Aktiva Finance Group OÜ hagi T.B võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3207,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela
vastu
Kostja T.B (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi T.B (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista T.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 580,01 eurot, s.o põhinõue. Välja mõista T.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (580,01 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
3.Välja mõista T.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr KK3693461 tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäe v 10.04.2026
Summa 11,78 eurot
Välja mõista T.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. 1 (10)
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi T.B vastu järgmistes nõuetes: põhinõue 1408,21 eurot, intressinõue 230,19 eurot, viivisenõue 339,46 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja viivisenõue alates 24.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni määras 34,90% aastas põhinõude summalt 2000 eurolt.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Määrata kindlaks järgmine kohtuotsuse täitmise kord: T.B-l on õigus kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud summa (580,01 eurot) tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le igakuise 50-euro suuruse osamaksega iga kuu 15. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.05.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.B (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 23.07.2024. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 2619,65 eurot, millest põhinõue on 2000 eurot, intress on 230,19 eurot, sissenõudmiskulud on 50 eurot ja viivis on 339,46 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 34,90% aastas põhivõlgnevuselt (2000 eurolt) alates 24.07.2024 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ (krediidiandja) ja kostja 07.07.2021 krediidikontolepingu nr KK3693461, mille järgi võimaldati kostjale krediiti 2000 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 34,90% aastas, krediidi kulukuse määr 41,27% aastas. Laen tuli tagasi maksta ühe aasta jooksul igakuiste maksetega iga kuu 10. kuupäeval. Kostjalt laekumisi põhiosa katteks ei ole toimunud, seega on tasumata põhiosa 2000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõla 2000 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus perioodi 12.11.2023–27.01.2024 eest summas 230,19 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud intressimääraga võrdne määr, s.o 34,90% aastas. Viivisenõue perioodi 28.01.2024–23.07.2024 eest on 339,46 eurot ning hageja taotleb viivise arvestamist samas määras alates 24.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 50 eurot. Lepingust tulenevad nõuded 2 (10)
on loovutatud hagejale. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 08.02.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 22.02.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 06.05.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja esitatud ning pangakonto väljavõttest pärinevate andmete põhjal, võttes sissetulekuna aluseks pangakonto järgi tuvastatud keskmise 1452,71 eurot kuus, arvestas väljaminekutena 510,39 eurot ning kohaldas majapidamiskuluks 150 eurot. Lisaks arvestati taotletava krediidi osamakse suurust 98,17 eurot, mistõttu pärast kohustuste katmist jäi reservi 694,15 eurot. Teostati taustakontroll avalikest andmebaasidest ning krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja vastuväited
2.Vastuses hagile märkis kostja, et ta on saanud 2000 eurot enda käsutusse. Lepingu alusel on kostja intressidena tasunud 1341,25 eurot, seega ei ole põhjendatud nõue summas 3317,65 eurot. Kostja avaldas menetluses soovi tasuda võlg 50-euroste osamaksetena.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3 (10)
VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja on esitanud kohtule tõendina PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel 07.07.2021 sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3693461 krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 37 jj). Leping on allkirjastamata. Lepingujärgne intressimäär on 34,90% aastas. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta eeltoodud tingimustel lepingu sõlmis. Krediidiandja on kinnitanud, et kostja pangakontole tehti alates 13.07.2021 ülekandeid järgmiselt (dtl 194–224): 13.07.2021 – 100 eurot; 16.07.2021 – 100 eurot; 18.07.2021 – 350 eurot; 21.07.2021 – 550 eurot; 24.07.2021 – 500 eurot; 26.07.2021 – 400 eurot; 25.11.2021 – 79 eurot; 20.01.2022 – 145 eurot; 16.02.2022 – 40 eurot; 24.03.2022 – 40 eurot; 21.04.2022 – 40 eurot; 19.05.2022 – 40 eurot; 18.07.2022 – 80 eurot; 02.08.2022 – 105 eurot; 04.09.2022 – 41 eurot; 16.09.2022 – 40 eurot; 22.10.2022 – 39 eurot; 09.01.2023 – 50 eurot; 27.01.2023 – 67 eurot; 25.02.2023 – 39 eurot; 15.03.2023 – 39 eurot; 28.04.2023 – 39 eurot; 26.05.2023 – 39 eurot; 21.06.2023 – 39 eurot; 07.07.2023 – 1000 eurot; 24.07.2023 – 500 eurot; 24.07.2023 – 500 eurot; 14.08.2023 – 40 eurot; 18.09.2023 – 40 eurot; 24.10.2023 – 40 eurot. Kokku kanti kostja pangakontole 5121 eurot. Leping on tähtajatu. Tagasimakseid tuli teha iga kuu 10. päeval ja lepingu kohaselt tuli krediit tagastada iga kuu minimaalse osamaksena, mille suurus oli 2% krediidilimiidi summast, kuid mitte vähem kui 20 eurot. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
6.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15). Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 07.07.2021 sõlmitud lepingu kohaselt 41,27% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 07.07.2021 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 kuni 31.12.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 41,06%.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi 4 (10)
väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
7.Sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).
8.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18). 5 (10)
VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).
8.2.Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 175 jj, 235 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 6 (10)
Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja esitatud ning pangakonto väljavõttest pärinevate andmete põhjal, võttes sissetulekuna aluseks pangakonto järgi tuvastatud keskmise 1452,71 eurot kuus, arvestas finantskohustustena 510,39 eurot kuus ning kohaldas majapidamiskuluks 150 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttest perioodil 31.12.2020–29.06.2021 (dtl 51 jj) nähtub, et kostjale laekus tööandjalt igakuiselt keskmiselt 1177 eurot, samal ajal kui tema kohustused ulatusid keskmiselt 182 euroni kuus, hõlmates muuhulgas TF Bank AB järelmaksu, Telia Eesti AS-i makseid ning ERGO Insurance SE ja IIZI kindlustusmakseid. Ajavahemikul jaanuarist maini 2021 olid kostja kohustused mõõdukad – ligikaudu 90 eurot kuus –, kuid 2021. aasta juunis lisandusid märkimisväärsed TF Bank AB järelmaksukohustused, mis tõstsid kuu kogukohustused hüppeliselt 600 euroni. Väljavõttest nähtub, et kostja kandis regulaarselt raha oma teisele pangakontole (varasem kostja nimi: T.B Laas), kuid selle konto väljavõtet kohtule esitatud ei ole. Samuti ilmneb, et kostja tegi igakuiselt arvestatavas summas sularaha väljavõtteid. Kostja majapidamiskulud olid kõrged – keskmiselt umbes 730 eurot kuus –, sealhulgas toidukulud 480 eurot, telekommunikatsioonikulud 76 eurot, tööstuskaubad 115 eurot ja riiete ning jalanõude kulud 8 eurot kuus. Lisaks esines muid regulaarseid väljaminekuid, sh transpordikulusid. Kuigi kostja töötasu oli näiliselt piisav, ületasid tema igakuised kogukulud reaalselt sissetulekut. Sularaha väljavõtmised 300–2000 euro ulatuses kuus vähendasid hetkega kontojääki ning kostjal ei olnud kuude lõikes püsivat finantspuhvrit. Kohtu hinnangul ei võimaldanud hageja kogutud teave – sealhulgas kostja tegelike kohustuste ulatus, täiendava pangakonto info puudumine ja sularaha suuremahulised väljavõtted – teha järeldust, et kostja suudaks krediidilepingust tulenevaid kohustusi täita lepingus ette nähtud ulatuses ja tingimustel. Kohtu hinnangul ei saanud hageja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks hageja VÕS § 403 4 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et hageja ei ole järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
7 (10)
9.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
