Võlaõigus

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

10.03.2027 10.04.2027 10.05.2027 10.06.2027 10.07.2027 10.08.2027 10.09.2027 10.10.2027 10.11.2027 10.12.2027

163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot

33 34 35 36 37 38 39 40 41 42

10.12.2028 10.01.2029 10.02.2029 10.03.2029 10.04.2029 10.05.2029 10.06.2029 10.07.2029 10.08.2029 10.09.2029 Kokku:

163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 163,30 eurot 0,31 eurot 6625,07 eurot

Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja tasus lepingu alusel kokku 4654,88 eurot, mida laenuandja arvestas lepingu 10.09.2020 kuni 10.06.2023 maksegraafikujärgsete osamaksete katteks, sh 662,26 eurot põhiosakatteks, 3970,76 eurot intressi katteks ja 21,86 eurot haldustasu katteks. Kostja ei tasunud alates 10.04.2023 osamaksest täielikult. Tasumata intressid summas 1055,60 eurot. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 13 055,25 eurot - seega oli peale lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 13 055,25 eurot (13717,51 - 662,26), intressimaksetes 1055,60 eurot ja lepingu haldustasu maksetes 10 eurot (4 x 2,5 eurot). Laenuandja on andnud 18.09.2023 kirjaga laenusaajale edutult vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Laenuandja Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 09.10.2023 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles Laenuandja lepingu 10.10.2023 üles. Pärast nõude loovutamist on kostja tasunud hagejale nõude katteks alates 10.01.2024 kuni 10.04.2025 kokku 2437,44 eurot. Hageja on kostja tasumisi arvestanud põhivõlast maha ja kostjal jäi põhivõlg summas 10 617,81 eurot (13055,25 2437,44). 11.10.2023 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja on volitanud Xxxx OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja Xxxx OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena ühe tasulise meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile Xxxx: 02.11.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 11.2.1 on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga ja seega on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 598 x 32% aastas: 5613,19 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (10 617,81 eurot * 32% aastas = 3397,70 eurot). Hageja esitas kohtule selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxxx OÜ ja kostja vahel 08.08.2022 sõlmitud refinantseerimise laenulepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 10 617,81 eurot, intressid 1055,60 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, viivised 5613,19 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 10 617,81 eurot alates 04.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni 32% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus 22.01.2026 kohtunõudes leidis, et hageja ei ole hagiavalduses piisavalt kirjeldanud kuidas esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning määras hagejale tähtaja esitada kohtule põhjalik analüüs kostja krediidivõimelisuse kohta. Samuti selgitas kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral (sealhulgas asjakohaste tõendite puudumisel) on hagejal võimalik hagis esitatud nõuded ümber arvutada. 04.02.2026 täiendatud hagiavalduse kohaselt esitas hageja ümberarvestuse, mis on kostja kohustused juhuks, kui esialgne võlausaldaja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja esitas hagiavalduse lisa 2.2 konteineriga "V F refinantseerimise lepingu nr xxxx arvelduste ülevaade", millest nähtub, et kostja on tasunud pangale perioodil 10.09.2022 - 10.10.2023 kokku 4655 eurot ja peale loovutamist on kostja tasunud hagejale nõude katteks alates 10.01.2024 kuni 10.04.2025 kokku 2437,44 eurot. Seega tasus kostja kokku laenulepingu katteks 7092,44 eurot (4655 + 2437,44). Vastavalt lepingu põhitingimustele tuli kostjal tasuda laen summas 13 717,51 eurot 84 osamaksega

