20)
Ainult lisa 12 eraldi tühiseks lugeda ei saa, tühiseks tuleb siis tunnistada ka 31.12.2007 laenuleping ning kõik selle lisad. Seega puudub haginõudel alus.
71.Kostjate seisukoht on, et hagi ei saanud rahuldada hageja nõusoleku puudumise tõttu, kuna PKel ei pidanudki olema hageja nõukogu nõusolekut lisa 12 sõlmimiseks. Maakohus on lähtunud valest eeldusest, et ainult seadus reguleerib nõukogu otsuse vajalikkust. Maakohus on lähtunud ÄS § 317 lg 1 p 7, kuid tähelepanuta on jäänud ÄS § 317 lg 2, s.o et põhikirjaga võib ette näha, et nõukogu nõusolek on vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel. Kuna maakohus jättis ÄS § 317 lg 2 tähelepanuta, siis eksis maakohus kvalifikatsiooniga ning seetõttu asjaoludega, mida pooled peavad tõendama. Hageja põhikirja kohaselt ei olnud nõukogu otsust lisa 12 sõlmimiseks vaja. Hageja on esitanud hageja põhikirja, viidates põhikirja punktile 4.22, mille järgi on juhatuse liikme volituste kehtivus 3 aastat, kuid maha vaikinud p 4.11, mis loetleb nõukogu otsust vajavad tehingud.
72.Kostjate seisukoht on, et lisa 12 kehtib, puuduvad nii tühistamise kui tühisuse alused. Tühistamise võimalust ei saagi olla. Maakohus on kaevatava otsuse p 99 nõustunud kostjatega, et hageja ei ole õigeaegselt esitanud tehingu tühistamise avaldust.
73.Kostja II seisukoht on, et käenduslepingu p 2.2 kohast käendaja (kostja II) kohustust võlgniku (kostja I) ees ei eksisteeri enam, kuna kostja II on kostja I ees oma kohustuse täitnud 09.06.2020. Selle asjaolu üle vaidlus puudub. Asjas ei oma tähtsust kaevatavas otsuses märgitu, et rahalist ülekannet kohustuse täitmiseks ei tehtud.
74.Hageja 04.12.2023 tõlgendus käenduslepingu punktist 2.2 on paljasõnaline. Hageja ei ole tõendanud käendaja (kostja II) tahet vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest pärast seda, kui kostja II on kostja I ees oma kohustuse täitnud. Kuna käenduslepingu on sõlminud nii hageja, kostja I kui ka kostja II nimel nende äriühingute esindajana PK, on vaid tema võimuses anda seletusi poolte tahte osas.
75.Maakohus tugineb käenduslepingu punktile 3.2, mis nägi ette, et leping on kehtiv kuni lepingu punktis 1.1 sätestatud kohustuse täitmiseni. Lepingu punkti 1.1. järgi oli käendatavaks kohustuseks võlgniku kohustus käenduse saaja ehk hageja ees summas 4 600 000 eurot. Kostjate seisukoht on, et VÕS § 142 lg 6 alusel on käenduslepingu punkt 3.2 tühine, kuna kaldub käendaja kahjuks kõrvale käenduslepingu p 2.2 sisalduvast käendaja tahtest lugeda käenduskohustus lõppenuks hetkest, kui kostja II on kostja I ees oma kohustuse täitnud.
