Määrata D.D hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtu menetluses 274,50 eurot ja mõista see LawPower OÜ-lt D.D kasuks välja. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb LawPower OÜ-l tasuda D.D-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 2 ls 2 ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.LawPower OÜ (hageja) esitas 28.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.D-lt (kostja, võlgnik) 1083,73 euro saamiseks. Kohus tegi 30.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20.09.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt palus mõista kostjalt välja põhivõla 1075 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 18,09 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2023. aasta juulis hageja seadusliku esindaja Y.A poole palvega osutada vahendusteenust Q nimel kostja kasuks notariaalselt tõestatud testamendi vormistamisel. Teenuse sisuks oli notariaalse tehingu ettevalmistamine (pärimisleping vastavalt pärandaja soovile (pärandaja Q), Hiiu haigla külastamine, pärandaja ning pärija pärimismenetluse küsimustes konsulteerimine ning notari büroos aja broneerimine). Tasu osas leppisid pooled kokku, et teenuse hind on võrdne maakleritasuga, s.o 3% pärandvara hinnalt. Poolte hinnangul oli korteri ning laenu hind kokku 105 000 eurot, millest 3% moodustas 3150 eurot. Kostja kohustus eeltoodud summa tasuma kahes osas, s.o 50% notaribüroo tehingu kuupäeva teatamisel ning 50% pärast tehingu teostamist. Poolte suhteid reguleeris suuline leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 alusel. Kirjaliku lepingu allkirjastamiseni pooled ei jõudnud. Arvestades, et hageja osutas kostjale teenust, oli tegemist suuliselt sõlmitud käsunduslepinguga (VÕS § 619). Y.A kui hageja töötaja ja käsundi faktiline täitja täitis endale võetud kohustusi nõuetekohaselt. Kostja ei esitanud pretensioone, märkusi ega vastuväiteid teenuste osutamise kohta. Hageja leidis aja notariaalseks tehinguks ja tegi selle kostjale teatavaks. Kostja tasus 500 eurot ning jättis ülejäänud summa tasumata. 29.07.2023 esitati kostjale arve tasumata jäänud summale 1075 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 31.07.2023. 07.08.2023 edastas hageja kostjale võlateatise, mis jäi vastuseta. Hageja nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 01.08.2023. Poolte kirjavahetusest nähtus kokkuleppe sisu ja kokkulepitud tasu suurus. Seega puudus vaidlus, et hageja osutas kostjale teenust oma majandustegevuse raames. Hageja tegutses kostja korraldusel ja huvides. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja töö eest tasub kostja. Kostja tasutud 500 eurot võeti 29.07.2023 arve koostamisel arvesse. Kostja käsitas poolte õigussuhteid maaklerilepinguna. Maaklerilepingule ei olnud seadusega vorminõuet määratud, mistõttu oli seda võimalik sõlmida ka suuliselt. Sealjuures tuli maksta maaklerile tema töö eest tasu. Maakleril oli õigus tasule ka juhul, kui tema poolt vahendatud või osutatud leping osutub kehtetuks või üks pool sellest taganeb. Hagejal oli õigus saada maakleritasu VÕS § 664 lg 2 alusel. Kostja kinnitas 30.07.2023 hageja seaduslikule esindajale edastatud e-kirjas poolte kokkuleppe olemasolu ja selle tingimused. Kostja teadis, et hageja seaduslik esindaja tegutseb majandustegevuse raames ja hageja nimelt. Isegi, kui kokkuleppe oleks sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel, ei muudaks see asjaolu, et tegemist oli tasustatava teenusega. Kostja kinnitas teenuse hinna ja tasus selle osaliselt. Väide, et poolte vahel sõlmitud leping oli vastuolus heade kommetega, oli alusetu ja põhjendamatu. Tõendeid selle väite kinnitamiseks kostja ei esitanud. Üllatuslikud olid etteheited selle osas, et testamendi tehingu ettevalmistamine on taunitav ja ebamoraalne, arvestades seda, et kostja soovis olla testamendis nimetatud. Kostjale selgitati pärimismenetlusega kaasnevaid õiguslikke aspekte ja
