Võlaõigus

taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, koos hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise kohta. Ülesütlemise eeldused on täidetud ka juhul, kui lugeda kõik kostja tehtud maksed põhikohustuse katteks.

MAAKOHTU LAHEND

lg II lause kohaselt selgitab kohus hagiasjas ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Maakohus märkis, et lahendab esitatud nõude hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt. Maakohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ja maksehäirete registrile. Arvutused, mis põhinevad üksnes laenutaotlusel, ei saa olla piisavad, et jaatada krediidiandja hoolikust laenu väljastamisel. Hagejal oli VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Seega asus maakohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Samuti loetakse tühise intressikokkuleppe täitmiseks tarbija poolt tasutud raha tasuks laenusumma tagastamiseks (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 25). Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust rikkudes tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus nõudis ümberarvestuse esitamist

tulenevalt ei ole laenuleping lõppenud ja kostjalt saaks välja mõista üksnes käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud osamaksete põhiosa. Kuivõrd hageja ei ole kohtule nõuetekohast ja terviklikku ümberarvestust viivise ja intressi osas esitanud, ei saa kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Lisaks nähtub laenulepingu maksegraafikust, et lepingutasu on esialgses maksegraafikus arvestatud laenu põhiosa sisse. See on põhjustanud olukorra, kus hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 nõuetele ja ei ole selge. Välja ei ole toodud asjaolusid, mille alusel kontrollida hageja nõude olemasolu ja ulatust. Kohtul ei ole võimalik hagist lähtuvalt teha TsMS § 436 nõuetele vastavat seaduslikku ja põhjendatud otsust, millega hagi osaliselt või täielikult rahuldatakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega puuduvad väljamõistetavad menetluskulud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kohtule seisukohti ja tõendeid ei esita, kuna vastasel korral võib kohus jätta sellise dokumendi koostamisega seotud hageja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Hagejal puudus igasugune info, et kohtu hinnangul esinesid hagis jätkuvalt puudused pärast hagi menetlusse võtmist. Kuna kohus oli pärast hageja seisukohtadega tutvumist hagi menetlusse võtnud, eeldas hageja, et kohus nõustus hageja argumentidega. Maakohus on asja arutamisel ajanud segamini ülesandeid, mida kohus peab täitma enne hagi menetlusse võtmist (TsMS § 392) ja mida kohus peab täitma pärast hagi menetlusse võtmist eelmenetluses. Eelmenetlus algab pärast hagi menetlusse võtmist. Antud juhul on kohtu poolt eelmenetluse ülesanded täielikult täitmata ja kuigi maakohus on teinud kaks määrust, pole kohus enda selgitamiskohutust täitnud. Sh on kohus rikkunud TsMS § 237 lg-t 1, mille kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

arvestama sellega, et kui hageja ei esita maakohtu küsitud asjaolusid ja tõendeid ega ümberarvestust, võib hagi jääda rahuldamata. Maakohus märkis puuduste kõrvaldamise määruses ka vastava hoiatuse, et hagi sisulisel lahendamisel võib kohus jätta hagi põhjendamata osas rahuldamata. Hageja ei too apellatsioonkaebuses esile ka ühtegi asjaolu, mida tal ei olnud maakohtupoolse väidetava selgitamiskohustuse rikkumise tõttu võimalik esitada. Hageja ei ole ka praeguseks esitanud asjaolusid ja tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja krediidiandjana on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja ei ole maakohtu arvutuskäiku vaidlustanud. Hageja on seisukohal, et ta on esitanud oma nõude ulatuses ja arvestusega, mille saaks rahuldada ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et krediidileping on tühine. Hageja ei ole aga selgelt tuginenud sellele, et maakohus oleks ebaõigesti tuvastanud, et kostjal ei olnud ülesütlemise seisuga krediidiandja ees võlgnevust. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks maakohtu seisukoht ei ole hageja arvates õige, ega esitanud omapoolset võlgnevuse arvestust, mis võimaldaks asuda maakohtust erinevale seisukohale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei saa hageja tulenevalt VÕS § 403 4 lg-st 7 nõuda kostjalt lepingutasu 632 eurot, mille hageja luges laenu väljastamisel tasutuks. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjendatult lugenud ka selle summa laenu tagasimakseks. Laenulepingu järgi ei ole kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud ja kogu laenusumma ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole ka praeguseks esitanud oma sissenõutavaks muutunud nõude arvestust.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.