Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 11.12.2023, Tallinn 2-23-134414 LawPower OÜ hagi D.D vastu võla nõudes 1222,09 eurot Hageja: LawPower OÜ (registrikood 14163125; asukoht Paldiski mnt 227-47, Tallinn, 13520, Eesti); Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova (e-post: xxx); Kostja: D.D (isikukood xxxxxxxxxxxxxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko (e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Võtta kõik tsiviilasjas poolte esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde. Jätta rahuldamata hageja taotlus W ja Q tunnistajatena ülekuulamiseks. Jätta rahuldamata hageja vastuväide kohtu tegevusele. Jätta LawPower OÜ hagi D.D vastu võla nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. 6.1 Jätta menetluskulud hageja LawPower OÜ kanda. 6.2 Jätta rahuldamata hageja taotlus kohustada kostjat esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. 6.3 Välja mõista hagejalt LawPower OÜ kostja D.D kasuks menetluskulud summas 1071 eurot. 6.4 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1071 eurot) tuleb hagejal LawPower tasuda kostjale D.D käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
2-23-134414 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.LawPower OÜ esitas 28.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.Dlt 1083,73 euro saamiseks. D.D esitas 30.08.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 07.09.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti LawPower OÜ nõue D.D vastu 1083,73 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.LawPower OÜ (hageja) esitas 20.09.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse D.D (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi 2023 juulikuus on kostja pöördunud hageja esindaja Y.A poole palvega osutada vahendusteenust Q nimel kostja kasuks notariaalselt tõestatud testamendi vormistamisel. Teenuse sisuks on notariaalse tehingu ettevalmistamine (pärimisleping vastavalt pärandaja soovile, pärandaja Q), Hiiu haigla külastamine ning pärandaja ning pärija pärimismenetluse küsimustes konsulteerimine ning notari büroos aja broneerimine. Tasu osas leppisid pooled kokku, et vastava teenuse hind on võrdne maakleritasuga, s.o 3% pärandvara hinnalt (poolte hinnangul moodustab korteri ning laenu hind kokku 105 000 eurot, millest 3% moodustab 3150 eurot) ehk 3150 eurot. Kostja kohustus tasuma kahes osas: 50% ehk 1575 eurot notari büroo poolt tehingu kuupäeva teatamisel ning 50% peale tehingu teostamist. Pooltevahelisi suhteid reguleeris suuline leping VÕS § 11 lg 1 alusel. Kirjaliku lepingu allkirjastamiseni ei ole pooled jõudnud. Arvestades seda, et hageja osutas kostjale teenust, on tegemist suuliselt sõlmitud käsunduslepinguga (VÕS § 619).
3.Y.A kui hageja töötaja ning käsundi faktiline täitja täitis endale võetud kohustusi korrektselt ning nõuetekohaselt ehk täies vastavuses poolte kokkuleppega. Mingeid pretensioone, märkusi ega vastuväiteid teenuste osutamise kohta kostja poolt ei olnud esitatud. Puudub vaidlus, et hageja on arvel nimetatud toimingud nõuetekohaselt täitnud (aeg notariaalseks tehinguks oli leitud ning kostjale teatavaks tehtud). Kostja on tasunud 500 eurot ning jättis ülejäänud summa tasumata. 29.07.2023 oli kostja aadressile edastatud arve tasumata jäänud summale 1075 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 31.07.2023. 07.08.2023 edastas hageja kostja nimele võlateatise. Kostja on jätnud selle vastuseta ning tasumise kohustuse täitmata. Hageja on seisukohal, et nõue on muutunud sissenõutavaks hiljemalt 01.08.2023, mil kostja oli kohustatud nõuet täitma, kuid jätnud selle täitmata. Ajavahemiku 01.08.2023 - 28.08.2023 eest on kostjale arvestatud viivist 9,93 eurot (1075,00 x 0,033% x 28 päeva). Ajavahemiku 29.08.2023 - 20.09.2023 eest, on kostjale arvestatud viivist 8,16 eurot (1075,00 x 0,033% x 23 päeva). Kokku 18,09 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõe 1075 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 18,09 eurot ja edasiulatuv seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2-23-134414
4.Hageja 20.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt poolte e-kirjavahetusest nähtub poolte kokkuleppe sisu ning poolte poolt kokkulepitud tasu suurus. Hageja tegutses kostja korraldusel ja huvides. Poolte vahel oli kokkulepe selles, et hageja töö eest tasub kostja. Kostja tasus hagejale 500 eurot, teostades ülekannet hageja seaduslikule esindajale. Vastav summa on vaidlusaluse arve vormistamisel arvestatud. Maaklerilepingule ei ole seadusega vorminõuet määratud, mistõttu on seda võimalik sõlmida ka suuliselt või mõnel muul viisil. Maaklerileping on käsunduslepingu tüüpi leping, milles maakler osutab lepingu sõlmimise võimalusele või vahendab selle sõlmimist. Sealjuures on seadusesse selgelt kirjutatud kohustus maksta maaklerile tema töö eest tasu. Kui maakleritasu suurust ei ole kokku lepitud, siis loetakse selleks tavalist kohalikku maakleritasu sellise lepingu vahendamise või osutamise eest, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. Märkimisväärne on, et maaklerilepingu lõppemine ei võta maaklerilt õigust saada tasu tema poolt vahendatud või osutatud lepingu eest. Samuti säilib maakleril õigus tasule juhul, kui tema poolt vahendatud või osutatud leping osutub kehtetuks või üks pool sellest taganeb, välja arvatud juhul, kui maakler oli sellest teadlik. Hagejal on õigus saada maakleritasu VO S § 664 lg 2 kohaselt, ehk kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Sama sätte lg 3 kohaselt ei välista maakleritasu saamist see, kui vahendatud leping sõlmitakse või kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist.
5.Hageja 30.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt kostja kinnitab ise 30.07.23 hageja seadusliku esindaja nimele edastatud e-kirjas poolte kokkuleppe olemasolu ja selle tingimused. Poolte kokkulepe on samuti leping ja see tuleb VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmida tahteavalduste alusel. Seadus ei näe ette käsunduslepingule erilist vormi. Kostjal oli kenasti teada, et hageja seaduslik esindaja tegutseb majandustegevuse raames ning LawPower OÜ nimel. Isegi kui võtta teoreetiliselt arvesse, et kokkulepe oleks sõlmitud kahe füüsiliste isiku vahel, ei muuda ka antud fakt seda asjaolu, et on tegemist tasustava teenusega. Kostja kinnitas teenuse hinda ning tasus seda osaliselt. Kostja ei vaidlustanud hageja 29.07.23 arvet nr 33 ega osutatud teenuste fakti. Õigusabiteenused Q võlanõude ja selle sissenõudmise osas ei puuduta käesolevat menetlust.
6.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kirjavahetuses märgitud teenused on osutatud, muuhulgas ei selgu Y.A notarile saadetud e-kirjast ega notari vastusest, mis sisuga pärimislepingu vormistamist Y.A broneeris. Kirjavahetuse notaribüroodega tuleneb selgelt lepingu sisu. Kostja väide lugeda poolte vahel sõlmitud lepingu heade kommetega vastuolus olevaks on alusetu ja põhjendamatu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle väite kinnitamiseks. Etteheited hagejale selles, et testamendi tehingu ettevalmistamine on taunitav ja ebamoraalne on ennekõike üllatuslikud arvestades seda, et kostja peamiseks sooviks oli testamendis nimetatud olla. Kostjale olid selgitatud kõik pärimismenetlusega kaasnevad õiguslikud aspektid ning Q juuresolekul oli arutatud notariaalse pärimislepingu vormistamine, millega määratletakse kostja kui pärija kohustused. Q oli vastava ettepanekuga nõus, kuid kostja sundimisel muutis oma arvamust testamendi kasuks (ainsaks pärijaks soovis eelkõige kostja ise nimetatud olla). Kostja poolt esitatud tõendiga, ehk Q ütlustest tuleneb otsesõnaliselt, et hageja on tegelenud kostja käsundil testamendi notariaalse tehingu ettevalmistamisega ning samuti asjaolu, et kostja soovis testamendi vormistamist enda nimele.
7.Ajakulu kostja poolt tellitud ja teostatud toimingutele moodustab kokku ca 14 tundi. LawPower OÜ tunnihind füüsilisele isikule on 120 eurot (käibemaks ei lisandu). Siia kuuluvad järgmised toimingud: kostjaga telefoni teel peetud kõned ja konsultatsioonid, kostjaga koos Q haiglas külatamine (2 korda) ning Hiiu haiglas käimine (1 kord), notaribüroodega suhtlemine telefoni ja e-kirja teel. Seaduse kohaselt võib teenuse osutamise lepingu ühepoolselt üles öelda korraliselt (VÕS § 195 lg 1) või erakorraliselt (VÕS § 196 lg 3). Kostja teatas 28.07.23 hagejale e-kirja teel, et loobub hageja poolt leitud notaribüroo ajast testamendi tehingu tegemiseks. Seega on tegemist lepingu erakorralise ülesütlemisega käsundiandja poolt.
2-23-134414
8.Kostja tõlgendus maaklerilepingu eripärast ei ole korrektne. Nii VÕS § 658 lg 1 järgi võivad maakleri kohustused piirduda üksnes sellega, et ta viitab käsundiandjale võimalusele vastava objekti suhtes leping sõlmida. Üldjuhul on maakleril õigus maakleritasule, kui maaklerilepingu eesmärk on saavutatud, st vahendatud leping on sõlmitud (VÕS § 664 lg 1). Samas on VÕS§ 664 lg 1 dispositiivne norm, mistõttu võivad pooled kokku leppida maakleritasu maksmises ka siis, kui vahendatud lepingut ei ole sõlmitud, kuid maakler on oma kohustuse täitnud ning sobiva kolmanda isikuga lepingut käsunditäitja jaoks vahendanud. Kohtumenetluses tuleb maakleril tõendada, et maakleritasu maksmise tingimused on täidetud, sh kokkuleppe sõlmimine maakleritasu maksmiseks enne vahendatud lepingu sõlmimist. Hageja on seisukohal, et tema poolt kohtule esitatud dokumentide näol on tõendatud, et tasu maksmise tingimused on antud juhul täies ulatuses täidetud. VÕS § 664 lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kui maaklerilepingus on kokku lepitud maakleritasu saamine alles pärast maakleri vahendatud lepingu täitmist käsundiandjale. Sellisel juhul on maakleril õigus tasule ka siis, kui vahendatud lepingust tulenev kohustus on käsundiandja suhtes täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja esitas 10.11.2023 kohtule vastuse tema vastu esitatud hagile. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja väide, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping hagiavaldusele lisatud arves nimetatud teenuse osutamiseks, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole hagejaga arves nimetatud teenuse osutamiseks lepingut sõlminud ega nimetatud teenuseid tellinud ega teenuse eest tasunud ning hageja ei ole tõendanud nimetatud teenuse osutamist kostjale. Kui lepingut ei sõlmitud, puudub alus ka arve esitamiseks. Teadmata põhjusel esitas hageja kostjale arve, kostja arvet ei aktsepteeri. Samuti ei ole hageja tõendanud kostja poolset arve ega hagiavaldusele lisatud võlateatise kätte saamist. Kui hageja kui teenuse osutaja nõuab kostjalt kui teenuse tellijalt lepingujärgset tasu, tuleb hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldusi: teenuse osutamise lepingu sõlmimist kostjaga, selle tingimusi (sh tasu maksmise kohustust), lepingu täitmist hageja poolt ja kostjapoolset kohustuse rikkumist. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud, seega peab lepingu sõlmimise ja selle sisu tõendama hageja.
