Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik
Tartu Maakohus Tanel Pürn , Valga kohtumaja 2-23-5924 PlusPlus Capital AS hagi A.M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 5 592,94 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (isikukood xxx, E-post: XXX) Kostja: A.M. (isikukood XXX) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A.M.-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 4550,51 eurot.
3.Välja mõista A.M.-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 3850,36 eurolt alates 01.10.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta 78% hageja menetluskuludest kostja kanda.
5.Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 695 eurot.
6.Mõista A.M.-ilt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 542,1 eurot. A.M. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav osa
1.Kostja sai Coop Finants AS-ga sõlmitud lepingu (dtl 8-18) alusel laenu 5000 eurot, mille pidi tagastama igakuiste maksetena (174,94€) alates 15.12.2021 kuni 15.11.2024. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 14,90% aastas või 0,04% päevas, lepingutasu 100 eurot, haldustasu 1,5 eurot
2-23-5924 kuus. Intressi arvestamisel lähtuti tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast. Kostja tasus osamakseid kuni 15.05.2022. Coop Finants AS andis 30.08.2022 kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 22.09.2022 (dtl 19), ütles lepingu 28.09.2022 üles ning loovutas nõude hagejale (dtl 21), sest kostja lepingut ei täitnud. Hageja nõuab kostjalt graafikujärgseid makseid perioodi 15.06.2022-15.09.2022 eest ning ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud kogusummat – põhiosa 4321,78 eurot, intressi 226,31 eurot ja haldustasu 6 eurot, viivist 28.09.2022 kuni 19.04.2023 359,9 eurot ja seejärel kuni nõude tasumiseni, arvestusega 14,9% aastas, VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot.
2.Vastavalt kohtunõudele täiendas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osa ning esitas maksekorralduse kostjale 4900 euro ülekandmise kohta (dtl 86) ning panga selgituse (dtl 87), mille kohaselt esitas kostja 10.11.2021 laenutaotluse, kus märkis enda andmed. Pank tegi päringud pangasiseselt (varasemad laenulepingud puudusid) ja rahvastikuregistrisse, krediidiinfo andmebaasidesse ja MTA süsteemi.
3.15.09.2023 istungile kostja ei ilmunud ega ole seisukohti esitanud. Kohus arutas hagejaga vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning hageja esitas ka nõude ümberarvestuse: kostja sai 4900 eurot, maksis 1049,64 eurot, seega tagastamata 3850,36 eurot. Viivis 28.09.2022 kuni 19.09.2023 seadusjärgses määras 383,19 eurot. Põhjendav osa
4.Digitaalselt allkirjastatud lepinguga on tõendatud väikelaenulepingu sõlmimine. Maksekorraldusega on tõendatud laenulepingu täitmine laenuandja poolt. Lepingu ülesütlemise teatisel oli märge ka nõude loovutamise kohta – seega on tõendatud lepingust tulenevate nõuete loovutamine hagejale. Hageja on esitanud väited laenulepingu täitmise ulatuse kohta, millele kostja pole vastuväiteid esitanud. Hagejal pole võimalik enamat tõendada. Seega loen tõendatuks, et kostja täitis lepingut kuni 15.05.2022 ning jättis järgnevad osamaksed tasumata. Kuivõrd lepingus oli märgitud, et tegemist on tagatiseta tarbimislaenuga, kostja oli eraisik ja laenuandja pank, siis on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1) ja hageja nõude suurus sõltub vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest esialgse laenuandja poolt. Lubatud krediidi kulukuse määra ületatud ei ole.
5.VÕS § 4034 lõigete 1-2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning selleks hindama tarbija krediidivõimelisust, omandades eelnevalt vastava teabe, mh teiste varaliste kohustuste kohta ning lõike 4 kohaselt tuleb tarbijalt kogutud teavet kontrollida. Hageja on esitanud väidetavalt pangast pärineva faili nimega „Otsustusprotsessi parameetrid“ (dtl 48), millel puuduvad allkirjad, koostamise kuupäev jm rekvisiidid, mis võimaldaks seda dokumendiks pidada. Kui esitatut hinnata eeldusel, et see kajastab laenu andmisele eelnenud protsessi, siis ilmneb, et kostja märkis enda sissetulekuks 894 eurot ja igakuisteks kohustusteks 48 eurot ja ülalpeetavate arvuks üks. Arvestatud sissetulekuks (dtl 49-50) on võetud 1083 eurot, 3 kuu keskmiseks 2750 ja aasta keskmiseks 1172 eurot. EMTA andmetest nähtuvalt on seejuures 2021. a veebruaris eelmine töösuhe lõppenud, märtsist juunini on raha laekunud ainult Töötukassalt ja juulist septembrini uuelt tööandjalt, kuid 2021. a oktoobri ja novembri laekumised olid null. Sissetuleku kõrget keskmist selgitab väljamakse Pensionikeskusest. Kokkuvõtvalt, olukorras, kus kahel järjestikusel kuul ei ole uuelt tööandjalt midagi laekunud, pidanuks tekkima täiendavad küsimused sissetuleku jätkuvuse osas. Ühekordne kogutud pensioni väljavõtmine ei ole kindlasti regulaarne sissetulek, mida oleks alust keskmise sissetuleku arvutamisel aluseks võtta. Seega võib tõdeda, et tarbija sissetuleku ja laenu teenindamise võime kontrollimine ei olnud teostatud nõuetekohase hoolsusega. Nõuete järgimata jätmine ilmneb aga eriti selgelt tõigast, et tarbija teavet kohustuste kohta pole kontrollitud. Laenuandja on kontrollinud registreid, kuid sealt saab teavet vaid juba tekkinud ja avaldatud võlgade kohta. Olukorras, kus tarbija on juba sattunud raskustesse ning üritab olukorda parandada uute laenude võtmisega, on ilmne, et võlaregistritest
2-23-5924 vajalikku infot ei saa. Antud juhul oli tarbija saanud septembris pensioniraha üle 5000 euro ning soovis juba novembris uut laenu võtta, mis oleks pidanud viitama võimalusele, et tarbija ei ole krediidivõimeline. Täpsustada tulnuks ka elamiskulusid, sest 48 eurot ei ole kahele isikule (taotleja ja ülalpeetav) piisav. Kui see summa sisaldas ainult finantskohustusi, siis ei ole elamiskulude kohta üldse midagi küsitud.