Q juuresolekul arutati notariaalse pärimislepingu vormistamist, millega määratletakse kostja kui pärija kohustused. Q oli ettepanekuga nõus, kuid kostja sundimisel muutis oma arvamust testamendi kasuks. Q ütlustest tulenes, et hageja tegeles kostja käsundil testamendi notariaalse tehingu ettevalmistamisega ja et kostja soovis testamendi vormistamist enda nimele. Ajakulu kostja tellitud ja teostatud toimingutele moodustas kokku ligikaudu 14 tundi. Hageja tunnihind oli 120 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kostja teatas 28.07.2024 hagejale e-kirja teel, et loobub hageja leitud notaribüroo ajast testamendi tehingu tegemiseks. Seega oli tegemist lepingu erakorralise ülesütlemisega käsundiandja poolt. Kostja tõlgendus maaklerilepingu eripärast ei olnud korrektne. Hageja esitatud dokumentide näol oli tõendatud, et tasu maksmise tingimused olid täidetud. VÕS § 664 lg 2 kohaselt oli maakleril õigus tasule ka siis, kui vahendatud lepingust tulenev kohustus on käsundiandja suhtes täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja väide, et poolte vahel sõlmiti leping hagiavaldusele lisatud arves nimetatud teenuse osutamiseks, oli paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei sõlminud hagejaga eelnimetatud teenuse osutamiseks lepingut, ei tellinud nimetatud teenuseid ega tasunud nende eest. Hageja ei tõendanud nimetatud teenuse osutamist kostjale. Kuivõrd lepingut ei sõlmitud, puudus alus arve esitamiseks. Kostja arvet ei aktsepteerinud. Kuivõrd poolte vahel puudusid õigussuhted ja kostja ei tellinud hagejalt arves nimetatud teenuseid, siis puudus kostjal kohustus tasuda tellimata ja osutamata teenuste eest ja hagejal puudus õigus esitada kostja vastu tasu ja viivise tasumise nõudeid. Lepingu sõlmimist ja selle sisu pidi tõendama hageja. Teenus, mida hageja osutada võis, oli mõeldud Qle. Kostjale oli selgusetu, millisest maakleritasust, laenu ja korteri hinnast hageja rääkis. Samuti ei selgunud hagiavaldusest, millise lepingu hageja ja kostja väidetavalt sõlmisid, s.o käsunduslepingu, maaklerilepingu või muu lepingu. Kostja ei sõlminud hagejaga maaklerilepingut ega ka muud lepingut hagiavalduses nimetatud teenuste osutamiseks. Hageja esitatud kirjavahetusest ei nähtunud, et Y.A esineks hageja nimel. Samuti ei nähtunud kirjavahetusest, et kostja tellis hagejalt/Y.A-lt hagiavalduses nimetatud teenuseid ja kohustus nende eest maksma 3150 eurot. Kirjavahetusest nähtus vaid see, et Y.A pakkus kostjale vahendusteenust pärimislepingu sõlmimisel Qga ja soovis saada selle eest tasu 3150 eurot, kuid kostja ei olnud nõus sellistel tingimustel lepingut sõlmima ja tasu maksma, kuna pärandi saamine ei olnud kostjale garanteeritud. Asjaolu, et kostja kandis Y.A-le 500 eurot ei tõendanud hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist. Kui kohus leiab, et pooled sõlmisid maaklerilepingu või muu teenuse osutamise lepingu pärimislepingu vahendamiseks (millega kostja ei nõustunud), oli nimetatud leping vastuolus heade kommetega ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 järgi tühine. Maakleriteenused või muud teenused pärimislepingu või testamendi vahendamiseks olid selgelt vastuolus heade kommetega. Pärandajale pärija (või pärijale pärandaja) leidmine või pakkumine kolmanda isiku (sh maakleri) poolt oli taunitav ja ebamoraalne. Kui kohus leiab, et pooled sõlmisid maaklerilepingu või muu teenuse osutamise lepingu pärimislepingu vahendamiseks (millega kostja ei nõustunud), puudus hagejal õigus tasule, kuna pärimislepingut kostja ja Q vahel ei sõlmitud. Q selgitusest nähtus, et ta keeldus pärandi vormistamisest, kuid maakleril tekib õigus tasule ainult juhul, kui leping on sõlmitud. Hageja viide VÕS § 664 lg-le 2 oli asjakohatu, kuna nimetatud säte reguleerib tasu maksmist lepingu mittetäitmise puhul. VÕS § 667 lg 2 sätestab, et kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Hageja ei tõendanud nimetatud kokkuleppe sõlmimist, kulude tekkimist ega suurust. Kirjavahetus notaribüroodega ei tõendanud kostjaga
