Aktiva Finance Group OÜ hagi V.H võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1636,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
vastu
Kostja V.H (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi V.H (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 49,94 eurot, s.o põhinõue.
3.Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (49,94 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi V.H vastu 1367,53 euro väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 980,06 eurot, viivisenõue 222,98 eurot, intressinõue 114,49 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõue 50 eurot. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi V.H vastu viivisenõude osas alates 24.12.2024 kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
1 (11)
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.H (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 23.12.2024, mida täpsustas 17.03.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1417,47 eurot, millest põhinõue on 1030 eurot, intress on 114,49 eurot, sissenõudmiskulud on 50 eurot ja viivis on 222,98 eurot (dtl 118). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 29,9% aastas põhivõlgnevuselt (1030 eurolt) alates 24.12.2024 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ (krediidiandja) ja kostja 05.08.2020 krediidikontolepingu nr KK3587165, mille järgi võimaldati kostjale krediiti 800 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 29,9% aastas, krediidi kulukuse määr 34,9% aastas. Laen tuli tagasi maksta 60 kuu jooksul igakuiste maksetega iga kuu 12. kuupäeval. 14.10.2021 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 1200 eurot. Lepingumuudatuse sõlmimisel oli krediidi kulukuse määraks 34,42%. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt temale esitatud arvete alusel. Kostja ei ole krediiti tagastanud. Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise teate 16.03.2024, millega andis kostjale täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 31.03.2024. Kostjal on põhivõlg lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 31.03.2024 seisuga summas 1130 eurot. Kostja on pärast lepingu lõppemist teinud hagejale tagasimakseid summas 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlg 1030 eurot (1130-100). Kostjal on intressivõlg alates 15.01.2024 kuni ülesütlemiseni s.o kuni 31.03.2024 kokku summas 114,49 eurot (29,09+29,09+27,22+29,09). Intress perioodi 01.03.2024– 31.03.2024 eest on summas 29,09 eurot. Viivis perioodi 01.04.2024–23.12.2024 eest on 224,67 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 24.12.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 29,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 50 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 08.04.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 13.08.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 30.08.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete 2 (11)
otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja kogus kostja kohta teavet nii kostja enda esitatud andmetest kui registripäringutest. 05.08.2020 lepingu sõlmimise eelselt tehti päringud creditinfo.ee ja taust.ee, millega ei tuvastatud kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Maksu- ja Tolliameti päringuga kontrolliti maksevõlgnevuste puudumist. Pensioniregistri päring näitas perioodi 2019 august kuni 2020 jaanuar töötasu sissetuleku keskmiseks suuruseks 822,96 eurot. Kostja taotluses märgitud andmete kohaselt olid kostja regulaarsed finantskohustused kokku 126,46 eurot kuus (sh eluasemelaen ja teise krediidiandja tarbimislaen). Krediidiandja sise-eeskirjade alusel arvestati majapidamiskuludeks 150 eurot kuus. Minimaalse kuumaksega 26,19 eurot kujunes krediidivõime arvutuseks: 822,96-126,46-150-26,19=520,31 eurot, millest lähtudes hinnati kostja krediidivõimeline (positiivne igakuine reserv 520,31 eurot). Enne lepingu muutmist teostas krediidiandja uued päringud creditinfo.ee ja taust.ee (maksehäireid ei tuvastatud), kontrollis Maksu- ja Tolliametist maksevõlgnevuste puudumist. Rahvastikuregistri päring kinnitas ühe ülalpeetava olemasolu. Pensioniregistri andmetel oli perioodi 2021 aprillist kuni 2021 august keskmine töötasu sissetulek 1195,19 eurot. Kostja teatel olid igakuised finantskohustused 65 eurot (eluasemelaen). Krediidiandja arvestas sise-eeskirjade järgi majapidamiskuludeks 225 eurot ja ülalpeetava kuludeks 113 eurot kuus. Minimaalse kuumaksega 53,90 eurot kujunes arvutuseks: 1195,19-65-338-53,90=738,29 eurot, mille põhjal hinnati, et kostja on jätkuvalt krediidivõimeline (positiivne igakuine reserv 738,29 eurot). Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 18.03.2025 (TsMS § 3111 lg 3 alusel). 17.03.2025 hagi täiendus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus toimetati kostjale kätte 19.03.2025 (TsMS § 311 1 lg 3 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 21.04.2025. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
3 (11)
5.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
6.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja on esitanud kohtule tõendina PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel 05.08.2020 sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3587165 krediidilimiidiga 800 eurot (dtl 123 jj). Leping on allkirjastamata. Lepingujärgne intressimäär on 29,9% aastas. Krediidiandja on kinnitanud, et kostja pangakontole tehti ülekandeid järgmiselt (dtl 135 jj): 05.08.2020 – 800 eurot; 11.04.2021 – 50 eurot; 11.10.2021 – 500 eurot; 11.10.2021 – 300 eurot. Kokku kanti kostja pangakontole 1650 eurot. Leping on tähtajatu. Tagasimakseid tuli teha iga kuu 12. päeval ja minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks oli 60 kuud (dtl 123 jj). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Hageja on esitanud kohtule tõendina PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel 14.10.2021 sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3587165 põhitingimuste muutmise kokkuleppe (dtl 133). Kokkuleppe kohaselt on krediidilimiidiks 1200 eurot. Leping on allkirjastamata. Lepingujärgne intressimäär on 29,9% aastas. Krediidiandja on kinnitanud, et kostja pangakontole tehti alates 14.10.2021 ülekandeid järgmiselt (dtl 139 jj): 14.10.2021 – 400 eurot; 22.10.2021 – 90 eurot; 29.11.2021 – 190 eurot; 04.12.2021 – 100 eurot; 06.12.2021 – 100 eurot; 17.12.2021 – 1200 eurot; 01.05.2022 – 96 eurot; 06.05.2022 – 24 eurot; 06.05.2022 – 7 eurot; 08.09.2022 – 24 eurot; 06.10.2022 – 23 eurot; 11.11.2022 – 23 eurot; 05.12.2022 – 23 eurot; 08.01.2023 – 14 eurot; 06.02.2023 – 24 eurot; 20.04.2023 – 1000 eurot; 22.04.2023 – 100 eurot; 22.04.2023 – 100 eurot. Kokku kanti kostja pangakontole 3538 eurot. Leping on tähtajatu. Tagasimakseid tuli teha iga kuu 15. päeval ja lepingu kohaselt tuli krediit tagastada iga kuu minimaalse osamaksena, mille suurus oli 2% krediidilimiidi summast, kuid mitte vähem kui 20 eurot. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.
4 (11)
Krediidi kulukuse määr
7.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15). Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 05.08.2020 sõlmitud lepingu kohaselt 34,90% aastas ja 14.10.2021 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt 34,42% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 05.08.2020 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52% (kohaldus alates 01.07.2020 kuni 31.12.2020 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 61,56%. 14.10.2021 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 kuni 31.12.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määrade suuruseks mõlema lepingu osas 34,36%.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingute krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ja selle suurendamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
8.Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).
9.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja 5 (11)
tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt 6 (11)
mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).
9.2.Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 103 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja leiab, et kostjaga lepingu sõlmimisel ja hilisemal lepingu muutmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet, kogudes kostja kohta vajalikku teavet nii registripäringutest kui kostja enda esitatud andmetest. Lepingu sõlmimise eel 05.08.2020 kontrolliti kostja sissetulekut Pensioniregistri andmetest (keskmine töötasu 822,96 eurot) ning teostati päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse, kus maksehäireid ei tuvastatud. Kostja igakuised finantskohustused olid 126,46 eurot ning krediidiandja sise-eeskirjade kohaselt arvestati majapidamiskuludeks 150 eurot. Minimaalse kuumaksega 26,19 eurot jäi kostjale krediidivõimekuse arvutuse kohaselt 520,31 euro suurune positiivne igakuine reserv, mille alusel hinnati kostja krediidivõimeliseks. Enne lepingu muutmist 14.10.2021 teostas krediidiandja uued registripäringud, millega samuti maksehäireid ei tuvastatud, ning kontrolliti Maksu- ja Tolliameti andmetest maksevõlgnevuste puudumist. Pensioniregistri andmetel oli kostja keskmine töötasu 1195,19 eurot. Kostja finantskohustused olid 65 eurot, samuti arvestati sise-eeskirjade järgi majapidamiskulud 225 eurot ja ülalpeetava kulud 113 eurot. Minimaalse kuumaksega 53,90 eurot jäi kostjale 738,29 euro suurune igakuine reserv, mistõttu hinnati kostja jätkuvalt krediidivõimeliseks. Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja tegi laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse ning Pensioniregistrist saadud kostja sissetuleku andmete pinnalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt muud teavet tema varalise seisundi kohta (s.o peale igakuise sissetuleku) ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. Krediidiandja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid 7 (11)
oli. Kostja ülalpidamisel oli lepingute sõlmimise ajal üks alaealine laps (dtl 166), kelle osas eeldatakse, et tema vajaduste rahuldamiseks kulub perekonnaseaduses sätestatud elatise 1⁄2 miinimummäär, s.o lepingute sõlmimise ajal ühe lapse osas 292 eurot kuus (s.o kostjale langev osa). Kostja on Läti kodanik, kes saab Eestis viibida elamisloa alusel (dtl 166). Asjas ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt andmeid seoses Lätis saadud regulaarse sissetuleku suuruse ja varaliste kohustuste kohta. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja maksekäitumist portaalidest creditinfo.ee ja taust.ee ning kostja sissetulekut Pensioniregistrist andmebaasist. Krediidiandja tegi küll välise maksekäitumise päringud, kuid ei kogunud tarbijalt ega teistest allikatest andmeid tarbija kohustuste mahu, liigi ja regulaarsete kulude kohta vajalikus ulatuses. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
10.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus
8 (11)
peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
11.Lepingu kohaselt oli krediidilimiidiks 800 eurot ja lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt 1200 eurot. Lepingust nähtuvalt on leping tähtajatu. Igakuiseid makseid tuli kostjal viimase lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt sooritada iga kuu 15. kuupäevaks. Minimaalseks põhiosa makse suuruseks oli 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot. Lisaks tuli kostjal tasuda intressi. Krediidiandja on kinnitanud, et kostja pangakontole tehti 05.08.2020 sõlmitud lepingu kehtivusajal ülekandeid järgmiselt (dtl 135 jj): 05.08.2020 – 800 eurot; 11.04.2021 – 50 eurot; 11.10.2021 – 500 eurot; 11.10.2021 – 300 eurot. Kokku kanti kostja pangakontole 1650 eurot. Krediidiandja on kinnitanud, et kostja pangakontole tehti pärast lepingu muudatuse sõlmimist alates 14.10.2021 ülekandeid järgmiselt (dtl 139 jj): 14.10.2021 – 400 eurot; 22.10.2021 – 90 eurot; 29.11.2021 – 190 eurot; 04.12.2021 – 100 eurot; 06.12.2021 – 100 eurot; 17.12.2021 – 1200 eurot; 01.05.2022 – 96 eurot; 06.05.2022 – 24 eurot; 06.05.2022 – 7 eurot; 08.09.2022 – 24 eurot; 06.10.2022 – 23 eurot; 11.11.2022 – 23 eurot; 05.12.2022 – 23 eurot; 08.01.2023 – 14 eurot; 06.02.2023 – 24 eurot; 20.04.2023 – 1000 eurot; 22.04.2023 – 100 eurot; 22.04.2023 – 100 eurot. Kokku kanti kostja pangakontole 3538 eurot. Kokku tehti lepingute alusel kostja pangakontole ülekandeid 5188 eurot. Kostja tegi enne 14.10.2021 lepingu muudatust krediidiandjale tagasimakseid kokku 1064,26 eurot. Alates 14.10.2021 lepingu muudatuse sõlmimisest tegi kostja krediidiandjale tagasimakseid kokku 3973,80 eurot. Kokku tegi kostja krediidiandjale tagasimakseid 5038,06 eurot. Hageja avaldas, et pärast nõude loovutamist tasus kostja hagejale 100 eurot. Kokku on kostja seega võla katteks tagasimakseid teinud 5138,06 eurot. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ning seda, et 2023. ja 2024 aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 4% perioodil 01.07.2023–31.12.2023 ja 4,5% perioodil 01.01.2024–30.06.2024, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 31.03.2024. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ka järgmiste asjaolude tõttu. Kuna kohustuste täitmiseks määratud tähtpäev (30.03.2024) sattus puhkepäevale, siis TsÜS § 136 lg 8 kohaselt loeti kohustuste täitmise tähtpäev saabunuks 01.04.2024. Seega sai kõige varem lepingut üles öelda 02.04.2024. Krediidiandja luges lepingu üles öelduks 31.03.2024. Arvestades VÕS § 416 lg-t 1 ja TsÜS § 136 lg-t 8 on kohtu hinnangul ülesütlemine tühine ka 9 (11)
eeltoodu tõttu. Kohus on hagejale eeltoodut ka selgitanud 02.02.2026 määruses (dtl 101). Hageja teatas vastuseks kohtule, et õigeks ülesütlemise kuupäevaks tuleb lugeda 02.04.2024. Kohtu hinnangul ei saa lugeda lepingu ülesütlemise kuupäevaks 02.04.2024. Ülesütlemise kuupäev tuvastatakse krediidiandja enda avalduse järgi, mitte menetluses tagantjärele esitatud selgituste põhjal. Krediidiandja teates oli üheselt märgitud, et võlg tuleb tasuda hiljemalt 30.03.2024 ning leping loetakse lõppenuks 31.03.2024, kui võlga selleks kuupäevaks tasutud ei ole. Seega ei saa kohus asendada krediidiandja tahteavaldust teise kuupäevaga ega lugeda lepingu ülesütlemise kuupäevaks 02.04.2024. Kohus on tuvastanud, et kostja pangakontole kanti üle 5188 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid summas 5138,06 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. Põhivõla tasumise kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas põhivõla osas ümberarvestuse (dtl 118). Hageja arvestab kostja tasutud summa 5138,06 krediidisumma katteks. Kostja põhivõla suuruseks on 49,94 eurot, arvestades, et kostjale anti krediiti 5188 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 49,94 eurot väljamõistmiseks kostjalt. Hageja põhinõue jääb rahuldamata 980,06 euro ulatuses, arvestades, et hagis oli põhinõude suuruseks 1030 eurot.
12.Hageja ei ole ümberarvestust intressinõude osas kohtule esitanud. Hageja intressinõue 114,49 eurot jääb rahuldamata.
13.Hageja viivisenõue perioodi 01.04.2024–23.12.2024 eest on 224,67 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 24.12.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 29,9% aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuda tarbijalt viivise tasumist tühiseks osutunud intressimääraga võrdses määras. Sellises olukorras saab hageja nõuda seadusest tulenevat viivist (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Kohus märgib lisaks, et olukorras, kus leping ei lõppenud ülesütlemisega, on võimalik hageja viivisenõue rahuldada üksnes kohtuotsuse jõustumisest arvates, kohaldades seadusjärgset viivise määra. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
14.Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Sissenõudmiskulude nõue 50 eurot jääb rahuldamata.
10 (11)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-192709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja 17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus arvestab seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et krediidiandja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti arvestab kohus seda, et hagi jääb suures osas rahuldamata. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 09.09.2024. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 09.09.2024. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal (09.09.2024) oli hagihinnaks 1636,25 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 56,06 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 3% ulatuses ning jättis rahuldamata 97% ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.