OÜ GS Core hagi R.E vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
623,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GS Core, registrikood 16183586, asukoht XXX, 10151 Tallinn Hageja lepinguline esindaja A.M, e-post XXX Kostja R.E , isikukood XXX, asukoht XXX Kostja lepinguline esindaja C.R, e-post XXX
Menetluse liik
Lihtmenetluses, kohtuistungi toimumise aeg 12.09.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ GS Core hagi R.E vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista kostjalt R.E hageja OÜ GS Core kasuks 600,89 eurot, so põhivõlgnevus summas 433,89 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 167 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt 433,89 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.09.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 195 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 195 eurot.
7.Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
2-24-103382 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE
1.OÜ GS Core esitas 24.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1581,04 euro saamiseks. Kohus tegi 25.01.2024 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile XXX. Võlgniku R.E esindaja esitas 25.01.2024 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning Pärnu Maakohtu 02.02.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.20.02.2024 esitas hageja hagi kostja vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) sõlmisid 07.10.2019 kirjalikus vormis laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1594,00 eurot intressiga 25,02 % aastas. Leping sõlmiti üheks aastaks, lõpptähtpäevaga 18.09.2020. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 1066,11 eurot, mille hageja arvestab kõik võla põhiosa tagastamiseks. Seejuures viimane makse laekus kostjalt 08.04.2021. Hiljemalt 19.09.2020 muutus viimase maksetähtpäeva (18.09.2020) möödumise tõttu sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati ka kostjat. Laenusumma oli 1594 eurot, sellest peeti laenu väljamaksmisel kinni lepingutasu 94 eurot, mida kostja tasuma ei pidanud, väljamakse tehti summas 1500 eurot. Tagasimakseid on tehtud 1066,11 eurot. Hageja arvestab viivist lepingu lõpptähtpäevale järgnenud aja eest. Viimane maksetähtpäev oli 18.09.2020. Järgnevast päevast võib kogu tasumata põhiosalt arvestada viivist. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla summalt (433,89 eurot) viivist seaduse alusel lepingu lõppemisele järgnenud aja eest alates 19.09.2020 kuni hagi esitamiseni ja soovib kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 433,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 135,71 eurot ning põhivõlalt edasiulatuvalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
2-24-103382 hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.08.04.2024 esitas kostja vastuse hagile. Kostja vastuse kohaselt on kostja põhimõtteliselt nõus hagiga ja on alustanud hagejaga läbirääkimisi kompromissi sõlmimise osas. Kostja palus kompromissi saavutamiseks määrata kohtuistung. 12.09.2024 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
5.Kohus, olles tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära kostja leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1). TsMS § 440 lg 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.
6.Kohus leiab, et kuivõrd kostja võttis 12.09.2024 toimunud kohtuistungil hagi esitatud nõude osas õigeks, siis kohus lahendab võla nõude käesolevas tsiviilasjas õigeksvõtul põhineva osaotsusega. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Eeltoodust tulenevalt teeb kohus hageja nõuete osas otsuse ilma põhjendava osata ja kohus rahuldab õigeksvõtul põhineva otsusega OÜ GS Core hagi R.E vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes, mõistab kostjalt hageja kasuks välja 600,89 eurot, so põhivõlgnevus summas 433,89 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 167 eurot ning viivise põhinõudelt 433,89 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevat päevast 21.09.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
8.TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.
10.Kuivõrd õigeksvõtul põhineva otsusega hagi rahuldatakse, peaksid üldjuhul menetluskulud jääma TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Üksnes juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, saab menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda.
2-24-103382
11.Kohus leiab kohtule esitatud tõendite pinnalt, et antud juhul on poolte õigussuhe oma olemuselt ja kostja käitumine enne hagi esitamist käesoleva otsusega rahuldavate nõuete osas selline, et hagi esitamine ei ole hagejale ette heidetav ja kulud tuleb seetõttu jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ka puudub kohtul alus jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hageja ei nõustunud kostja tingimustel kompromissi sõlmimisega. Kuivõrd hagi on rahuldatud täies ulatuses, ei ole põhjendatud TsMS § 163 lg 2 kohaldamine.
12.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
13.Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 20.02.2024 menetlusdokumendis. Kohus andis tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude nimekirjadele seisukohtade esitamiseks 12.09.2024 kohtuistungil. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
14.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 20 eurot, kokku 195 eurot. Hageja taotleb kohtult TsMS § 177 lg 2 alusel, et kostjat kohustataks tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Hageja kinnitab, et tema poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud kulud on kantud seoses kõnealuse kohtumenetlusega.
15.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 195 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.