6.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Leian, et ülaltoodut arvestades on ilmne, et laenuandja ei saanud olla selles veendunud. Tarbija elamiskulude ja teiste kohustuste suurus oli nõuetekohaselt välja selgitamata ning saadud teavet ei ole üldse kontrollitud. Tarbija sissetulekute suuruse arvestamisel jäeti kontrollimata kogutud andmeist nähtuv ilmne kahtlus, et sissetulek võib mõne aja pärast sootuks lakata.
7.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse sel juhul tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
8.Krediidiandja uuesti määratud tagasimaksete kohaselt sai kostja 4900 eurot ja maksis tagasi kokku 1049,64 eurot. Uue arvestuse kohaselt pidi 15.08.2022 seisuga olema kostjal makstud 1042,04 eurot (9 makse summa). Samas on nn maksete uuesti määramine toimunud lähtudes laenusummast 5000 (mitte 4900) eurot ning tundub, et tegelikult on graafikust lihtsalt ära jäetud intressimaksete ja haldustasu osa. Kuivõrd hageja on soovinud sellest lähtuda, siis võtan selle muu arvestuse puudumisel siiski aluseks ülesütlemise üle otsustamisel. Järelikult oli kostjal sel ajal ettemaks 7,6 eurot ning lepingu üles ütlemiseks alus puudus. Hageja ei ole viidanud, et oleks esitanud veel mõne ülesütlemisavalduse. Leian, et 19.04.2023 esitatud hagiavaldust, millele olid lisatud ka hoiatused ja ülesütlemisavaldus, on siiski võimalik lugeda hageja tahteavalduseks, mis tõi kaasa lepingu lõppemise. See kahjustab küll mõnevõrra kostja õigusi, sest nõutavat hoiatust ja läbirääkimiste pakkumist ei toimunud, kuid teisalt ei ole kostja menetluses seisukohti esitanud ning peab olema teadlik oma viivitusest. Samuti lõpeb kokkulepitud graafik mõne kuu pärast ning menetlus on veninud kostja passiivsuse tõttu, mistõttu ei pea õigeks jätta viivis kuni otsuse tegemiseni välja mõistmata. Kohtupraktikas ei ole ka juurdunud seisukohta hoiatuse tähenduse ja selle tagajärgede kohta.
9.Seega on hagejal õigus põhinõudena tagasi saada (4900-1049,64) 3850,36 eurot. Lepingu- ega haldustasu nõudmiseks õigust ei ole. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 punktis 24 märgiti: „...vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi.“ Seega ei saa nõuda ka sissenõudmiskulu.
10.Intressimäär oli 2021-2022. a null. 2023. a eest (kuni 18.04.2023) saab arvestada summalt 3850,36 eurot intressi VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras 28,48 eurot.
11.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd loen lepingu üles öelduks alates 19.04.2023, saab alates sellest kuupäevast arvestada seadusjärgset viivist, mis otsuse tegemise seisuga on 671,67 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista (3850,36+28,48+671,67) 4550,51 eurot ning jooksev viivis seadusjärgses määras.
12.Haginõue 19.04.2023 seisuga oli 4948,99 eurot. Hagi oli selle päeva seisuga põhjendatud 3850,36+28,48=3878,84 euro ehk ca 78% ulatuses. Kostja ei ole menetluses osalenud ega kulu kandnud, mistõttu tuleb hageja põhjendatud menetluskulud selles ulatuses jätta kostja kanda.
2-23-5924
13.Hagis taotleti kostjalt 595 euro riigilõivu ja 420 euro õigusabikulu välja mõistmist. Hagi täiendusega lisandus 240 eurot õigusabikulu. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kulu.
14.Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi ning asi ei ole õiguslikult keeruline. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud põhjendatud õigusabikuluks ka 50 eurot (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092). Kuigi täiendatud hagiavalduses ei olnud nõuet ümber arvutatud ning oli endiselt aluseks võetud lepingujärgne viivisemäär, mida ei saa pidada põhjendatuks, toimus asjas siiski istung ning hageja on esitanud mitu menetlusdokumenti.
15.Seega loen hageja põhjendatud menetluskuluks 695 eurot, millest tuleb kostja kanda jätta 542,1 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.