väidetavalt sõlmitud lepingu täitmist, mh ei olnud üheski notarile saadetud kirjas teavet kostja kohta. Kirjavahetusest nähtus, et Y.A tegutses kolmanda isiku (Q) palvel. Kostjat antud kirjavahetusega seostada ei saanud. Maakohtu otsus
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1071 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja esitatud kirjavahetusest nähtus, et Y.A pöördus 27.07.2023 kirjalikult Kaata Kartau notaribüroosse päringuga pärimislepingu vormistamiseks. Pöördumises täpsustati, et oleks vaja minna Q juurde Hiiu Taastusravikeskusesse. Q ei liikunud iseseisvalt, kuid nägi, kuulis ja võis dokumente allkirjastada. Eelnimetatud andmed esitati vastavalt notaribüroo töötaja küsimustele, kellele oli samuti ebaselge, kes ja milles kokku leppisid. Nimelt palus notar selgitada, mida peaks dokument sisaldama ja kes on selle osapooled. Eeltoodud kirjavahetus notaribüroo esindajaga ei tõendanud hageja ja kostja vahel käsunduslepingu sõlmimist, samuti ei olnud võimalik tuvastada kokkuleppe tingimusi. Y.A ja kostja kirjavahetuse kohaselt palus kostja 30.07.2023 selgitada talle tasu kujunemist. Kirjast ilmnes, et kostja pidas Y.A-ga nõu Q palvel, keda kostja üksnes toetas hagejaga suhtlemisel. Kostja ei kinnitanud nimetatud kirjas, et oleks saavutanud hageja kui juriidilise isikuga kokkuleppe käsunduslepingu osas, vaid üksnes seda, et Y.A-l olid teatud rahalised ootused juhuks, kui väidetavalt Q palvel soovitud tehing reaalselt tehtaks. Kostja ei aktsepteerinud hageja arvet ega sellega seotud väidetavate teenuste hinda. Hageja väitest, et kostja palus tal osutada vahendusteenust Q nimel kostja kasuks pärimislepingu vormistamisel, tuli samuti järeldada, et tegelik klient pidanuks olema Q, mida kinnitasid ka Q kirjalikud selgitused toimunu kohta. Kohtule nähtus, et Y.A osutas Qle teenust seoses võla sissenõudmisega ning Q käsitles Y.A külaskäike haiglas ja taastusravikeskuses Q ja Y.A vahelise õigussuhte raames toimunuks. Y.A notarile saadetud täpsustuste kohaselt soovis Q ise telefoni teel notariga rääkida. Samuti nähtus Q selgitustest, et ta keeldus testamendi tegemisest ning Y.A teenusest seoses võlanõudega, kinnitades seda selgesõnaliselt. Poolte vahel sellise lepingu sõlmimist, mille alusel oleks kostjal kohustus tasuda hagejale hagis nõutud summa, ei tõendanud ka Y.A kirjad kostjale. Kohtule ei esitatud tõendit, kus kostja oleks kinnitanud makstava tasu suurust. Kostja palus 30.07.2023 pöördumises selgitada talle esitatud arvel märgitud tasu kujunemist ja vaidles sellele vastu, väites, et teenuseid osutati Q palvel. Poolte kirjavahetuses märgitud notariaalset vormi nõudvat tehingut (pärimisleping) ei toimunud, kuivõrd sellest loobuti. Lepingu sõlmimist hageja väidetud tingimustel ei tõendanud ka hageja seadusliku esindaja sugulase I. Y.A väited. Ka eelnevast ei selgunud, kelle vahel ja millistel tingimustel kokkulepe väidetavalt sõlmiti. Poolte tahe lepingu sõlmimiseks ei olnud äratuntavalt väljendatud. Tõenditest ei nähtunud, kelle vahel, millal ja milliste tahteavaldustega leping sõlmiti. Mh ei väljendanud hageja arusaadavalt, et väidetava kokkuleppe pool oli äriühing LawPower OÜ. Hageja esindaja nimetas ennast kohtule esitatud kirjavahetuses Y.A-ks. Samuti ei nähtunud, et kostja või Q oleks käsitanud hagis väidetud kokkuleppe poolena hagejat kui juriidilist isikut. Ka 28.07.2023 teenuste eest tasumine toimus Y.A-le mitte hagejale. Kuivõrd maaklerileping on VÕS § 658 lg 1 kohaselt tasuline leping, ei saanud maaklerilepingu sõlmimisest rääkida enne, kui pooled on saavutanud maakleritasu osas kokkuleppe. Sellise kokkuleppe olemasolu asja materjalidest ei nähtunud.
Poolte kirjavahetusest ei nähtunud, et kostja tellis hagejalt ja/või Y.A-lt hagiavalduses nimetatud teenused ja kohustus nende eest maksma 3150 eurot. Kirjavahetusest nähtus vaid see, et Y.A pakkus kostjale vahendusteenust pärimislepingu sõlmimisel Qga ja soovis saada selle eest tasu 3150 eurot, kuid kostja ei olnud nõus sellistel tingimustel lepingut sõlmima ja tasu maksma enne pärandi saamist, kuna pärandi saamine ei olnud kostjale garanteeritud. Asjakohane oli kostja märkus, et kui kohus leiab, et pooled on sõlminud maaklerilepingu või muu teenuse osutamise lepingu pärimislepingu vahendamiseks, puudub hagejal õigus tasule, kuna pärimislepingut kostja ja Q vahel ei sõlmitud. VÕS § 667 lg 2 sätestab, et kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Hageja ei tõendanud nimetatud kokkuleppe sõlmimist, kulude tekkimist ega suurust. Samuti ei olnud tõendatud VÕS § 664 lg 2 eeldused, sest kui lugeda käsundiandjaks kostjat, siis notariaalse tehingu ärajäämine ei sõltunud temast, vaid Qst. Kui käsitada poolte õigussuhteid käsundita asjaajamisena, ei olnud hageja teenus kas kostjale või Qle väärt rohkem kui tasutud 500 eurot. Paljasõnaline oli hageja väide, et ajakulu väidetavalt kostja tellitud ja teostatud toimingutele moodustas kokku 14 tundi. Samuti oli paljasõnaline väide, et hageja tunnihind on 120 eurot. Hageja ei tõendanud, et kostja tellis hagejalt väidetud toimingud, nõustus nende maksumusega ja et hageja osutas neid märgitud ulatuses kostjale. Kohus ei pidanud normaalseks olukorda, kus hageja professionaalse nõustajana tegutseb ilma lepinguta ja tegemata vahet, kas teenust osutab juriidiline või eraisik. Oluline oli vältida praktikat, kus professionaalsed turuosalised osutavad teenuseid ebaselgete tingimustega. Eelkõige oli hageja kui professionaali kohustus tagada, et suhetes klientidega sõlmitakse selged ja kirjalikult vormistatud lepingud. Kui selliselt toimitud ei ole, jääb hageja kanda risk olukordades, kus tasu saamise õigust ei teki (sh selle tõendamatuse tõttu). Hageja väide, et poolte vahel oli leping hagiavaldusele lisatud arves nimetatud teenuse osutamiseks, oli paljasõnaline ja tõendamata. Poolte seisukohad
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Alternatiivselt palus hageja saata asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kaevatav otsus ei olnud seaduslik ega põhjendatud. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja ühekülgselt ning kohaldas vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Juhul, kui hageja tõendid olid ebapiisavad, oli võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 8 järgi koguda täiendavaid tõendeid. Kohus jättis välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, viis läbi puuduliku eelmenetluse ja kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt. Q ütlustest nähtuvalt tegeles hageja kostja käsundil testamendi notariaalse tehingu ettevalmistamisega ja kostja soovis testamendi vormistamist enda nimele. Kostja kinnitas, et ta on huvitatud Q ainupärijaks olemisest ning ei eitanud, et just tema palus hagejalt teenuse osutamist. Kostja ei vaidlustanud arve sisu ega asjaolu, et hageja teostas arves nimetatud toimingud. Kohtu järeldus seoses tellitud ja teostatud toimingute ajakulu ja tunnihinnaga oli üllatuslik. Kohus ei selgitanud, et soovib näha täiendavaid tõendeid ajakulu osas. Olukorras, kus vaidlus puudus selles, et hageja täitis arves loetletud toimingud kostja huvides, oli arusaamatu kohtu järeldus, et kirjaliku lepingu puudumisel tuli vastav töö teostada tasuta. Kohtunik karistas äriühinguid, kes teostavad tööd väljakujunenud praktika alusel, s.o suuliste lepingute alusel. Poolte vahel oli pikaajaline koostöö ja iga kord uue lepingu sõlmimine oli küll soovituslik, kuid reaalsuses käisid asjad teistmoodi ja see oli üldteada olev asjaolu.