10.Lepingu kohaselt oli krediidilimiidiks 2000 eurot. Lepingust nähtuvalt oli leping tähtajatu. Igakuiseid makseid tuli kostjal sooritada iga kuu 10. kuupäevaks. Minimaalseks põhiosa makse suuruseks oli 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot. Lisaks tuli kostjal tasuda intressi. Kohus tuvastas eelnevalt, et kokku tehti lepingute alusel kostja pangakontole ülekandeid 5121 eurot, viimane makse kostjale tehti 24.10.2023. Hageja avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid summas 4529,21 eurot. Hageja intressi osas ümberarvestust ei esitanud. Hageja tugineb sellele, et kostja hilines järgmiste kolme üksteisele järgneva maksega: osamakse maksetähtpäev oli 12.11.2023; osamakse maksetähtpäev oli 12.12.2023 ja osamakse maksetähtpäev oli 12.01.2024. Krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teate 12.01.2024 ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Leping loeti üles öelduks 27.01.2024. Ümberarvestuse esitamisel avaldas hageja, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.01.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses (dtl 188, 241). Kohus tuvastab, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Kohus arvestab kostja tagasimaksed saadud krediidisumma katteks. Seega on põhiosa võlgnevuse suurus 591,78 eurot. Kostja sai viimase krediidi 24.10.2023 ning pärast seda ei ole tagasimakseid tehtud. Arvestades, et minimaalseks osamakse suuruseks oli 20 eurot, esimese kuumakse päevaks 24.10.2023 ja kostja võla suuruseks 591,78 eurot, siis saabub viimase osamakse tähtpäev 10.04.2026. Kokku 30 osamakset, osamaksete suurusega 20 eurot, viimase osamakse suurus 11,78 eurot. Eeltoodust on ümberarvestuse esitamisel lähtunud ka hageja, kuid hageja on tõendanud kostjale väiksemas summas laenu andmise, mistõttu viimase osamakse tähtpäev saabub 10.04.2026. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei ole 10.04.2026 sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 11,78 eurot): 8 (10)
Maksepäev 10.04.2026
Põhiosa 11,78
Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt 11,78 eurot) eeltoodud graafiku järgi. Kostja sai lepingu alusel laenu 5121 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid 4529,21 eurot. Kohus arvestab kostja tasutud 4529,21 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 591,79 eurot. Arvestades, et pärast 10.04.2026 muutub sissenõutavaks viimane osamakse summas 11,78 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11.03.2026 aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla nõude 580,01 eurot. Hageja taotleb kostjalt edasiulatuvat viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest, rakendades lepingus kokkulepitud viivisemäära 34,90% aastas. Lisaks palub hageja, et viivis arvestataks iga maksegraafiku osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava osamakse täieliku tasumiseni. Lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt võib krediidiandja nõuda viivist võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuda tarbijalt viivise tasumist tühiseks osutunud intressimääraga võrdses määras. Sellises olukorras saab hageja nõuda seadusest tulenevat viivist (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 580,01 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
11.Kohus jätab rahuldamata kohtule esitatud järgmised nõuded: põhinõue 1408,21 eurot, intressinõue 230,19 eurot, viivisenõue 339,46 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja viivisenõue alates 24.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni määras 34,90% aastas põhinõude summalt 2000 eurolt. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Sissenõudmiskulude nõue 50 eurot jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja 9 (10)
kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-192709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja 17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus arvestab seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et krediidiandja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti arvestab kohus seda, et hagi jääb suures osas rahuldamata. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.05.2024. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 27.05.2024. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal (27.05.2024) oli hagihinnaks 3207,04 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 665,76 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 79% ulatuses ning jättis rahuldamata 21% ulatuses. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramine
13.TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on avaldanud soovi võla tasumiseks 50-euroste osamaksetena. Seega on kostja taotlenud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 mõistes. Hageja on nõus sellega, et kostja tasub võla osamaksetena, kuid hageja leiab, et see ei peaks olema väga pikaajaline graafik. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis toodule. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.