10.Hagiavalduses väidab hageja, et 2023 juulikuus on kostja pöördunud Y.A kui hageja esindaja poole palvega osutada vahendusteenust Q nimel kostja kasuks notariaalselt tõestatud testamendi vormistamisel. Seega on ilmne, et mis tahes teenus, mida hageja osutada võis, oli mõeldud Qle, mitte kostjale (olgu siin märgitud, et pärimislepingut valmistab ette notar, kelle teenuse hind sisaldab notaritasus – seega selles osas on hageja nõude õiguspärasus vägagi küsitav ka eeldusel, et Q oleks lepingu sõlminud). Millisest maakleritasust, laenu hinnast ja korteri hinnast järgmises lõigus jutt käib, on täiesti selgusetu. Ka see väide, justkui oleks kostja hagejale midagi tasunud hagiavalduses kirjeldatud lepingu raames, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja kinnitab, et ta ei ole hagejale 500 eurot tasunud.
11.Samuti ei selgu hagiavaldusest, millise lepingu on hageja kostjaga väidetavalt sõlminud – s.o kas käsunduslepingu või maaklerilepingu või mõne muu lepingu. Näiteks maakleri õigus saada tasu ja käsundisaaja õigus tasule on erinevalt reguleeritud. Kui hageja tõendab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping (millega kostja ei nõustu), tuleb hagejal ka tõendada, missugune oli hageja ja kostja vahelise kokkuleppe sisu, milliseid kohustusi on hageja täitnud ning kas kostja on oma kohustusi rikkunud.
12.Kostja 28.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt kirjavahetusest ei nähtu, et Y.A esines hageja nimel. Y.A suhtles kostjaga enda kui eraisiku nimel. Kostjal puudus ka mõistlik põhjus arvata, et Y.A esineb nimetatud kirjavahetuses hageja nimel. Kirjavahetusest ei nähtu, et kostja tellis hagejalt ja/või Y.Alt hagiavalduses nimetatud teenuseid ja kohustus nende eest maksma 3150 eurot. Kirjavahetusest nähtub vaid see, et Y.A pakkus kostjale vahendusteenust pärimislepingu sõlmimisel Qga ja soovis
2-23-134414 saada selle eest tasu 3150 eurot, kuid kostja ei olnud nõus sellistel tingimustel lepingut sõlmima ja tasu maksma enne pärandi saamist, kuna pärandi saamine ei ole kostjale garanteeritud ning kostjal puudus tahe võtta endale abstraktne kohustus.
13.Hageja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kandis Y.Ale 500 eurot. Nimetatud ülekanne ei tõenda hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist. Varem on kostja selgitanud, et Y.A osutas teenuseid Qle, mitte kostjale. Q kinnitab, et Y.A tegeles tema võla sissenõudmisega ning nad samuti arutasid testamendi koostamist, kuid Q keeldus pärandi vormistamisest. Q tasus Y.A osutatud teenuste eest sularahas. Kui Q keeldus Y.A teenustest, palus ta kostjal aidata osutatud teenuste eest üle kanda 500 eurot ja palus kostjal nimetatud summa üle kanda Y.A kontole. Nimetatud ülekanne nähtub hageja esitatud panga väljavõttest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kirjavahetuses märgitud teenused on osutatud, muuhulgas ei selgu Y.A notarile saadetud e-kirjast ega notari vastusest, mis sisuga pärimislepingu vormistamist Y.A broneeris.
14.Kui kohus leiab, et pooled on sõlminud maaklerilepingu või muu teenuse osutamise lepingu pärimislepingu vahendamiseks (millega kostja ei nõustu), on nimetatud leping vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Maakleriteenused või muud teenused pärimislepingu või testamendi vahendamiseks on selgelt vastuolus heade kommetega. Pärandajale pärija (või pärijale pärandaja) leidmine või pakkumine kolmanda isiku (sh maakleri) poolt on taunitav ja ebamoraalne. Testamendi tegemine ja pärimislepingu sõlmimine on väga isikliku iseloomuga tehing. Pärandaja valib pärija ise ja isiklikult. Pärandaja valikut mõjutavad tema isiklikud soovid ja otsused, mida ta ei pea kolmandatele isikutele avaldama. Pärimislepingu sõlmib pärandaja vaid isiklikult (PärS § 95 lg 3) ning nimetatud tehingut hoitakse kuni pärandaja surmani saladuses (PärS § 178).