Hageja tegutses kostja korraldusel ja huvides. Poolte vahel oli kokkulepe selles, et hageja töö eest tasub kostja. Kostja tasus hagejale 500 eurot. Vastav summa võeti vaidlusaluse arve vormistamisel arvesse. Poolte vahel oli maaklerileping. Hagejal oli õigus saada tasu VÕS § 664 lg 2 alusel, mille kohaselt on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Kostja teatas hagejale 28.07.2023, et loobub hageja leitud notaribüroo ajast testamendi tehingu tegemiseks. Seega oli tegemist lepingu erakorralise ülesütlemisega käsundiandja poolt. Vastav asjaolu oli tasu saamise eelduseks ja maakohus jättis selle hindamata. Kostja teatas hagejale tellimuse tühistamisest alles siis, kui hageja oli teostanud osa tööst, mis ei olnud iseenesest lubamatu, kuid ei vabastanud kostjat tasu maksmisest. Isegi, kui asuda seisukohale, et pooled pidasid läbirääkimisi, kuid ei jõudnud lepingu sõlmimiseni, oli hagejal õigus saada tasu. Hageja tegutses heas usus ja täitis kostja korraldusi. Hageja palus kohtu ees nõude rahuldamise võimaluste hindamist ka selliste õigusnormide alusel, millele hageja ei tuginenud, kuid maakohus jättis vastava kohustuse täitmata. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohus ei selgitanud, miks oli kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 180 eurot (käibemaksuga) õigustatud. Kostja taotlus eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks jäi rahuldamata, mistõttu ei olnud tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Asja materjalidega tutvumise ja kliendile selgituste andmise ajakulu ei olnud kontrollitav ja ei olnud seega vajalik ega põhjendatud. Hagivastuse koostamise kulu oli ülepaisutatud ja põhjendamata. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu oli ülepaisutatud tunnihinna osas.
6.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses kaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Maakohus on otsuses oma seisukohti piisavalt põhjendanud, lahenduskäik on jälgitav. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtule ei tõendite hindamise ega otsuse seaduslikkuse osas. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus kaebust lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
10.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi kohase eelmenetluse, täites TsMS §-s 392 sätestatud ülesande. Kohus selgitas välja hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuli hagejal tuua maakohtu ette kõik asjaolud ja tõendid, milliseid ta pidas vajalikuks tsiviilasja menetluses esitada. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Hageja väitel oli poolte vahel maaklerileping ja hagejal oli õigus saada maakleritasu VÕS § 664 lg 2 alusel. Kostja ütles 28.07.2023 lepingu erakorraliselt üles, mis oli hageja hinnangul tasu saamise eeldus. Ringkonnakohus selgitab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Hageja märkis õigesti, et maaklerileping on üldjuhul vormivaba, kui seadusest ei tulene kohustuslikku vormi. Et tuvastada, kas maaklerileping on sõlmitud või mitte, tuleb tuvastada, kas pooltel oli tahe leping sõlmida või on tegemist olukorraga, kus isik, kes soovib informatsiooni lepingu sõlmimise kohta, küll suhtleb sellel eesmärgil maakleriga, kuid kokkulepet lepingu sõlmimise näol ei sünni. Üheks oluliseks näitajaks selle kohta, kas maaklerileping on sõlmitud või mitte, on kokkuleppe olemasolu maakleritasu osas, samuti see, kas maakler on endale käsundisaajana võtnud mingid konkreetsed ülesanded lepingu sõlmimise vahendamise või selle sõlmimise võimalusele osutamise näol. Riigikohus, käsitledes küsimust selle kohta, kas maaklerilepingu saab lugeda sõlmituks või mitte, on mh rõhutanud, et lepingu sõlmimiseks peab VÕS § 9 lg 1 järgi olema piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe (RKTKo 19.12.2018, 2-17-284, p 21). Y.A ja kostja kirjavahetusest (dtl 197-198) nähtub, et kostja saatis 30.07.2023 Y.A-le päringu seoses kostjale edastatud arvega. Päringu kohaselt pidas kostja Y.A-ga nõu Q palvel, kuivõrd tervislikel põhjustel ei olnud Ql võimalik seda ise teha. Kostja ei nõustunud talle saadetud arvega ega selles väidetud teenuste hinnaga. Asja materjalidest ei nähtunud, et kostja oleks kinnitanud tasu maksmise kohustust ja tasu suurust. Kostja palus 30.07.2023 kirjas selgitada talle tasu kujunemist ja vaidles sellele vastu, väites sealjuures, et pidas Y.A-ga nõu Q palvel. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks. Samuti ei väljendanud hageja, et kokkuleppe pooleks oleks olnud äriühing LawPower OÜ. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et asja materjalidest ei nähtu hagiavalduses väidetud kokkuleppe olemasolu.