alates 10.09.2022 ning igakuiseks osamakseks kujuneb 163,30 eurot (13717,51/84). Lähtuvalt eeltoodust saab lugeda kostja tasumised põhiosa tasumisteks järgmise graafiku alusel alates 10.09.2022 kuni 10.04.2026 ja kostjal on tasumata osaliselt 10.04.2026 osamakse summas 92,76 eurot (35,67 - 24,31): kokku 7092,44 eurot (43*163,30+70,54). Alates 10.04.2026 kuni 15.06.2026 muutuvad osamaksed sissenõutavaks summas 6625,07 eurot (163,30*40+92,76+0,31). Hageja on seisukohal, et nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata ega ilmuta võla tasumiseks mingit tahet. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja tegi lepingu täitmiseks viimase makse 10.04.2025. See annab aluse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus. Käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga muutub tulevikus sissenõutavaks 6625,07 eurot. Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kogusummas 7092,44 eurot, mille hageja arvestab põhivõla katteks. Kostja tasumata võla jääk on 6625,07 eurot, milline muutub sissenõutavaks tulevikus. Sissenõutavaks muutumata võla summad ja maksetähtpäevad on järgmised (kuupäev ja põhiosa tagasimakse: 10-04-26 92.76; 10-05-26 163.3; 10-06-26 163.3; 10-07-26 163.3; 10-08-26 163.3; 10-09-26 163.3; 10-10-26 163.3; 10-11-26 163.3; 10-12-26 163.3; 10-01-27 163.3; 10-02-27 163.3; 10-03-27 163.3; 10-04-27 163.3; 10-05-27 163.3; 10-06-27 163.3; 10-07-27 163.3; 10-08-27 163.3; 10-09-27 163.3; 10-10-27 163.3; 10-11-27 163.3; 10-12-27 163.3; 10-01-28 163.3; 10-02-28 163.3; 10-03-28 163.3; 10-04-28 163.3; 10-05-28 163.3; 10-06-28 163.3; 10-07-28 163.3; 10-08-28 163.3; 10-09-28 163.3; 10-10-28 163.3; 10-11-28 163.3; 10-12-28 163.3; 10-01-29 163.3; 10-02-29 163.3; 10-03-29 163.3; 10-04-29 163.3; 10-05-29 163.3; 10-06-29 163.3; 10-07-29 163.3; 10-08-29 163.3; 10-09-29 0.31. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxxx OÜ ja kostja vahel 08.08.2022 sõlmitud refinantseerimise laenulepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 6625,07 eurot, s.o tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud graafikule ning viivis põhinõudelt 10617,81 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt, kuid kokku mitte enam kui põhivõla ulatuses tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Juhul, kui kohus eeltoodud alustel nõuet ei saa rahuldada, siis esitab hageja alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude ning palub rahuldada hagi alusetust rikastumisest tulenevalt. Kostjal tuleb krediit tagastada alusetu rikastumise sätete alusel, sest kostja on palunud krediit summas 13 717,51 eurot kanda vastavalt võlausaldajate poolt esitatud lõpparvetele ning kostja kinnitas, et loetletud summade tasumisega loetakse laenusumma poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel kätte saaduks. Seega on hagejal VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel kostja vastu nõue Xxxx OÜ-lt alusetult saadu tagastamiseks. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kostja vastuväited

Kohtuotsuse põhjendused

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

sõlmimist kokku 36,56% tema igakuisest sissetulekust. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud laenuandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja laenuandja jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on aktsepteeritav, kostja on krediidivõimeline ja suuteline oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 418 eurot. 22.01.2026 kohtunõudega andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus andis hagejale tähtaja esitada nõuetekohased tõendid, sh põhjalik analüüs kostja krediidivõimelisuse kohta. Analüüsist peab detailselt nähtuma, kuidas krediidiandja on arvestanud ja hinnanud kostja sissetulekuid ja väljaminekuid, sealhulgas see, kuidas on krediidiandja arvestanud kostja ülalpidamiskohustust ülalpeetavate suhtes (kostjal oli krediidilepingu sõlmimise ajal 3 ülalpeetavat). Kohus selgitas ühtlasi, et hagejal on esitatud nõuete osas võimalik teha ümberarvestus. Hageja esitas kohtule ümberarvestuse kostja kohustuste kohta juhuks, kui esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samas ei esitanud hageja kohtu nõutud tõendeid, mis kinnitaksid, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning et kostja oli krediidilepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.

