lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-14128/27

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-14128/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1536
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 333 lg 2Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaVÕS § 127 lg 1, 2Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 163 lg 2Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 232Tõendite hindamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-14128/20Harju Maakohus Tallinna kohtumaja03.10.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Jüri-Karl Leppik

Otsuse kuupäev

20.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14128

Tsiviilasi

C.J hagi K.B vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 03.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.J apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

11 904,80 €

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) C.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja (vastustaja) K.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 03.10.2025 otsus osas, milles maakohus märkis, et jätab rahuldamata viivise nõude (resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 4 lg 4Menetlusõiguste käsutamine
TsMS § 439Hagi lahendamise piirid
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 656 lg 4Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 9 lg 3Pädevad kohtud
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.C.J (hageja) esitas 18.09.2024 Harju Maakohtule hagi K.B (kostja) vastu 14 703,80 € nõudes. Hageja tõi esile, et ta ostis kostjalt korteriomandi, milles ilmnes hiljem puudus: korteris asunud kamin ei olnud nõuetekohane. Korstnapühkija tuvastas, et korsten oli kaetud kipsplaatidega, korstna külge oli kinnitatud mööbel, korstnas oli auk ning puudusid kohane juurdepääs ja puhastusluugid. Hageja tellis puuduste kõrvaldamise tööde projekti, mille eest tasus 350 €. Vajalike ehitustööde teostamiseks hinnapakkumise sai hageja summas 3517,80 € ja uue normidele vastava kamina ehitamiseks summas 10 836 €. Kokku on varjatud puuduse kõrvaldamise vajalik kulu 14 703,80 €.
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Korstna puuduseid kostja ei vaidlustanud, aga esitas andmed ja tõendid selle kohta, et loetletud puuduste kõrvaldamise maksumus on 2799 €, mille kostja nõustus hagejale tasuma.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus rahuldas hagi 03.10.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 2799 €. Menetluskulud jäid TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi. Lisaks märkis maakohus otsuse resolutsioonis, et hageja viivise nõue jääb rahuldamata (resolutsiooni p 3).
3.1.Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: -

pooled sõlmisid 04.10.2012 korteriomandi müügilepingu, millega hageja soetas kostjalt korteriomandi aadressil XXX-i (korter); korteris on kütteseadmena paigaldatud kamin; kamina kasutamine ei ole lubatud, sest korsten on korteris kaetud kipsplaatidega, korstna külge on kinnitatud köögimööbel ja korstnajalas puuduvad puhastusluugid; loetletud puudused ei olnud ostmisel nähtavad.

3.2.Hageja kahjunõude õigusliku aluse ja eeldused sätestavad VÕS § 115 lg 1 ning §-d 127 ja 128. Pooled ei vaidle, et puudused esinesid ja hageja teavitas neist kostjat mõistliku aja jooksul. Pooled on üksmeelsed ka selles, et võimalik kahju ja kulud seoses kõigi korteriomanike ühises omandis olevate konstruktsioonidega ei ole käesoleva menetluse ese. Pooled vaidlevad, millises ulatuses tuleb puudustega kamin parandada ja millise summa peab kostja hagejale hüvitama. Kahjuhüvitise suurust saab hinnata eelkõige VÕS § 127 lg-te 1, 2 ja 5 järgi.
3.3.Hageja esitatud hinnapakkumiste alusel on ilmne, et hageja soovib kogu kamina, suitsulõõri ja korstnapitsi asendamist uutega. Nii ulatuslik töö on põhjendatud vaid juhul, kui puudust ei saa teisiti kõrvaldada. Kostja esitatud hinnapakkumine seevastu sisaldab ainult nende tööde tegemist, mis vastavad korstnapühkija osundatud puudustele. Korstnapühkija kvalifikatsiooni pooled ei vaidlustanud.
3.4.VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui ta oleks ostnud korteri, millel ei ole varjatud puudusi kamina osas. Maakohus võttis arvesse, et korter ja kamin olid selle müümise ajal kasutatud. Kamina täielikult ümberehitamine tähendaks hagejale uue kamina andmist, milleks kostja ei olnud kohustatud. Kokkuvõttes on mõistlik lähtuda kostja esitatud hinnakalkulatsioonist, et vältida hageja alusetut rikastumist, mis kaasneks kogu kamina ja sellega seotud tehnorajatiste täieliku ümberehitusega.
3.5.Kostja nõustus hagile vastates tasuma hagejale summa, mille kohus kostjalt otsusega välja mõistis. See vastab TsMS § 163 lg 2 olukorrale, sest hageja ei olnud nõus ka kohtu pakutud suurema kompromissi summaga (4000 – 5000 €). Neil kaalutlustel jättis maakohus kõik menetluskulud hageja kanda. 2 (4)