76.Isegi kui kostja I oleks rikkunud oma kohustusi hageja ees ja hagejal oleks sissenõutav nõue kostja II vastu, siis ikkagi on maakohus eksinud, kui on kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõistnud 193 660,95 eurot kontrollimata kostja II vastutuse ulatust. Maakohtule oli teada, et käendajaid oli kolm: OÜ Linaleo, OÜ Viker ja OÜ Neticom, kuid jättis tuvastamata, kas kokku on lepitud osavastutusega või solidaarvastutusega käenduses. Kostjate seisukoht on, et pooled on käenduslepingus kokku leppinud osavastutusega käenduses. Kostjad paluvad ringkonnakohtul tuvastada, et käenduslepingud sõlmiti osavastutuse põhimõttel. Kostja II seisukoht on, et isegi kui kohus leiab, et hagi on tema
13(20)
vastu sissenõutavaks muutunud, tuleb hagi jätta rahuldamata osas, milles see ületab kostja II osavastutuse ülempiiri. Kostjate seisukoht on, et käenduslepingust nähtub poolte tahe, et käendajad vastutavad osavõlgnikena. Kaevatavast otsusest nähtuvad asjaolud, et käenduslepingu punkti 1.1. järgi oli käendatavaks kohustuseks võlgniku kohustus käenduse saaja ehk hageja ees summas 4 600 000 eurot. Käenduslepingu p 2.2. nägi ette, et iga käendaja kohustus on piiratud tema kohustuse suurusega võlgniku ees (mis sisaldab nii laenusummat kui intressikohustust, mis tuleneb laenulepingust). Kostjad on seisukohal, et kui käendaja kohustus on jagatud kolmeks, siis on ka intressikohustus jagatud kolme käendaja vahel nii, et igaüks vastutab intresside eest 1/3 ulatuses. Järelikult ei saa kostjalt II nõuda tervikuna 193 660,95 euro tasumist. Hageja ütles maakohtu eelistungil 02.10.2023, et on kohtusse pöördunud ühe käendaja osas (eelistungi 02.10.2023 protokoll). Kostjate seisukoht on, et asjaolu, et hageja ei ole hagenud teisi käendajaid, ei anna alust käendajalt 1 ehk kostjalt II nõuda väidetava kohustuse tervikuna täitmist. Vastus apellatsioonkaebusele
77.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
78.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse lõppjärelduse seaduslikkuses. Erinevalt kostjate seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole selles osa alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale, v.a osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi muudab. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, v.a osas, milles neid muudetakse. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
79.Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: Hageja ja kostja I OÜ Milestone (laenulepingu sõlmimisel ärinimi AS Milestone, edaspidi nimetatud kui OÜ Milestone) vahel oli 31.12.2007 sõlmitud laenuleping, mille järgi laenas hageja kostjale I kokku 3 555 700 eurot. -Laenulepingu p 2.2 järgne intressimäär oli 6,2% aastas, laenulepingu punkti 2.3 kohaselt kuulus intress tasumisele hiljemalt kalendriaasta lõpuks. -Hageja ja kostja I sõlmisid perioodil peale laenulepingu sõlmimist kuni 31.12.2018 laenulepingule 11 lisakokkulepet, laenulepingu kui ka lisakokkulepped allkirjastas laenusaaja ja laenuandja poolt PK. -Laenulepingu ja lisakokkulepete sõlmimiseks ei vormistanud hageja nõukogu PKle eraldi kirjalikke nõusolekuid. -Laenulepingu poolte lisakokkulepetega arvestati iga aasta lõpus intressid laenusumma hulka ning neilt summadelt tasus laenusaaja järgneva perioodi vältel intressi. -Laenulepingu 31.12.2014 lisa nr 7 punktis 3 lepiti kokku intressimäära muutmises, uueks intressimääraks sai 2% aastas. -Laenulepingu lisa nr 11 sõlmiti 31.12.2018 ja selle järgi loeti laenu põhiosa jäägi suuruseks 4 768 669,21 eurot, intressimääraks 2% aastas.