13.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja ei nõustunud kostja lepingulise esindaja tunnitasuga. Samuti esitas hageja vastuväite esindaja ajakulule seoses asja materjalidega tutvumisega ja kliendisuhtlusele kulunud ajakuluga. Ringkonnakohus hageja väidetega menetluskulude kindlaksmääramise osas ei nõustu. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus
sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 09.03.2016, 3-21-182-16, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 12), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 26.04.2017, 3-2-1-34-17, p 15). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks 150 eurot (käibemaksuta). See on ringkonnakohtu kogemusest lähtudes ligikaudne keskmine vandeadvokaadi tunnitasu, mistõttu ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega, mille kohaselt ei ole vajalik ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja kliendiga suhtluseks. Menetlusdokumentidega tutvumine on vajalik menetluse käiguga kursis olemiseks ja vastaspoole seisukohtadele vastamiseks. Samuti on suhtlus kliendiga põhjendatud kulu, sest kliendi menetlusega kursis hoidmine, tema tahte väljaselgitamine menetluse edasise käigu osas ning talle tema õiguslike väljavaadete selgitamine on menetlusosalise esindaja kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes kostja lepingulise esindaja toimingute, neile kulunud aja ja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning ringkonnakohtul ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust. Vaidlustatud otsusest nähtub, milliste toimingute ajakulu ei ole maakohtu arvates täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. See, et kostja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.
14.Hageja esitas 24.09.2024 täiendava dokumentaalse tõendina kinnistusraamatu registriosa väljavõtte. Taotluste esitamise tähtaeg lõppes 18.09.2024. Ringkonnakohus jätab hiljem esitatud taotluse TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata, sest vastaspoolelt selle osas seisukoha küsimine viivitaks menetlust põhjendamatult. Hilinenult esitatud tõend tagastatakse esitajale elektrooniliselt.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulud apellatsiooniastmes moodustasid kokku 573,40 eurot (käibemaksuga). Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabi kahe tunni ulatuses tunnitasuga 235 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohtu menetluses tegi esindaja järgmisi toiminguid: apellatsioonkaebusega tutvumine (0,5 tundi) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (1,5 tundi).
Ringkonnakohtu hinnangul ületab kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 235 eurot (käibemaksuta) keskmist tasumäära. Kuivõrd käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult ülemäära keerukas ega mahukas, loeb kolleegium põhjendatud tunnitasu suuruseks sarnaselt maakohtuga 150 eurot (käibemaksuta). Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu, on kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata ja hageja vaidlustas maakohtu otsuse terves ulatuses (s.o põhinõude, kõrvalnõude, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas), palus kostja oma apellatsiooniastme menetluskulud hüvitada 75% ulatuses. Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et apellatsioonimenetluses moodustab menetluskulude kindlaksmääramist puudutav osa kogu vaidlusest 25%. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale 75% tema vajalikest ja põhjendatud õigusabikuludest. Tulenevalt kindlaksmääratud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurusest, samuti hageja kohustusest hüvitada neist 75%, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 274,50 eurot [(2 x 150 + 22%) x 75%]. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
17.Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist on võimalik vaidlustada TsMS § 178 ettenähtud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.