POOLTE SEISUKOHAD

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi tervikuna rahuldada. Apellatsioonkaebuse resolutsioonis taotles hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
4.1.Esiteks heidab hageja maakohtule ette selgitamiskohustuse rikkumist. Kui poolte tõendid on vastandlikud, pidanuks maakohus selgitama ekspertiisitaotluse esitamise võimalust.
4.2.Teiseks ei viinud maakohus istungeid läbi nõuetekohaselt, neil tegeleti vaid kompromissi arutamisega. Eelmenetlus jäi kohaselt lõpetamata ja hageja ei saanud aru täiendavate tõendite esitamise kohustusest.
4.3.Kolmandaks ei ole vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud. Kohus piirdus otsuses üldise viitega, kuid ei põhjendanud, miks just 2799 € on õige summa. Kohus ei analüüsinud hageja hinnapakkumiste ega projektiarve (350 €) vastavust mõistlike kuludele (VÕS § 127 lg 2). Lisaks eiras kohus korstnapühkija akti ja ettepaneku sisu, et kaminat ei tohi kasutada ning puuduste kõrvaldamiseks on vajalik kas täielik ümberehitus või likvideerimine.
4.4.Neljandaks ei nõustu hageja TsMS § 163 lg 2 kohaldamisega menetluskulude jaotamisel.
5.Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud vaidlustamata asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Apellatsioonimenetluses on vaidluse ulatus sisuliselt sama nagu kokkuvõtvalt märgitud p-s
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sh nõude õigusliku kvalifikatsiooni ning VÕS § 127 lg-te 1, 2 ja 5 kohaldamisega. Samu põhjendusi pole vaja korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Esimene väide selgitamisekohustuse rikkumise kohta pole põhjendatud. Hagejale pidi olema arusaadav, et kui tema ja kostja tõendid puuduse kõrvaldamise maksumuse (kahju suuruse) osas on erinevad, siis ei tarvitse kohus lahendada asja just hageja tõendi põhjal. Maakohus selgitas kohe esimesel, 04.03.2025 istungil, et salvestav kamin ja kogu suitsulõõri renoveerimine seest poolt tulekindla seguga on arendus, mida ei pea kinni maksma müüja (dtl 104, 00:06:40); samuti juhtis kohus hageja tähelepanu tõsiasjale, et salvestav kamin ei kuulunud müügilepingu esemesse (dtl 105, 00:11:27). Nii selgitas kohus piisavalt probleeme hageja esile toodud asjaolude ja tõenditega. Lisaks ei saa hageja tugineda selgitamiskohustuse rikkumisele, sest ta ei esitanud sellekohast vastuväidet kummalgi istungil ega ka pärast viimast, 25.06.2025 istungit esitatud 27.06.2025 menetlusdokumendis (TsMS § 333 lg 2).
8.2.Teine väide puudustest istungite läbiviimisel on osaliselt põhjendatud, aga ei too kaasa vaidlustatud otsuse muutmist. Maakohus arutas pooltega tõenditega seonduvat 04.03.2025 istungil (dtl 105) ning küsis selgitusi nõude kujunemise ja tõendite kohta 25.06.2025 istungil (dtl 120–121). Ainetu on hageja etteheide eelmenetluse lõpetamata jätmise kohta, sest maakohtu vastav menetluslik otsustus on protokollitud (dtl 122, 00:41:16). Ringkonnakohus möönab, et poolte väiteid ja tõendeid saanuks eelmenetluses käsitleda struktureeritumalt ja kohus pidanuks TsMS § 392 lg 1 p 41 järgi eelmenetluse raames selgitama välja asjas kohaldatava õiguse. Samas ei olnud koostoimes eelmise p-ga 8.1 maakohtu rikkumised 3 (4)

olulised ega mõjutanud asja lahendamist. Poolte kompromissile suunamine on kooskõlas TsMS § 4 lg 4 eesmärgiga ega ole maakohtule ette heidetav.

8.3.Kolmas väide on osaliselt põhjendatud, sest maakohus ei viidanud konkreetselt korstnapühkija aktile ja ettepanekule. See ei toonud kaasa ebaõiget lahendust ega ole oluline rikkumine. Maakohus otsustas tõendite kogumi põhjal õigesti ning TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 põhimõtteid järgides, et uue kamina ehitamine pole korstnapühkija osundatud puuduste kõrvaldamiseks vajalik. Puuduste loetelu on kooskõlas aktiga (dtl 16). Ekslik on hageja arusaam, et ettepaneku (dtl 18) kohaselt tulnuks kamin asendada uuega. Korstnapühkija selgitas, et tuleohutuse tagamiseks on kaks varianti: esimene võimalus on kamin likvideerida, teine võimalus viia korsten vastavusse tuleohutusnõuetega. Maakohus otsustas õigesti, et kostja hinnapakkumises kajastatud tööd vastavad teisele variandile. Viidatud aktist ja ettepanekust ega ka muudest tõenditest või õigusaktidest ei tulene, et puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tööd eeldavad projekti koostamist. Seetõttu jäi õigesti rahuldamata projekteerimise kulu hüvitamise nõue. Maakohus ei pidanud täiendavalt põhjendama hageja hinnapakkumise summa kui liiga suure mittesobivust.
8.4.Neljas väide menetluskulude jaotuse kohta pole edukas. Maakohus kohaldas TsMS § 163 lg 2 õigesti. Kostja oli nõus kompromissi korras hüvitama hagejale 4000 € (dtl 120, 00:02:33) ja otsusega välja mõistetud summa on sellest väiksem. Kirjeldatud olukorras on viidatud sätte kohaldamise eeldus täidetud. Maakohtu otsustus kulude jaotamisel ei ole karistuslik, vaid kooskõlas menetluse käigu ja lahendusega.
9.Maakohus märkis vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 3, et hageja viivise nõue jääb rahuldamata. Maakohtu menetluses hageja viivist ei nõudnud, mistõttu pole nimetatud otsustus asjakohane. Kohus ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439). Seetõttu tühistab ringkonnakohus viivise kohta tehtud otsustuse olenemata kaebuse väidetest (TsMS § 656 lg 4). Hageja ei esitanud eraldi väiteid viivise kohta ega tuginenud maakohtu kõnealusele rikkumisele, mistõttu kaebuse rahuldamise ulatust eelnev ei mõjuta. Apellatsioonimenetluses ei saa uut nõuet esimest korda esitada (TsMS § 9 lg 3).
10.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja