23. märts 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-13503
Tsiviilasi
Bondora AS-i hagi X.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9781,64 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht XXX) esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: X.M (isikukood XXX, elukoht XXX,)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista X.M-ilt Bondora AS-i kasuks: 2.1 krediidilepingu nr BL2300804 alusel põhivõlgnevus 125,24 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 27,25 eurot; 2.2 krediidilepingu nr BL2362429 alusel põhivõlgnevus 1968,42 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 436,36 eurot; 2.3 krediidilepingu nr BL2454842 alusel põhivõlgnevus 2000 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 443,98 eurot; 2.4 krediidilepingu nr BL2553210 alusel põhivõlgnevus 1200 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 269,77 eurot; 2.5 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuse jäägilt alates 20.08.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Jätta hageja menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ning 13% ulatuses hageja enda kanda.
5.Mõista X.M-ilt Bondora AS-i kasuks menetluskuluna välja 936,56 eurot.
6.X.M peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Bondora AS esitas Tartu Maakohtule hagi X.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled järgmised krediidilepingud: a) 06.07.2021. a leping nr BL2300804, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot; samuti B Secure lepingu kuumaksega 14,99 eurot ning B On Track lepingu kuumaksega 2,99 eurot.
2
b) 16.09.2021. a leping nr BL2362429, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot; c) 18.11.2021. a leping nr BL2454842, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot; d) 19.01.2022. a leping nr BL2553210, mille alusel sai kostja laenu 1200 eurot. B Secure leping võimaldas kostjal maksegraafikut läbi e-keskkonna muuta, B On Track lepingu alusel edastas hageja kostjale teateid laenu tagasimakse ja kostja kontoga seonduvalt. Kostja kohustus laenu tagastama ja tasuma intressi ning haldustasu, samuti lisateenuste eest. Kostja ei täitnud krediidilepinguid nõuetekohaselt, mistõttu arvestas hageja ka viivist. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjale ja täiendavale tähtajale vaatamata, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 18.10.2023. a. Hageja palus kostjalt lepingute alusel välja mõista: 1) 6671,97 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning intressi, tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 6283,88 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 2264,26 eurot; 2) põhinõudelt 942,83 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 36,5% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 3) põhinõudelt 1968,42 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 12,18% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 4) põhinõudelt 2108,28 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 12,18% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 5) põhinõudelt 1264.35 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 31,07% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole kostjaga krediidilepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja 18.12.2025. a ka nõude ümberarvestuse laenulepingu nr BL2300804 osas. Hageja arvestas kõik kostja poolt laenulepingu nr BL2300804 alusel tehtud maksed põhiosa katteks tasutuks. Ka sellisel juhul oli ülesütlemine põhjendatud, sest kostja oli vähemalt kolme üksteisele järgneva makse tasumisega viivituses. Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) lepingu nr BL2300804 alusel 125,24 eurot ja sellelt arvutatud viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni summas 27,25 eurot. Samuti mõista X.M-ilt samast lepingust tulenevalt hageja kasuks välja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni põhinõudelt 125,24 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2) lepingu nr BL2362429 alusel 2059 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning intressi ja haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 1968,42 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 440,10 eurot. Samuti mõista X.M-ilt välja samast lepingust tulenevalt viivis põhinõudelt 1968,42 eurot 12,18% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3
3) lepingu nr BL2454842 alusel 2204,49 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning intressi ja haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 2108,28 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 471,37 eurot. Samuti mõista X.M-ilt välja samast lepingust tulenevalt viivis põhinõudelt 2108,28 eurot 12,18% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 4) lepingu nr BL2553210 alusel 1401,94 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning intressi ja haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 1264,35 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 721,09 eurot. Samuti mõista X.M-ilt välja samast lepingust tulenevalt viivis põhinõudelt 1264,35 eurot 31,07% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollinud kostja maksevõimet mh kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 80 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 300 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2021. aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 233,57 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (0 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (21,12 eurot), teisi kohustusi (80 eurot), arvestuslike elamiskulusid (300 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 600,41 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 15.01.2026. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte 15.01.2026. a. Seega oli hagile vastuse esitamise viimaseks päevaks 04.02.2026. a. Kostja hagile vastust ei esitanud.
4.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingute sõlmimist piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, tasumata põhivõla ja seaduses sätestatud viivise osas. 4
Kohus märgib, et kostjal oli küll kohustus esitada laenutaotluses õiged andmed, kui laenuandjal oli ka kohustus esitatud andmeid kontrollida, seda iga lepingu sõlmimise eelselt. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Hageja on küsinud kostja pangakonto väljavõtted teise, kolmanda ja neljanda lepingu sõlmimise eelselt, kuid konto väljavõtete alusel tehtud järeldused ei ole pädevad. Hageja on leidnud, et kostja kontolt nähtusid regulaarsed kohustused 80 eurot kuus, mis aga ei ole õige. Kostjal oli kohustusi Eesti Energia, Elisa Eesti AS ja Telia Eesti AS-i ees enam kui 300 eurot kuus. Lisaks tasus kostja üüri ja kommunaalkulusid ca 600 eurot kuus. Lisanduvad toidukulud. Eeltoodut arvestades ei saanud hageja tehtud järeldused kostja maksevõime osas olla adekvaatsed.
5.Arvestades asjaolu, et hageja ei ole kostjaga krediidilepingute sõlmimise eelselt kontrollinud piisava põhjalikkusega kostja tegelikku maksevõimet, rahuldab kohus hagi osaliselt, s.o lepingust nr BL2300804 tuleneva nõude vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele ja lepingust nr BL2362429 tuleneva põhinõude hageja esitatud ulatuses ning sellelt summalt arvestatud seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks. Lepingutest nr BL2454842 ja nr BL2553210 tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista üksnes laenulepingu alusel saadud põhisumma (vastavalt 2000 eurot ja 1200 eurot) ning laenusummalt arvestatud viivis seadusjärgses määras. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Sellest tulenevalt on kohus viivise välja arvestanud 4034 lg 7 järgi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 87 % ulatuses, sellest tulenevalt jäävad menetluskulud 87 % ulatuses kostja kanda ning 13% ulatuses hageja enda kanda.
7.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 376,50 eurot, kokku 1076,50 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud riigilõivu osas põhjendatud. Asja sisu ja kestust arvestades on põhjendatud ka hageja õigusabikulud. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 936,56 eurot, so 87% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest.
8.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
kohtunik Roman Levin
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.