14(20)
-Laenulepingu järgi pidi kostja I tasuma hagejale intressi 2019. a eest 96 698,01 eurot hiljemalt 31.12.2019 ja 2020. aasta eest 96 962,94 eurot hiljemalt 31.12.2020 ehk kokku 193 660,95 eurot. -Kostja OÜ Milestone ega ka käendajad ei ole hagejale laenulepingu intresside väljamakseid teinud. -31.12.2013 sõlmisid hageja, kostja I, OÜ Neticom, OÜ Viker ja kostja II käenduslepingu, mille alusel käendas ka kostja II hageja ees kostja I kohustuste täitmist. -Käenduslepingu sõlmimise tingis asjaolu, et OÜ Milestone laenas hagejalt saadud summa edasi võrdsetes osades käendajatele. -Käenduslepingu punkti 2.2 järgi oli iga käendaja kohustus piiratud tema kohustuse suurusega kostja I kui võlgniku ees. -Käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostja II kohustus kostja I ees 1 808 478 eurot. -Hageja nõukogu liikmete SK, JR ja ÜU volitused lõppesid 17.03.2019. -Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 nimetati kostja nõukogu asendusliikmed EH, AP ja JR. -Nimetatud nõukogu võttis AP ja JR poolthäältega 28.08.2020 vastu otsuse valida kostja juhatuse liikmeks MA, kes kanti kostja seadusliku esindajana äriregistrisse, tema volitused kostja juhatuse liikmena lõppesid 31.08.2022. -23.08.2022 hageja nõukogu otsusega valiti JL juhatuse liikmeks. -14.11.2022 määras kohus uueks nõukogu asendusliikmeks KS. - Osaühing Linaleo vaidlustas kohtus 28.08.2020 nõukogu otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-13187) väites, et kostja nõukogu 28.08.2020 otsus, millega valiti MA kostja juhatuse liikmeks, on tühine, sest kostjal ei olnud 28.08.2020 seisuga seaduse nõuetele vastavat nõukogu, kuna kohtu määratud nõukogu liige AP esitas 01.06.2020 kohtule avalduse enda ametist vabastamiseks. See hagi jäi rahuldamata ja jõustus Riigikohtu lahendiga. -Hageja üldkoosolek otsustas 18.06.2021 kutsuda tagasi kõik aktsiaseltsi nõukogu liikmed ja valis uue nõukogu. Uus nõukogu otsustas 21.06.2021 kutsuda tagasi kõik juhatuse liikmed peale PK, pikendas PK volitusi juhatuse liikmena kuni 20.06.2024. -PK ja Osaühing Linaleo esitasid 03.03.2022 Harju Maakohtule RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI vastu hagi (tsiviilasi 2-22-3216), milles palusid tuvastada, et aktsiaseltsi üldkoosoleku 18.06.2021 otsus, millega valiti aktsiaseltsile uus nõukogu, ja nõukogu 21.06.2021 otsus, millega valiti PK aktsiaseltsi juhatuse liikmeks, on õiguspärased ja kehtivad. Hagi jäi rahuldamata ja jõustus Riigikohtu lahendiga. -OÜ Linaleo on esitanud tsiviilasjas nr 2-22-13384 hagi 23.08.2022 nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks, kuna kohtu poolt määratud hageja nõukogu liikmete EH, AP ja JR hulgast olid otsuse tegemise ajaks liikmete hulgast lahkunud EH ja AP.
80.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas JL on hageja juhatuse liige, st kas tal on menetluses õigus esindada hagejat seadusliku esindajana. Asjas puudub vaidlus, et äriregistri registrikaardi järgi on JL hageja juhatuse liige ning ta on registrikaardile kantud 23.08.2022 hageja nõukogu otsuse alusel. Kostja on seisukohal, et JL valis juhatuse liikmeks nõukogu, mida ei eksisteerinud, sest hageja nõukogu liikmeteks olnud kohtu määratud liikmed EH ja AP olid nõukogu otsuse tegemise ajaks liikmete hulgast lahkunud.
