Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Nxxxx Kxxxxxx esitas 01.08.2024 Tartu Maakohtule avalduse Uxxxx Kxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusele lisatud pärimistunnistuse järgi on xxxxxxxxxx surnud Uxxxx Kxxxxxx (ik xxxxxxxxxx2) ainsaks pärijaks tema tütar Nxxxx Kxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx). Kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 18.10.2023 koostatud Uxxxx Kxxxxxx pärandvara nimekirjast nähtuvalt on xxxxxxxxxx surnud Uxxxx Kxxxxxxl vara väärtuses 0,03 eurot (raha pangakontodel). Uxxxx Kxxxxxx pärandvara inventuuri käigus esitati alljärgnevad nõudeavaldused:

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 1 lg 4 kohaselt loetakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse (PärS) § 142 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. PärS § 142 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustusteks on pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Pärandvara inventuuri andmetest nähtuvalt on 04.03.2022 surnud Urmas Kesküla pärandvara maksejõuetu. PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 81 lg 1 järgi viiakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetlus läbi tema pärandvara suhtes. PankrS § 15 lõike 21 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgniku pärija, võib kohus pärandvara väärtust arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada või lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui on läbi viidud pärandi inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri, eeldatakse, et ajutist haldurit ei ole vaja määrata. PankrS § 29 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei ole tuvastanud aluseid vara tagasivõitmiseks või suurendamiseks, võttes aluseks pärandvara inventuuri andmed ja asjaolu, et huvitatud isikud ei ole pidanud vajalikuks deposiiti tasuda. Kohus on PankrS § 30 lõigete 1 ja 2 alusel teatanud väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest menetluse raugemise vältimiseks maksta pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa 1500 eurot. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat selleks ettenähtud kontole tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Uxxxx Kxxxxxx pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lõike 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.