Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: [email protected]);
Anu
Volmer
(e-post
Kostja: A. M. (isikukood xxxx, elukoht kohtule teadmata).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. M.lt OK Incure OÜ kasuks sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis 41,92 eurot.
põhivõlgnevus
1029,31
eurot,
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi A. M. vastu põhinõude 127,94 eurot, intressi 185,29 eurot, sissenõudmiskulu 19 eurot ja viivise 67,65 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja 27% ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõista A. M.lt OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna 204,40 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1157,25 eurot, intressi 185,29 eurot, sissenõudmiskulu 54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 109,57 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ja B OÜ sõlmisid 04.02.2022 laenulepingu nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja laenu 1105 eurot. 15.06.2022 sõlmisid kostja ja B OÜ refinantseerimislepingu nr xxxx, milles lepiti kokku laenusummas 1170,75 eurot. 04.02.2022 laenulepingu aastane intressimäär oli 45,36% ja krediidi kulukuse määr 50,79%. 15.06.2022 refinantseerimislepingu aastane intressimäär oli 26,87% ja krediidi kulukuse määr 29,99%. Kostja teostas 15.06.2022 lepingu katteks tagasimakseid kokku summas 75,69 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 13,50 eurot, intressi katteks 52,28 eurot, refinantseeritud laenu viivise katteks 0,16 eurot, refinantseeritud laenu intressi katteks 2,74 eurot ja meeldetuletuskirja tasu katteks 7,01 eurot.
3.B OÜ ütles lepingu 25.12.2022 üles ja loovutas 26.12.2022 nõude hagejale. Kostja seisukoht
4.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Laenuandja B OÜ ja kostja sõlmisid 04.02.2022 laenulepingu (dtl 31-34), mille alusel anti kostjale laenu 1105 eurot. 15.06.2022 sõlmiti refinantseerimisleping (dtl 53-56), milles lepiti kokku laenusummas 1170,75 eurot. 04.02.2022 lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 50,79% aastas ja 15.06.2022 lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 29,99% aastas, mis ei ületanud laenude väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1157,25 eurot, intress 185,29 eurot, sissenõudmiskulu 54 eurot ja 17.05.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 109,57 eurot.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja B OÜ sõlmisid 04.02.2022 ja 15.06.2022 tarbijakrediidilepingud (dtl 31-34, 53-56). Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostjale teinud väljamakseid 1105 eurot.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. B OÜ loovutas oma
2/8
nõude hagejale, millest teavitati kostjat 26.12.2022 teatisega (dtl 71). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
10.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
11.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab 3/8
krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Kohus kohustas hagejat 03.04.2024 kirjaga (dtl 88-92) esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud 04.02.2022 laenulepingu ja 15.06.2022 refinantseerimislepingu sõlmimisel, eelkõige, kuidas on laenuandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
13.Hageja on 12.04.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS §-s 4034 sätestatud nõudeid. Enne 04.02.2022 lepingu sõlmimist märkis kostja taotlusel enda igakuiseks netosissetulekuks 900 eurot, igakuisteks finantskohustusteks 298 eurot, igakuisteks muudeks kohustusteks 150 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekute õigsust kostja pensionikonto sissemaksete alusel Eesti Väärtpaberite Keskregistris, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 869 eurot. Finantskohustuste puhul lähtus laenuandja kostja andmetest. Lisaks tehti päringud avalikesse andmebaasidesse nagu Taust.ee, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded ja Rahvastikuregister. Kostjal puudusid 04.02.2022 lepingu sõlmimise seisuga maksehäired ja võlgnevused. Kostja maksevõimeks hinnati 294 eurot, võttes arvesse keskmist netosissetulekut 869 eurot, finantskohustusi 298 eurot, muid minimaalseid kulusid laenuandja poolt kehtestatud minimaalses määras summas 234 eurot ning puhvrit 43 eurot. Andmete kogumis hindamise tulemusel jõudis laenuandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning 04.02.2022 lepingust tulenev igakuine osamakse 47,26 eurot oli kostjale jõukohane. 4/8
15.06.2022 refinantseerimislepingu sõlmimisel hindas laenuandja kostja krediidivõimelisust kostja poolt esitatud andmete alusel. Kostja esitas taotlusel enda igakuiseks sissetulekuks 900 eurot, igakuisteks finantskohustusteks 298 eurot, igakuisteks muudeks kuludeks 150 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0. Kostja maksevõimeks määrati 326 eurot, arvestades kostja netosissetulekuks 903 eurot, finantskohustusteks 298 eurot, muudeks minimaalseteks kuludeks laenuandja poolt kehtestatud minimaalses määras summas 234 eurot ja puhvriks 45 eurot. Samuti tegi laenuandja päringu avalikesse andmebaasidesse nagu Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded ja Rahvastikuregister. 15.06.2022 lepingu sõlmimise seisuga puudusid kostjal maksehäired ja võlgnevused. Eeltoodud andmete alusel jõudis laenuandja veendumusele, et igakuine osamakse 34,26 eurot oli kostja jaoks jõukohane.