81.Kuna Riigikohtu praktikas on selgitatud, et juhatuse liikme ametisuhte olemasolu ei sõltu registrikandest, vaid ühingu ja juhatuse liikme vastastikustest tahteavaldustest, mis võivad
15(20)
olla väljendatud erineval viisil (RKo 2-18-4121, p 13), tuleb asjas tuvastada, kas registrikanne juhatuse liikme kohta on õige. Jõustunud lahendiga tsiviilasjas nr 2-2013187 tuvastati, et kohtu poolt määratud nõukogu liige AP poolt 01.06.2020 kohtule esitatud avaldus enda ametist vabastamiseks ei toonud kaasa õiguslikku tagajärge. Seega tuleb asjas tuvastada, kas nõukogu liikme EH avaldus tagasiastumiseks tõi kaasa hageja nõukogu 23.08.2022 otsuse kehtetuse JL juhatuse liikmeks valimise kohta. Ringkonnakohus leiab, et kostjate väited nimetatud otsuse kehtetuse kohta ei ole põhjendatud. Nõustuda tuleb küll apellatsioonkaebuse väitega selles, et maakohtu seisukoht nimetatud otsuse kehtivuse tuvastamisel põhjusel, et nõukogu liikme volitused, kes tagasi astuda soovib, kehtivad siiski kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni, on vastuolus Riigikohtu 07.02.2024 lahendiga tsiviilasjas nr 2-20-13187, mille järgi kohtu määratud nõukogu liige saab igal ajal sõltumata põhjusest tagasi astuda ja tagasiastumisel tuleb juhinduda ÄS § 319 lg-s 7 sätestatust (RKTKm 2-20-13187, p 12). Kuna asjas puudub vaidlus, et vähemalt üks hageja aktsionäridest sai EH nõukogust tagasi astumise avalduse kätte 03.03.2022, tuleb lugeda sellest ajast tema nõukogu liikmesus lõppenuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi hageja nõukogu oli JL juhatuse liikmeks valimisel 2-liikmeline, ei tähenda see käesoleval juhul seda, et JL ei ole hageja juhatuse liige, sest ÄS § 322 lg 11 järgi nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga. Eeltoodust tulenevalt on JL hageja seaduslik esindaja.
82.Poolte vahel on vaidlus jätkuvalt ka selle üle, kas hageja ja kostja I OÜ Milestone vahel 31.12.2007 laenulepingule 20.12.2019 lisa nr 12 (edaspidi nimetatud ka kui lisa 12) sõlmimisel oli PK hageja juhatuse liige ja kas lisa 12 sõlmimine vajas nõukogu nõusolekut. Lisa 12 sõlmimise kehtivus omab asjas tähtsust, kuna kostjate esitatud 20.12.2019 lisa 12 järgi oleks laenusumma tagastamise tähtaeg 31.12.2026, intress 2% aastas ning intress tuleks tagastada koos põhisummaga, mistõttu ei oleks käesoleva hagiga nõutud intress sissenõutavaks muutunud.
83.Hageja on seisukohal, et lisa 12 sõlmimise ajal ei olnud PK enam hageja juhatuse liige ning maakohus nõustus hageja seisukohaga. Maakohus leidis, et kuna hageja põhikirja punkti 4.22 järgi valiti juhatuse liikmed kolmeks aastaks, PK oli hageja juhatuse liikmeks valitud 29.05.2002, nõukogu liikmete SK, JR ja ÜU volitused kehtisid kuni 17.03.2019, siis 20.12.2019, kui PK allkirjastas lisa nr 12, oli tema juhatuse liikme ametiaeg lõppenud. Maakohus asus seisukohale, et ühtegi kehtivat hageja nõukogu otsust või aktsionäride otsust, milles oleks tagasiulatuvalt või mõne muu tahteavaldusega PK tegevus juhatuse liikmena heaks kiidetud asjas esitatud ei ole. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