15.Kui kohus leiab, et pooled on sõlminud maaklerilepingu või muu teenuse osutamise lepingu pärimislepingu vahendamiseks (millega kostja ei nõustu), puudub hagejal õigus tasule, kuna pärimislepingut kostja ja Q vahel ei ole sõlmitud. Maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest (§ 664 lg 1). Kui käsundiandja vahendatud või osutatud lepingut ei sõlmi, ei ole maakleril õigust tasu saada. Pärimislepingut kostja ja Q vahel ei sõlmitud, mida jaatab ka hageja. Q selgitusest nähtub, et ta keeldus pärandi vormistamisest, kuid nimetatud asjaolu ei oma antud juhul tähtsust, kuna maakleril tekib õigus tasule ainult juhul, kui leping on sõlmitud. Hageja viide VÕS § 664 lg 2 on asjakohatu, kuna nimetatud säte reguleerib tasu maksmist sõlmitud lepingu mittetäitmise puhul. VÕS § 667 lg 2 sätestab, et kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud nimetatud kokkuleppe sõlmimist. Samuti ei ole hageja tõendanud kulude tekkimist ega suurust.
16.Kostja 04.12.2023 menetlusdokumendi kohaselt kirjavahetus notaribüroodega ei tõenda kostjaga väidetavalt sõlmitud lepingu täitmist, muuhulgas ei olnud üheski notarile saadetud kirjas teavet kostja kohta. Kirjavahetusest nähtub, et Y.A on tegutsenud kolmanda isiku, Q palvel, muuhulgas on märgitud, et Q soovib notariga ise telefoni teel rääkida. Mis tahes kostjaga seonduvaid asjaolusid selle kirjavahetusega tõendada ei saa.
17.Hageja esitatud dokument „W selgitused“ on ebausaldusväärne tõend järgmistel põhjustel. W on hageja seadusliku esindaja Y.A sugulane ning ei ole asjas erapooletu. W on hagejaga lähedalt seotud isik ja võib anda ütlusi hageja kasuks, tema ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Dokumendi tekst on vene keeles tõlkega eesti keelde, mis on mõlemad digitaalselt allkirjastatud W poolt. Ei ole eluliselt usutav, et eesti keelt valdav isik koostab kohtumenetluse jaoks teksti vene keeles ja samaaegselt tõlgib teksti eesti keelde. W venekeelne dokument koos tõlkega (mõlemad dokumendid digikonteineris) on koostatud hageja seadusliku esindaja Y.A poolt, nagu näitavad dokumendi meta-andmed. Kostja hinnangul viitab see sellele, et mõlemad tekstid on koostatud hoopis hageja seadusliku esindaja poolt.
2-23-134414 Samuti ei selgu tekstist, millal kirjeldatud sündmused toimusid, kuidas W sai nendest teada (tekstist nähtub, et kõik kirjeldatud asjaolud on W’le teada Y.A’lt või lihtsalt teada), täpsustamata on isiku andmed, kellest jutt käib (tekstis esineb väljend „daam“). Seega ei tõenda W ütlused asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kostja kinnitab, et Y.A ei küsinud kunagi kostjalt luba, et kolmandad isikud saaksid nende vestlustes osaleda ning kostja ei ole sellist nõusolekut andnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
19.Esmalt jätab kohus rahuldamata kostja 10.11.2023 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja hinnangul tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja nõuab kohtule esitatud hagis kostjalt 1075 euro ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmist. Hageja nõue põhineb väitel, et hageja on osutanud kostjale tasulist teenust Q pärimislepingu vormistamisel. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud faktilistel asjaoludel esitatud rahaline nõue perspektiivitu, mistõttu puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Ka hagis esitatud nõude väidetav tõendamatus ei võimalda hagi läbi vaatamata jätmist, vaid vajab väidete, vastuväidete ja tõendite sisulist hindamist otsuse tegemisel.
20.Kohus võtab kõik tsiviilasjas poolte esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde. TsMS § 330 lg 1 näeb ette, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Uute asjaoludega ja tõenditega arvestamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kohus saab esitatut arvestada, kui see ei põhjusta menetluse viibimist ja esitatud asjaolud ja tõendid on olulised asja õigeks lahendamiseks, kuid hilinemisega esitatuga arvestamine ei tohi vastaspoolele tulla üllatusena ja tal peab olema võimalik väidetele vastata ja esitada tõendeid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 tsiviilasja nr 2-19-825 otsuse p 34). Kohtu 21.11.2023 määruse kohaselt lõppes käesolevas tsiviilasjas eelmenetlus 28.11.2023. Hageja esitas 30.11.2023 kohtule täiendavad tõendid. Kuivõrd kostja on saanud hageja hilinenult esitatud tõenditele vastata oma 03.12.2023 menetlusdokumendis ning tõendite esitamine ei põhjustanud menetluse viibimist, võtab kohus ka 30.11.2023 esitatud tõendid vastu.