14.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta. Hageja selgitustest nähtuvalt ei küsinud laenuandja enne laenude väljastamist kostjalt pangakontode väljavõtteid. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et päring Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse ja kostjal maksehäirete puudumine oli piisav teave, millest tulenevalt puudus vajadus kostja pangakonto väljavõtete küsimiseks. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuvalt puudusid kostjal 04.02.2022 ja 15.06.2022 lepingute sõlmimise ajal maksehäired. Üksnes päringute tegemine ei tõenda kostjal maksehäirete puudumist. Kohus leiab, et laenutaotleja esitatud ankeedist lähtumist ei saa lugeda piisavaks laenuandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Olukorras, kus kostja on laenutaotlusel märkinud, et tal on igakuised finantskohustused summas 298 eurot, oleks laenuandja pidanud täiendavalt kontrollima, et kostja ei taotlenud laenu varasemate finantskohustuste katmiseks. Hageja selgituste kohaselt märkis kostja taotlustel enda muudeks kuludeks 150 eurot, mis hõlmasid kostja eluasemega seotud kulusid, toitu, riideid, majapidamiskulusid, tervist, transporti, sidet, vaba aega ja haridust. Hageja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid, millest nähtuvalt oleks laenuandja küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi muude kulude suuruse osas, sh kas keegi teine kannab kostja asemel tema majapidamiskulud. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja piisavalt kontrollinud, et kostja igakuised väljaminekud olid ainult laenuandja poolt arvestatud 234 eurot. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline nii 04.02.2022 laenulepingu kui ka 15.06.2022 refinantseerimislepingu sõlmimisel. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 403 4 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
15.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. 5/8
16.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
17.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja oli viivituses 10.10.2022, 10.11.2022 ja 10.12.2022 osamaksetega, saatis laenuandja kostjale 10.12.2022 teatise lepingu ülesütlemiseks (dtl 70), millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.12.2022 ning märkis, et juhul, kui kostja eelnimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasu, loeb laenuandja lepingu üles öelduks alates 25.12.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 25.12.2022 üles.
18.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenu perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 185,29 eurot.
19.Hagiavalduse kohaselt teostas laenuandja kostjale väljamakse 1105 eurot. Hageja selgituste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 75,69 eurot. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et laenuleping on tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas, tuleb eelnimetatud tagasimaksed lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1029,31 eurot (1105-75,69). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 127,94 euro ulatuses.
20.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 54 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud erinevaid toiminguid kostjaga kontakti saamiseks, sh võlamenetleja töö (helistamised ja SMSid) ning edastanud nii e-posti kui ka posti teel nõudekirju. Hageja on kostjale saatnud 09.01.2023 pretensiooni maksumusega 25 eurot, 6/8
16.01.2023 pretensiooni maksumusega 5 eurot, 02.02.2023 pretensiooni maksumusega 5 eurot, 13.02.2023 hagihoiatuse maksumusega 5 eurot ja 20.02.2023 meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid üksnes kolme pärast lepingu lõppemisest saadetud meeldetuletuskirja eest. Seega peab kohus põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist 09.01.2023, 02.02.2023 ja 13.02.2023 meeldetuletuskirjade saatmise eest kogusummas 35 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks hageja sissenõudmiskulusid seoses meeldetuletuskirjade saatmisega 10 euro ulatuses. Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja ülejäänud sissenõudmiskulusid 9 euro ulatuses, kuna hageja ei ole selgitanud selles osas nõude kujunemist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 35 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude 19 euro osas.
21.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni summas 109,57 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest on antud juhul viivisemääraks perioodil 26.12.2022-31.12.2022 8% aastas ja perioodil 01.01.2023-17.05.2023 10,5% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda põhinõudelt 1029,31 eurot perioodil 26.12.2022-17.05.2023 viivist 41,92 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 17.05.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 41,92 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 67,65 euro ulatuses.
22.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1029,31 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis 41,92 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude 127,94 eurot, intressinõude 185,29 eurot, sissenõudmiskulude nõude 19 eurot ja viivisenõude 67,65 eurot ulatuses.
23.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 1506,11 eurot. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja nõue kostja vastu oli 1506,11 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 1106,23 euro ulatuses, s.o 73% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 27% ulatuses hageja kanda ja 73% ulatuses kostja kanda.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 280 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 280 eurot.
26.Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 73% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 204,40 eurot.
27.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust 7/8
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
28.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.