84.Hageja äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtub, et PK oli hageja juhatuse liige 29.05.2002 − 08.10.2021. Samas, nagu eespool esile toodud, ei sõltu juhatuse liikme esindusõigus registrikandest. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus arvestanud asjaoluga, et kuigi põhikirja järgi oli PK hageja juhatuse liikmeks 3 aastat, ei kutsunud hageja nõukogu teda tagasi ja PK ka ise ei astunud juhatuse liikme ametikohalt tagasi. Hageja on faktiliselt tunnustanud PK juhatuse liikmena ka peale kolmeaastast juhatuse liikme kehtivuse tähtaega, sest 31.12.2007 laenulepingu ja selle lisad 1−11 on allkirjastanud PK hageja juhatuse liikmena ning asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et need tehingud kehtivad. Ainuüksi asjaolu, et lisa 12 sõlmimise ajal hagejal nõukogu
16(20)
puudus, ei anna samuti alust järeldada, et ka PK esindusõigus hageja juhatuse liikmena oli lõppenud. Asjast nähtub ka see, et PK valiti hageja juhatuse liikmeks 29.05.2002 ja ühtegi teist juhatuse liiget ei olnud hagejal kuni 29.05.2020 uue juhatuse liikme valimiseni. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ekslikult leidnud, et hageja majandusaasta aruannete allkirjastamine ajaliselt ka pärast lisa 12 sõlmimist ei anna alust pidada PK hageja juhatuse liikmeks. PK on 30.06.2020 allkirjastanud hageja 2019. aasta ja 30.06.2021 allkirjastanud hageja 2020. aasta majandusaasta aruande ning neid aruandeid on hilisemad nõukogud aktsepteerinud. Kostjad on ringkonnakohtu arvates põhjendatult osutanud Riigikohtu praktikale, mille järgi juhatuse liikme ametisuhte olemasolu ei sõltu registrikandest, vaid ühingu ja juhatuse liikme vastastikustest tahteavaldustest, mis võivad olla väljendatud erineval viisil (RKo 2-18-4121, p 13), nt majandusaasta aruande aktsepteerimises (RKo 3-2-1-65-08, p 34).
85.Poolte vaidlust arvestades tuli asjas analüüsida, kas laenulepingule lisa 12 sõlmimine nõudis nõukogu nõusolekut. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et lisa 12 sõlmimine vajas nõukogu nõusolekut. ÄS § 317 lg 1 p 7 sätestab, et nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. ÄS § 307 lg 3 näeb ette, et aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
86.Ringkonnakohutu arvates tuvastas maakohus õigesti, et lisa 12 erineb oma sisult oluliselt varasemalt sõlmitud lisadest, mistõttu ei ole tegemist tehinguga igapäevases majandustegevuses. Asjas puudub vaidlus, et 2019.a sõlmitud lisaga 12 muudeti laenulepingus kokkulepitud laenusumma ja intresside tasumise tähtaega selliselt, et summad muutuvad sissenõutavaks alles 2026.a. Seniste kokkulepete järgi tuli intressi tasuda igaaastaselt, kuid lisakokkulepete järgi arvestati kuni 2018.a igaaastane intress laenusumma hulka ja laenusumma tuli tagastada pärast 6-kuulise tähtaja möödumist nõude esitamisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et nii ulatuslike tehingutingimuste muutmise kokkulepe, eelkõige laenusumma ja intresside tasumise kohustuse edasilükkamine seitsmeks aastaks vajas hageja nõukogu nõusolekut. Ringkonnakohtu arvates ei ole asjas tõendatud, et selliselt tehingu tingimuste muutmine oli hageja juures tavapärane igapäevases majandustegevuses. Asjas on tõendamata, et hageja majandustegevuse huvides oli laenulepingule lisa 12 sõlmimine. Ringkonnakohtu istungil esitatud PK väide, et laenu ja intresside tagastamise tähtaja edasilükkamise põhjuseks oli tema eeldus aktsionäride vaheliste vastuolude lõppemine 2026-ks aastaks, ei ole piisav, et pidada laenulepingu lisana 12 vormistatud tehing tehtuks hageja igapäevases majandustegevuses.
