Võlaõigus

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi aluseks on xxx (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutest nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx tulenev võlgnevus. Hageja esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Hagiavalduse kohaselt arvestas krediidiandja enne lepingute nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx sõlmimist kostja keskmiseks netosissetulekuks 1400 eurot. Kohtu hinnangul ei nähtu kostja arvelduskonto väljavõttelt püsivat sissetulekut 1400 eurot. Hageja 31.12.2025 menetlusdokumendis esitatud selgitustest nähtuvalt on krediidiandja liitnud kokku kostja arvelduskontolt nähtuvad viie kuu palgamaksed perioodil 16.07.2021-30.11.2021 (889,86+1100,45+800,98+1427,59+1382,68=5601,56) ning jaganud tulemi neljaga, leides, et kostja regulaarne nelja kuu keskmine palk on 1400 eurot. Kohus hageja arvutuskäiguga nelja kuu keskmise palga leidmiseks ei nõustu, kuivõrd hageja on arvutuse aluseks võtnud kostja viie kuu palga. Arvelduskonto väljavõtte kokkuvõttest nähtub, et krediidiandja oli kostja keskmise palgana tuvastanud üksnes 1120,31 eurot. Kohus märgib, et kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli kostja igakuine püsiv sissetulek alla 1400 euro ning oli sellest üle üksnes oktoobris 2021 summas 1427,59 eurot. 31.12.2025 menetlusdokumendis on hageja kinnitanud, et kostja püsiva sissetuleku sisse ei arvestatud xxx ega eraisikutelt saadud makseid. Olukorras, kus hageja selgituste kohaselt on kostja regulaarne keskmine sissetulek oluliselt kõrgem, kui kostja arvelduskontolt nähtuv kostja keskmine töötasu, on krediidiandja kohtule arusaadavalt teinud vea keskmise sissetuleku suuruse arvutamisel või arvestanud lisaks töötasule kostja sissetulekusse ka muid makseid. Seejuures märgib kohus, et kohus ei pea põhjendatuks arvestada kostja püsiva sissetuleku sisse xxx saadud pensioni väljamakseid või makseid eraisikutelt, kuivõrd tegemist ei ole kostja püsiva sissetulekuga. Lisaks nähtub kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostja sai 2021. aasta augustis 3 laenu xxx OÜ-lt kogusummas 570 eurot. Kostja tegi 2021. aasta augustis makse 79,50 eurot xxx AS-ile, makse 110,73 eurot xxx OÜ-le ning tasus krediitkaardi kuutasu 1,90 eurot ja lepingu xxx katteks intressi 8,68 eurot, mis viitab, et kostjal oli enne augustis 2021 xxx OÜ-lt kolme täiendava laenu võtmist krediidikohustused juba vähemalt kolme krediidiandja ees. 2021. aasta oktoobris oli kostjal vähemalt 5 erinevat krediidikohustust. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat teavet, kinnitamaks, et kostja ei olnud sattunud laenuorjusesse. 2021. aasta septembris oli kostja palk 800,98 eurot ja ainuüksi kostja teostatud maksed finantskohustuste katteks kokku 474,77 eurot. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt tegi kostja makseid ka teis(t)e enda nimel oleva(te) konto(de) vahel, kuid hageja ei ole teisi arvelduskonto väljavõtteid kohtule esitanud. Kostja arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu makseid üüri ja/või kommunaalkulude katteks. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja kindlaks kostja tegelike majapidamiskulude suurust. Võttes arvesse, et kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt olid ainuüksi kostja igakuised kulutused toidupoodides üle krediidiandja poolt arvestatud muude kohustuste, s.o 221 euro, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida kogutud andmete alusel veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvalt ületasid kostja igakuised kulud kostja püsivat sissetulekut. Kohtu hinnangul ei ole olukorras, kus krediidiandja ei ole välja selgitanud kostja esmavajaduste kulude suurust (üür, kommunaalid, toit jms), põhjendatud ka hageja seisukoht, et isikul on võimalik enda kulusid vähendada ja harjumuspärastest elustandardist loobuda finantskohustuste suurenemisel. Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole välja toonud, et 2/3

krediidiandja oleks küsinud enne lepingute nr xxx ja xxx sõlmimist kostja pangakonto väljavõtet või kogunud piisavalt muud teavet tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et enne refinantseerimislepingu nr xxx sõlmimist ei tulnud krediidiandjal kostja krediidivõimelisust kontrollida, kuna tegemist oli väljamakseta lepinguga. Kohus märgib, et lepingust nr xxx nähtuvalt ei arvestanud krediidiandja lepingusumma sisse üksnes tasumata põhivõlgnevust ja lepingutasu, vaid suurendas laenusummat ka tasumata teenusarvete võrra. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus rahuldab hagi põhinõude ja intressinõude osas vastavalt hageja poolt võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele. Hageja viivisenõue on kohtu hinnangul põhjendatud põhinõudelt 551,63 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ajavahemiku 26.10.2023-14.03.2024 osas. Kohus ei pea põhjendatuks viiviste väljamõistmist kuni 31.12.2025, kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud nõuet hagi esitamise ajaks mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks. Hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldab kohus VÕS § 1132 lg 1 alusel 17.08.2023 ja 16.09.2023 meeldetuletuskirjade osas kokku 10 euro ulatuses ning jätab rahuldamata 10.10.2023 meeldetuletuskirja osas, kuivõrd 10.10.2023 meeldetuletuskirjad olid saadetud maksetähtajal, mistõttu ei olnud kostja vastava osamaksega kirjade saatmise ajal veel viivituses. 16.11.2023 meeldetuletuskirja eest peab kohus põhjendatuks VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel välja mõista 20 eurot ning 30.11.2023 ja 04.01.2023 kummagi meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 61% ulatuses hageja kanda ja 39% ulatuses kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.