21.Kohus jätab rahuldamata hageja 28.11.2023 taotluse W ja Q tunnistajatena ülekuulamiseks. Hageja pole arusaadavalt selgitanud, mis asjaolude kohta eelnimetatud isikud saaksid ütlusi anda. Pealegi on samad isikud oma seisukoha (kirjalikult) juba esitanud ning kohus on võtnud nimetatud seisukohad tsiviilasja materjalide juurde ja saab neid hinnata ka ilma nimetatud isikuid tunnistajatena üle kuulamata. Riigikohtu 25.11.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-10961 on Riigikohus selgitanud, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina
2-23-134414 TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule. Seadusest ei tulene, et mingeid asjaolusid peaks tõendama üksnes tunnistaja ütlustega. Lisaks eeltoodule menetleb kohus käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses ning võib kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust (TsMS § 405 lg 1 p 5).
22.Kohus jätab rahuldamata hageja 30.11.2023 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja hinnangul on kohus kohelnud pooli ebavõrdselt, kuivõrd ei pikendanud hageja taotlusel kohtu poolt määratud tähtaega kostja 28.11.2023 seisukohale lisatud tõendi osas vastuväidete esitamiseks. Hageja põhjendas tähtaja pikendamise vajadust asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja viibis välislähetuses. Kohus leiab, et hageja seisukohad on ebaõiged. Kohus ei ole pooli ebavõrdselt kohelnud. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat lepinguline esindaja, kelle ülesannete hulka kuulubki vastaspoole menetlusdokumendi ja tõendi osas vastuväidete esitamine kohtu määratud ajaks. Lisaks on kohus võtnud tsiviilasja materjalide juurde hageja poolt pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendid. Seega oli hagejale tagatud võimalus esitada kostja tõendite osas vastuväited ja omapoolsed tõendid. Arvestades eeltoodut, jääb rahuldamata hageja vastuväide kohtu tegevusele.
23.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele ja põhjendab seda kohtuotsuse alljärgnevates punktides.
24.Hageja nõuab kostjalt 1075 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 18,09 euro ja põhivõlgnevuselt (1075 eurot) arvestatud edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et on osutanud kostjale tasulist teenust, mille eest kostja jättis terves ulatuses tasumata. Hageja väitel on pöördus kostja 2023 juulikuus hageja esindaja Y.A poole palvega osutada vahendusteenust Q nimel kostja kasuks notariaalselt tõestatud testamendi vormistamisel. Kostjale osutatava teenuse sisuks oli hageja väitel notariaalse tehingu ettevalmistamine (pärimisleping vastavalt pärandaja Q soovile), Hiiu haigla külastamine ning pärandaja ning pärija pärimismenetluse küsimustes konsulteerimine ning notari büroos aja broneerimine.
25.Hagi kohaselt leppisid poole kokku, et vastava teenuse hind on võrdne maakleritasuga 3% pärandvara hinnalt (korteri ning laenu hind kokku 105 000 eurot, millest 3% moodustab 3150 eurot). Hageja väitel kohustus kostja tasuma kahes osas: 50% (1575 eurot) notari büroo poolt tehinguks kuupäeva teatamisel ning 50% peale tehingu teostamist. Hageja edastas 29.07.2023 kostjale arve tasumata jäänud summale 1075 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 31.07.2023. Kostja on hagi kohaselt tasunud 500 eurot ning jättis ülejäänud summa tasumata. Pooltevahelisi suhteid reguleeris hageja väitel suuline käsundusleping, kirjaliku lepingu allkirjastamiseni pooled ei jõudnud. Hageja hinnangul võiks kõne alla tulla ka pooltevaheline maaklerileping. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja pooltevahelise lepingu sõlmimist (arvel nimetatud teenuste osutamiseks) tõendanud.
26.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
27.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust
2-23-134414 menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte.
28.Hageja hinnangul tõendab pooltevahelise lepingu sõlmimist kohtule esitatud kirjavahetus. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et Y.A on 27.07.2023 pöördunud kirjalikult Kaata Kartau notaribüroosse päringuga, kas lähiajal oleks võimalik pärimislepingut vormistada (dtl 194). Eelnimetatud pöördumises on täpsustatud, et oleks vaja minna Q juurde Hiiu Taastusravikeskusesse. Ql on onkoloogia ning hetkel ta iseseisvalt ei liigu, kuid ta näeb, kuuleb ning võib dokumendi allkirjastada (dtl 194). Eelnimetatud andmed olid esitatud vastavalt notaribüroo töötaja küsimustele, kellele oli samuti ebaselge, kes ja milles olid kokku leppinud. Nimelt palus notar selgitada, mis peaks olema dokumendi sisuks ning kes on osapooled (dtl 192). Eelkäsitletud kirjavahetus notaribüroo esindajaga ei tõenda hageja ja kostja vahelist käsunduslepingu sõlmimist (liiatigi pole võimalik tuvastada kokkuleppe tingimusi).
29.Samuti on kohtule esitatud Y.A ja kostja vaheline kirjavahetus. Nii palus kostja 30.07.2023 selgitada talle tasu kujunemist. Kostja kirjutas, et: „ Eelnevalt oli juttu sellest, et tehingut tehes saad 3% pärimisvara väärtusest, mis moodustab 3150 eurot...(...) Fakt selles, et tehing pole veel toimunud ning garantiid, et see toimub, ei ole. Senini mina pole Q pärija ning juriidiliselt see dokumenteeritud ei ole, samuti pole selge kuidas sündmused arenevad ja kas asjaolud protsessi käigus muutuvad. Pidasin sinuga nõu Q palvel, kuna ta ei saanud seda tervislikel põhjustel ise teha ning korraldasin teile ka kohtumisi ning toetasin Qt tema palvel küsimuste lahendamisel ja meievahelistel sõbralikel suhetel temaga. See tähendab, et kõik tehti heast tahtest, aga mitte sellepärast, et ma oleksin tema ametlik esindaja. Siiski arve sa esitad mulle. (...) Varem kokkulepitud summa kujuneb eelnevalt kokkulepitud asjaoludest. Olemasolus pole meil praegu midagi peale sinu tehtud töö Q palvel. Ehk siis mille alusel mulle arve väljastatakse, arvestades, et olen siiski oletatav pärija, mitte aga juriidiliselt kinnitatud?(..) Seoses sellega, et kohtumine notariga oli sinu poolt tühistatud (Q nõudmisel ja üldisel kokkuleppel) ja edasised teenused ei ole asjakohased, kaotab arvel olev summa oma tähtsuse, kuna tuletan veel kord meelde, et tegelikult tehingut ei toimu. (...) Samuti aega tagasi kerides, kui me alles alustasime koostööd, oled sa maininud, et sinu teenuste tund maksab 50 eurot. Palun esitada konkreetsete teenuste kohta üksikasjalik kviitung ja iga nende jaoks vastavad hinnad, et saaksin aru sinu hindadest ja sellest, mille eest kogusumma täpselt oli. Meie viimases vestluses mainisid sa summa 750 eurot, kuid posti teel saatsid arve summas 1575 eurot, mis viitab sellele, et arvutused olid teostatud meie esialgsete kokkulepete alusel, mida lõpuks toimunud ei ole ja tehing jäi lõpetamata (dtl 190-191, 197-198). Seega eelnimetatud kostja kirjast ilmneb, et kostja pidas Y.Aga nõu Q palvel, keda kostja üksnes toetas hagejaga suhtlemisel. Kostja ei kinnita nimetatud kirjas, et oleks saavutanud hageja kui juriidilise isikuga kokkuleppe käsunduslepingu osas, vaid üksnes seda, et Y.Al olid teatud rahalised ootused juhuks, kui (väidetavalt) Q palvel soovitud tehing reaalselt tehtaks. Kostja ei aktsepteerinud hageja arvet ega sellega seotud väidetavate teenuste hinda.
30.Hageja väitest, et kostja palus tal osutada vahendusteenust Q nimel kostja kasuks pärimislepingu vormistamisel, tuleb samuti järeldada, et tegelik klient pidanuks olema hoopis Q, mida kinnitavad ka Q kirjalikud selgitused toimunu kohta: „Mina, Q, xxxxxxxxxxxx, kinnitan, et Y.A oli minu jurist ning osales minu võla sissenõudmises. Minuga vesteldes ütles ta, et pean testamendi tegema. Ütlesin talle, et ma ei mõtle sellele veel. Mõne aja möödudes mu tervis halvenes ja sattusin haiglasse. Y.A tuli minu juurde haiglasse ja küsis, kuidas me asjaga jätkame, ning soovitas kirjutada D.Dle testamendi. Y.A helistas mulle telefoni teel ja rääkis testamendist. Ta tuli minu juurde haiglasse, üks kord Mustamäele ja üks kord Hiiule. Pärast helistas mulle D.D ja ütles, et Y.A broneeris notari, et notar tuleks minu juurde ja koostaks testamendi. D.D ütles, et Y.A tahab järgmist. D.D rääkis ka, et Y.A tahab selle eest saada mitu tuhat eurot. Ütlesin D.Dle, et ma ei palunud Y.Al endale notarit tellida ja et ma ei taha
2-23-134414 testamenti koostada. Ütlesin D.Dle, et notar tuleb tühistada. Pärast seda keeldusin, et Y.A minu võlaga tegeleks. Ta võttis teenuste eest sularaha ilma kviitungeid andmata (dtl 212-214). Seega nähtub kohtule, et Y.A on osutanud Qle teenust seoses võla sissenõudmisega ning Q on käsitlenud Y.A külaskäike haiglas ja taastusravikeskuses Q ja Y.A vahelise õigussuhte raames toimunuks. Y.A notarile saadetud täpsustuste kohaselt soovis Q ise telefoni teel notariga rääkida (dtl 248). Samuti nähtub Q selgitustest, et ta keeldus testamendi tegemisest ning Y.A teenusest seoses võlanõudega, kinnitades selgesõnaliselt, et „ma ei palunud Y.Al endale notarit tellida ja et ma ei taha testamenti koostada“ (dtl 212-214).