87.Riigikohus on leidnud, et juhatuse liige on kohustatud tegutsema aktsiaseltsi suhtes lojaalselt, heas usus ja kooskõlas heade äritavadega, mistõttu peab ta oma tegevuses lähtuma põhimõttest, et tema (või tema kontrolli all oleva äriühingu) ja äriühingu, mille juhatuse liikmeks ta on, omavaheline äritegevus peab toimuma turutingimuste kohaselt (vt ka ÄS § 307 lg 3). Kui juhatuse liige eelistab lepingu sõlmimise korraldamisel ja selle alusel hiljem väljamaksete tegemisel enda kontrolli all oleva äriühingu huve teise
17(20)
lepingupoole, kelle juhatuse liikmeks ta samal ajal on, huvidele, võib seda pidada lojaalsuskohustuse rikkumiseks (RKTKo 3-2-1-40-13, p 27). Eeltoodust nähtub, et ÄS § 307 lg 3 kohaldub ka juhul, kui juhatuse liige teeb äriühingu nimel tehingu tema enda kontrolli all oleva ühinguga (vt analoogia korras RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-26-17, p 9 ja 10; RKTKo 22.11.2019, 2-171725, p 15.1). Äriregistri teabesüsteemi väljavõtetega on tõendatud, et kostjate ainsaks tulusaajaks on PK. PK allkirjastas lisa 12 nii hageja kui ka kostja I poolt. ÄS § 307 lg 3 kohaselt on aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. Kuna tehing oleks vajanud nõukogu nõusolekut, sest väljus igapäevase majandustegevuse raamest, on laenulepingu lisa 12 tühine.
88.Kostjad on asjas küll väitnud, et ka lisade 1-11 sõlmimiseks ei andnud hageja nõukogu PKle nõusolekuid, kuid hageja väitel oli nõukogu nende lisade sõlmimisest teadlik. Hageja on esile toonud, et laenulepingu ja lisade 1-11 sõlmimist jaatavad tolleaegsed aktsionärid OÜ Viker ja Neticom OÜ. Hageja on põhjendatult osutanud asjaoludele, et laenuleping on sõlmitud 2007. a, käendusleping sõlmiti 31.12.2013, kusjuures käendusleping sisaldab iga aktsionäri esindaja allkirja, kellest kaks (ÜU ja JR) olid hageja nõukogu liikmed. Käenduslepingu sõlmimisel oli hageja kostjaga I lisakokkuleppeid intresside arvestamiseks laenusumma hulka juba sõlminud. Seega on võimalik tuvastada senini sõlmitud lisade kohta heakskiidu andmine. Lisa 12 sõlmimiseks pole hageja nõukogu PKle hilisemalt heakskiitu andnud.
89.Ringkonnakohtu arvates ei saa nõustuda kostjate etteheitega, et maakohus on lähtunud ekslikult vaid ÄS § 317 lg 1 p-st 7, jättes tähelepanuta ÄS § 317 lg 2 sätestatu, et põhikirjaga võib ette näha, et nõukogu nõusolek on vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel. Ringkonnakohus osutab, et sisult puudub erinevus seaduses ja hageja põhikirjas sisalduva loetelu osas, millisel juhul vajab juhatuse liige nõukogu nõusolekut. Kuigi ÄS § 317 lg 1 p-s 7 sätestatud tehingute loetelu, st laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest, hageja põhikirjas puudub, on kostjad jätnud tähelepanuta, et nii äriseadustikus kui hageja põhikirjas antud loetelu ei ole lõplik. Tegemist on lahtise loeteluga, sest juhatuse liige ei saa teha kehtivaid tehinguid tema enda kontrolli all oleva ühinguga (vt käesoleva otsuse p 87), kui tehingutingimused on ilmselgelt põhjendamatult ebasoodsamad tehingu teise poole suhtes, sh väljuvad tavapärases majandustegevuses tehtavatest tehingutest.
90.Hageja ja kostja II vaidlevad jätkuvalt ka selle üle, kas kostja II kui käendaja kohustus on käenduslepingu alusel lõppenud. Kostjad leidsid, et käenduslepingu punkt 2.2. järgi oli iga käendaja kohustus piiratud tema kohustuse suurusega võlgniku ees (mis sisaldab nii laenusummat kui intressikohustust, mis tuleneb laenulepingust) ning käendajal võlg kostja I ees puudub, sest: - 08.12.2019 esitas PK OÜ Milestone esindajana kostjale OÜ-le Linaleo avalduse laenulepingu ülesütlemiseks (toimiku 1 kd, lk 136) ning ütles üles laenulepingu alates 09.06.2020. -14.01.2020 esitas PK sama ettevõtte esindajana kostjale OÜ-le Linaleo avalduse laenusumma ülekandmiseks (toimiku 1. kd, lk 137). Avalduses paluti OÜ-l Linaleo kanda summa üle OÜle Sininõmme Võrgud, millega loeti laenulepingust tulenevad kohustused OÜ Milestone ees täidetuks.
