Aktiva Finance Group OÜ hagi R J vastu võla nõudes
Hagihind
294,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); Hageja lepinguline esindaja: S R (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx); Kostja: R J (isikukood xxx, elukoht xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi R J vastu võla nõudes osaliselt.
2.Mõista kostjalt R J hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 104,18 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast 21.02.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.03.2026 summas 11,73 ning edasiulatuvalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 20.03.2026 kuni põhivõlgnevuse (104,18) tasumiseni.
Jätta menetluskulud 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda.
4.2.Mõista kostjalt R J hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 84,8 eurot.
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (84,8 eurot) tuleb kostjal R J tasuda hagejale Aktiva Finance Group OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja Aktiva Finance Group OÜ esitas 21.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja R J vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 05.02.2026 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja 2-26-1711 lihtmenetluses, mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 05.02.2026 kohtumääruses. Kostja ei ole hagile vastanud.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2.xxx ja R J sõlmisid 25.05.2024 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. xxx kontrollis kostja krediidivõimelisust laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte alusel. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. xxx hinnangul oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi täitma.
3.Lepingu nr xxx krediidi kulukuse määr oli 49,57% aastas ja intressimäär 23% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, osamaksete arvu, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuist lepingu haldustasu.
4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5.03.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Ülesütlemise saatmise seisuga oli kostja võlas 20.12.202420.02.2023 osamaksetega. 26.03.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise teatised edastati kostja lepingujärgsele aadressile xxx. xxx loovutas 31.03.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 494,18 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 316,93 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 177,25 eurot. Hagihind 294,13 eurot koosneb põhinõudest summas 177,25 eurot, intressinõudest 12,49 eurot, sissenõudmiskuludest 30,00 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 33,62 eurot ja edasiulatuvast viivisest 40,77 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.xxx loovutas 31.03.2025 Aktiva Finance Group OÜ-le lepingust nr xxx tuleneva nõude kostja vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 25).
8.Hagi kohaselt sõlmisid 25.05.2024 xxx ja R J järelmaksulepingu nr xxx. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.06.2024– 20.02.2025 makseperioodiga 9 kuud ja intressiga 23% aastas (dtl 11-13).
9.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja kõiki osamakseid tasunud. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 316,93 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 177,25 eurot. Hageja nõuab käesoleval juhul kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist.
10.Kohtu hinnangul vastab kostja ja xxx sõlmitud järelmaksuleping nr xxx tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg-st 2 tuleneb, et krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine. Õiguskirjanduses on jõutud seisukohale, et järelmaksuga müügileping on üks levinuimaid tasulise maksetähtpäeva edasilükkamise lepinguid. Sellise lepingu sõlmimine võimaldab ostjal tasuda kauba eest teatava perioodi jooksul pärast kauba ostjale üleandmist ning vastavat järelmaksuga tasutavat osamakset intressitakse järelmaksu perioodi jooksul (VÕS komm II (2019), § 401, p 3.1.2.). Lepingu nr xxx kohaselt kohustus kostja tasuma 9 osamakset 64,42 euro suuruses (dtl 12-13). Lepingu osamaksed sisaldasid lisaks põhiosale ka igakuist intressi (dtl 13). Seega oli tegemist tarbijakrediidilepingutega.
11.Hageja põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulud ja viivise nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.
12.Vastavalt järelmaksu lepingule nr xxx oli krediidi kulukuse määr 49,57% aastas (dtl 12). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2024. aasta mais (25.05.2024 lepingu sõlmimisel) oli 17,36%, seega ei ületa lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele
antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
13.Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.Lepingu sõlmimise ajal (25.05.2024) kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 403 4 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
15.Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Lepingu nr xxx kohta esitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule laenutaotluse ja taust.ee väljavõtte (dtl 26-27). Kostja veebitaotlusest nähtub, et lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek on 3000 eurot ning kohustused on 1000 eurot. Taust.ee väljavõtte alusel leidis hageja, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 27).
16.Krediidiandja ei teinud lepingu sõlmimisel kindlaks kostja tegelikku sissetulekut ja kohustuste suurust, samuti ei küsitud kostjalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandja tugines kostja enda esitatud teabele ning krediidianalüüsile, mis andis infot ainult maksehäirete kohta. Senise kohtupraktika põhjal ei saa seda piisavaks lugeda. Oluline on enne tarbijale krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtu hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt kindlaks ei tehtud. Järelikult ei oleks krediidiandja VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga praeguse vaidluse esemeks olevat järelmaksulepingut sõlmida.
17.Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga
seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud.
18.Hageja esitas 04.02.2026 kohtule seadusjärgse intressimääraga ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud leping kehtivalt üles öeldud, kuna kostja ei olnud osamaksetega viivituses. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 390 eurot. Seega nõuab hageja lepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 104,18 eurot (494,18-390), viivist alates 21.02.2025 (viimase osamakse tähtpäevale järgnev päev) kuni hagiavalduse esitamiseni 21.01.2026 ja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 104,18 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 22.01.2026 lepingujärgses viivisemääras 23,00% aastas. Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud summas 104,18 eurot. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
19.VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 alusel kohaldatakse lepingujärgse intressi asemel seadusjärgset intressimäära, siis kohaldab kohus sama põhimõtet ka viivisele. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et käesolevas asjas tuleks kohaldada lepingujärgset viivisemäära. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on teha kindlaks, et tarbijakrediidileping sõlmitakse krediidivõimelise tarbijaga, kes suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kuna krediidiandja ei tuvastanud nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust, siis regulatsiooni eesmärgist lähtuvalt ei kohalda kohus lepingujärgset viivisemäära. Käesolevas asjas on viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast 21.02.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.03.2026 (104,18×(11,15%)/365×130)+(104,18×(10,15%)/365×184)+(104,18×(10,15%)/365×78)= 11,73 eurot.
20.Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostjaga sõlmitud järelmaksulepingu xxx punktis 7 oli kirjas, et viivisele võivad lisanduda sissenõudekulud xxx Hinnakirjas sätestatud määra(de)s. Kohus leiab eelnevat arvestades, et hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud summas 30 eurot ning rahuldab selle.
21.Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja järelmaksulepingult nr xxx põhivõlgnevuse summas 104,18 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast (21.02.2025) kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 11,73 eurot ja edasiulatuvalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohase täitmiseni.
22.Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.
23.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd arvestades hagi hinda kohus rahuldab hagi ligikaudu 53% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 47% ulatuses hageja ja 53% ulatuses kostja kanda.
24.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõivu 100 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot, kokku 438 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu (sh dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja lisade komplekteerimine) 1 tunni ulatuses. Hagiavalduse näol on sisuliselt tegemist tüüphagiga, millesarnaseid esitab hageja oma tegevuses massiliselt paljude võlgnike vastu ja mille koostamisele kuluv aeg peaks olema tavapärasest lühem. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/h ei pea kohus samuti mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h. Hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 60 eurot.
25.Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 160 (100 + 60) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 84,8 eurot (s.o 160-st eurost 53%) ning menetluskuludelt (84,8 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus ei rahulda hageja taotlust, et väljamõistetud menetluskulude summa kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.
26.Kuna kostja pole menetluses aktiivselt osalenud ja hagile vastanud, siis ei ole kostjal saanud käesolevas asjas menetluskulusid tekkida, mistõttu ei saa kohus kostja menetluskulusid ka kindlaks määrata. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.