31.Poolte vahel sellise lepingu sõlmimist, mille alusel oleks kostjal tekkinud kohustus tasuda hagejal hagiga nõutav summa, ei tõenda ka Y.A kirjad kostjale. Nimelt on Y.A kirjutanud 28.07.2023 kostjale, et: „Q valis notariaalse pärimislepingu variandi. Vastavalt meievahelisele kokkuleppele määratakse minu töö notariaalse tehingu ettevalmistamise eest (pärimislepingu ja testamendi võimaluste osas nõustamine, Q juurde sõit, notari otsimine ja tehingu kuupäeva kinnitamine) kui 3 % pärandvara vara väärtusest (korteri maksumuseks märkisid sina 90 000 eurot ja väljastatud laenu jääk summas 15 000 eurot, kokku 105 000 eurot, millest 3% on 3150 eurot). Sa oled maininud, et oled korteri hinda kontrollinud ning nimetatud summad meid mõlemad rahuldavad. Tasumise osas leppisime kokku pooles summas (e tehingu kuupäeva määramisel 1575 eurot) ja notariaalse tehingu tegemise päeval 1575 eurot“ (dtl 191, 199). Kohtule ei ole esitatud tõendit, kus kostja oleks eelnimetatud tingimusi kinnitanud, vastupidi, kostja palus 30.07.2023 pöördumises selgitada talle esitatud arvel märgitud tasu kujunemist ning vaidles sellele selgelt vastu, sh väites, et teenused olid osutatud Q palvel. Kohtule nähtub, et poolte kirjavahetuses märgitud notariaalset vormi nõudvat tehingut (pärimisleping) ei toimunud, kuivõrd sellest oli loobutud (dtl 191, 199).
32.Lepingu sõlmimist hagis väidetud tingimustel ei tõenda ka hageja seadusliku esindaja sugulase W väited, kelle sõnul Y.A soovitas D.Dl ise notarite poole pöörduda, selgitades, et tegemist on pigem vahendaja kui õigusabiga ning kui D.D soovib, et Y.A asjaga tegeleks, siis vastab tasu maakleri keskmisele tasule (dtl 262-263). Ka eelnevast ei selgu, kelle vahel ja milliste tingimustega kokkulepe väidetavalt sõlmiti. Usaldusväärne ei ole hageja seadusliku esindaja sugulase W väited selles (pole ka selge, kuidas täpsemalt ta „tahtmatult“ Y.A ja D.D kõnesid kuulis), et „D.D küsis summa kohta ning Y.A ja D.D arutasid pärandvara ligikaudse maksumuse ja tasude üle. Summa määrati, kui õigesti mäletan, siis umbes 3500 eurot.- Liliia ütles, et üle 3000 korraga on tal raske maksta. Y.A pakkus D.Dle jagada makse kaheks etapiks: pool enne notarilt tehingukuupäeva saamist ja pool pärast tehingu sooritamist. D.D nõustus toodud tingimustega“ (dtl 262-263). Hageja enda väitel oli kokkuleppe summa 3150 eurot, seega W ei mäleta õigesti isegi hageja enda väiteid ega saa seega ka usaldusväärselt kinnitada, et D.D nõustus toodud tingimustega.
33.VÕS § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Kohus leiab, et poolte tahe lepingu sõlmimiseks peab olema äratuntavalt väljendatud, kuid käesoleval juhul see nii polnud. Esitatud tõenditest ei nähtu, kelle vahel, millal ja milliste tahteavaldustega leping sõlmiti. Muuhulgas ei ole hageja kuskil arusaadavalt väljendanud, et väidetava kokkuleppe pooleks olnuks just äriühing LawPower, hageja esindaja nimetab ennast kohtule esitatud kirjavahetuses lihtsalt Y.Aks. Kuskilt ei nähtu ka seda, et kostja või Q oleks käsitlenud hagis väidetud kokkuleppe poolena hagejat kui juriidilist isikut. Ka 28.07.2023 teenuste eest tasumine summas 500 eurot on Y.Ale, mitte hagejale (dtl 196 ). Kui tegemist olnuks maaklerlepingiga, siis maaklerleping on VÕS § 658 lg 1 kohaselt tasuline leping. Seega ei saa maaklerlepingu sõlmimisest rääkida enne, kui pooled on saavutanud maaklertasu kokkuleppe. Ka sellise kokkuleppe olemasolu tsiviilasja materjalidest ei nähtu.
2-23-134414
34.Kohus nõustub kostjaga, et poolte kirjavahetusest ei nähtu, et kostja tellis hagejalt ja/või Y.Alt hagiavalduses nimetatud teenused ja kohustus nende eest maksma 3150 eurot. Kirjavahetusest (dtl 190-191, 195, 197-200) nähtub vaid see, et Y.A pakkus kostjale vahendusteenust pärimislepingu sõlmimisel Qga ja soovis saada selle eest tasu 3150 eurot, kuid kostja ei olnud nõus sellistel tingimustel lepingut sõlmima ja tasu maksma enne pärandi saamist, kuna pärandi saamine ei ole kostjale garanteeritud ning kostjal puudus tahe võtta endale abstraktne kohustus. Asjakohane on ka kostja märkus, et kui kohus leiab, et pooled on sõlminud maaklerilepingu või muu teenuse osutamise lepingu pärimislepingu vahendamiseks (millega kostja ei nõustu), puudub hagejal õigus tasule, kuna pärimislepingut kostja ja Q vahel ei ole sõlmitud. Maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest (VÕS § 664 lg 1). Kui käsundiandja vahendatud või osutatud lepingut ei sõlmi, ei ole maakleril õigust tasu saada. Pärimislepingut kostja ja Q vahel ei sõlmitud, mida jaatab ka hageja ning mis nähtub kohtule esitatud tõendist (dtl 191, 199). VÕS § 667 lg 2 sätestab, et kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud nimetatud kokkuleppe sõlmimist. Samuti ei ole hageja tõendanud kulude tekkimist ega suurust. Pole tõendatud ka VÕS § 664 lg 2 eeldusi, sest kui lugeda käsundiandjaks kostjat, siis notariaalse tehingu ärajäämine ei sõltunud temast, vaid Qst.
35.Ka siis, kui käsitleda poolte õigussuhteid käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 (millele hageja ei tugine), siis pole näha, et hageja teenus kas kostjale või Qle oleks väärt rohkem kui Y.Ale tasutud 500 eurot (kohus rõhutab, et hageja ei tee selget vahet äriühingule ja eraisikule tehtud maksete vahel, vt käesoleva otsuse p 33). Paljasõnaline on hageja väide, et ajakulu väidetavalt kostja poolt tellitud ja teostatud toimingutele moodustab kokku ca 14 tundi. Paljasõnaline on ka hageja väide, et „LawPower OÜ tunnihind füüsilisele isikule on 120 eurot (KM ei lisandu) ning et siia kuuluvad järgmised toimingud: kostjaga telefoni teel peetud kõned ja konsultatsioonid, kostjaga koos Q haiglas külastamine (2 korda) ning Hiiu haiglas käimine (1 kord), notaribüroodega suhtlemine telefoni ja ekirja teel.“ Hageja ei ole tõendanud, et kostja on eelnimetatud toiminguid hagejalt tellinud, nõustunud nende maksumusega ning et hageja on neid märgitud ulatuses just kostjale osutanud.
36.Kohus ei pea normaalseks olukorda, kus hageja väidetavalt professionaalse nõustajana tegutseb ilma selge lepinguta ja tegemata isegi vahet, kas teenust osutab juriidiline isik või eraisik. Kohtu hinnangul on oluline vältida praktikat, kus professionaalsed turuosalised osutavad väidetavaid teenuseid ebaselgete tingimustega. Sellisesse tegutsemismustrisse on juba sisse kirjutatud vaidlused (sh sõna-sõna-vastu olukorrad) mh tasu saamise küsimuses, sest osapoolte õigused ja kohustused pole piisavalt selged. Eelkõige on just hageja kui professionaali kohustus tagada, et suhetes oma klientidega (seda enam füüsiliste isikute ehk tarbijatega) oleks sõlmitud selged ja soovitavalt kirjalikult vormistatud lepingud. Kui selliselt toimitud ei ole, siis peab hageja ise kandma riske olukordades, kus tasu saamise õigust ei teki (sh selle tõendamatuse tõttu).
37.Kohus nõustub kostjaga, et hageja väide, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping hagiavaldusele lisatud arves nimetatud teenuse osutamiseks, on paljasõnaline ja tõendamata, mistõttu jätab kohus põhinõude 1075 eurot selle tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis ei ole kostja rikkunud rahalist kohustust, mis oleks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmise eelduseks. Seega jääb hagi rahuldamata tervikuna, sh ka viivisenõude osas. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise kohta, sh võimaliku maaklerilepingu vastuolu heade kommetega. Kuivõrd kohus pooltevahelise maaklerilepingu sõlmimist ei tuvastanud, siis pole vajalik tuvastada ka selle võimalikku vastuolu heade kommetega.
38.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse
2-23-134414 kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
39.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest 6,95 tunni eest kokku summas 1 942,20 eurot (dtl 216-217 ). Hageja vastuväidete kohaselt on kostja töökoht Osaühing XXX. Nimetatud ettevõtja tööjõumaksud moodustavad kokku 6 067,55 eurot ning hinnanguline keskmine brutopalk on 1357,60 eurot (seega neto ca 1000 eurot). Hageja arvates ei ole usaldusväärne, et kostja tellib vandeadvokaadi teenust keskmise tunnihinnaga 233,00 + käibemaks. Kostja esindaja tunnihind on kunstlikult ülepaisutatud ning vastavad kulud vajavad kohtulikku kontrolli. Hageja taotleb kohtult TsMS § 176 lg 6 rakendamist, nimelt palub hageja kohtul kohustada kostjat tema menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.
40.Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjat esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtul pole alust arvata, et vandeadvokaat oleks esitanud kohtule valeandmeid, ka hageja ise pole oma menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud. Põhjendamatud on kohtu hinnangul ka hageja vastuväited seoses kostja töökoha ja teda esindava vandeadvokaadi tunnitasuga. Kostjal oli õigus kasutada advokaati nii nagu ka hagejal esindajat. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust hindab kohus eraldiseisvalt.
41.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 233 eurot ilma käibemaksuta on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Kuivõrd käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus kostja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 150 eurot ilma käibemaksuta ja 180 eurot koos käibemaksuga (mis on sama kui hageja lepingulise esindaja tunnitasu ehk ka hagejale ettenähtav). Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude tagatise taotluse koostamisele ja kohtule esitamisele põhjendatud mitte üle 1 tunni ulatuses (taotlus jäi ka rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu). Ülejäänud osas oli kostja esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud (kokku 5,95 tunni ulatuses). Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnihinda 180 eurot (koos käibemaksuga), määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1071 eurot (5,95 x 180). Kostja esitas TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse, mistõttu kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 1071 eurot ning vastavalt taotlusele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust.
42.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.