18(20)
-09.06.2020 allkirjastas PK OÜ Linaleo ja OÜ Sininõmme Võrgud esindajana kokkuleppe (toimiku 1. kd, lk 138), millega loeti vastastikku tasutuks 1 635 650,95 eurot.
91.Maakohus asus seisukohale, et käenduslepingu eesmärgi ja olemusega oleks vastuolus tõlgendus, kus põhivõlgnik ja käendaja võiksid pelgalt omavahelise kokkuleppega käenduskohustuse lõpetada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Käendaja tagas põhivõlgniku kohustust tasuda laen ja intressid võlausaldajale. Selline kokkulepe ei saa olla tühine, sest käenduse mõte ongi tagada põhivõlgniku kohustuse täitmine võlausaldaja ees. Nii laenusumma kui intressid on võlausaldajale tasumata, seega ei ole käendus lõppenud.
92.Eeltoodu alusel on õige maakohtu järeldus, et kuna hagejal on jätkuvalt õigus nõuda laenulepingu järgi 2019. ja 2020. aasta eest tasumisele kuuluvaid intresse kokku summas 193 660,95 eurot ning hagejal on kehtiv nõudeõigus mõlema kostja suhtes, kuulub hagi rahuldamisele. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 193 660,95 eurot.
93.Apellatsioonimenetluses esitasid kostjad mitmeid uusi väiteid hagile, näiteks, et laenulepingust tuleneva intressi sissenõutavaks muutumise aeg oli võlgniku otsustada ja et kostja II kui käendaja tagab osavõlgnikuna hagis nõutud intresside tasumist 1/3 ulatuses. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kuna kostjad ei ole välja toonud põhjust, mis takistas neil varem apellatsioonkaebuses esmakordselt viidatud vastuväidete esitamist, tuleb need uued väited jätta ringkonnakohtus tähelepanuta. Kostjate väide, et maakohus ei lubanud vastuväiteid esitada, on ilmselgelt otsitud, sest asjas on kostjad esitanud korduvalt vastuväiteid hagile kirjalikult.
94.Kuivõrd aga hageja esitas seisukohad ka kostjate poolt alles apellatsioonkaebuses esitatud väidetele, peab ka ringkonnakohus vajalikuks lühidalt kostjate väiteid analüüsida. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide, mille kohaselt võlgnik saab valida, kas ta tasub intressi iga kalendriaasta lõpul või laenu lõplikul tagastamisel koos laenu põhiosa maksega, on vastuolus laenulepingu p-s 2.2 kokkulepituga, sest kokkuleppe järgi tuleb sõnaselgelt intressi tasuda iga aasta lõpus ning intressi sissenõutavaks muutumine iga aasta lõpus nähtub hageja ja kostja I pikaajalisest praktikast laenulepingule lisade sõlmimise näol kuni 2018. aastani. Laenulepingule sõlmitud lisade järgi arvestati intress iga aasta lõpus laenusumma sisse. Hiljem selliseid kokkuleppeid sõlmitud ei ole, seega on hagis nõutud intressid muutunud sissenõutavaks. Kostjate väide, et kostjalt II ei saa kogusummas intresse nõuda, kuna ta on intresside tasumiseks kohustatud vaid osavõlgnikuna, on samuti põhjendamatu. Käenduslepingu järgi on kostja vastutus piiratud käendatava summaga, mitte konkreetse kohustusega. Menetluskulude jaotus 95.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda solidaarselt. Kuna hagejal ringkonnakohtu menetluses menetluskulud puuduvad, siis menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata. 19(20)
/allkirjastatud digitaalselt/
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.