suurenemise mõju (VÕS § 4034 lg 2). Krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lõike 1 punktides 1-7, lõike 2 punktides 1-3, lõike 3 punktides 1-3 ja lõikes 7 sätestatust (VÕS § 4034 lg 2). KAVS § 49 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes arvesse vähemalt järgmised näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Kui krediidiandja on teostanud finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise kliendi pangakonto väljavõtte alusel, on see kooskõlas KAVS § 50 lõikega 4, mis lubab pangakonto väljavõtte kasutamist, kui muu kogutud teave ei ole piisav. Siiski peab krediidiandja olema veendunud, et tarbija on krediidivõimeline, analüüsides kogutud andmeid (VÕS § 4034 lg 6, KAVS § 49 lg 4). Krediidiandja peab tõendama, et ta on nõuetekohase hoolsusega arvesse võtnud kõik VÕS § 4034 lõikes 2 ja KAVS § 49 lõikes 1 nimetatud asjaolud ning jõudnud analüüsi tulemusena veendumusele tarbija krediidivõimelisuses. Kui puudub arvestus kostja kohustuste ja sissetulekute kohta, mille alusel krediidiandja oma veendumuseni jõudis, võib see viidata puudulikule hoolsusele krediidivõimelisuse hindamisel, kuna krediidiandja peab arvesse võtma nii sissetulekuid kui ka teisi varalisi kohustusi (VÕS § 4034 lg 2, KAVS § 49 lg 1 p 1 ja 2). Kohus järeldab, et hageja ei ole esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, et krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust vastutustundliku laenamise põhimõtete kohaselt. Puuduvad vajalikud andmed krediidiandja tehtud arvestuste kohta kostja sissetulekute ja kõigi varaliste kohustuste osas ning seetõttu ei ole tõendatud, et krediidiandja oleks nõutavat hoolsust järgides jõudnud põhjendatud veendumusele kostja krediidivõimelisusesse. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on krediidiandja kohustus ja hagejal tuleb hagis esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest nähtuvalt on vastutustundliku laenamise põhimõtet (so enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist) järgitud. Hageja ei esitanud kohtu nõudmisel põhjalikku analüüsi kostja krediidivõimelisuse kohta. Hagiavalduse kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenutaotluse esitamisele eelnenud kuuel kuul 1641 eurot netos. Kohus ei nõustu nimetatud väitega. Kostja pangakonto väljavõtet kontrollides tuvastas kohus, et nimetatud summa ei kujuta endast kostja töötasu, vaid koosneb erinevatest laekumistest, sh kostja töötasust ligikaudu 600-700 eurot kuus, peretoetusest ligikaudu 520 eurot kuus, Töötukassa toetusest ligikaudu 280 eurot kuus ning muudest sotsiaaltoetustest ligikaudu 50 eurot kuus. Seega ei ole tegemist kostja ainsa regulaarse sissetulekuga töötasu näol, vaid erinevate toetuste ja hüvitistega. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada korrektseks kostja krediidivõimelisuse hindamist viisil, kus nimetatud laekumisi on käsitatud kostja töötasuna. Seetõttu ei ole hageja esitatud andmed kostja sissetuleku kohta usaldusväärsed ega võimalda järeldada, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel oli kostjal krediidilepingu sõlmimise ajal kolm alaealist last, kuid hagiavaldusest ei nähtu, kuidas krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist hinnanud ja arvestanud kostja ülalpidamiskohustust.

KAVS § 49 lõige 1 punkt 4 kohustab krediidiandjat kehtestama vastutustundliku laenamise nõude järgimiseks tarbija krediidivõimelisuse hindamise metoodika, mis muuhulgas võtab arvesse muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena. Lähtuvalt eeltoodust peab krediidiandja küsima tarbijalt tema ülalpeetavate arvu, kuna ülalpeetavate suurem arv toob kaasa ka kõrgemad majapidamiskulud (elamiskulud). Krediidiandja peab olema suuteline tõendama, et on ülalpidamiskohustusi ja laste arvu krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud. Juhul kui kostja märkis, et tal ei ole lapsi, oli hagejal juurdepääs rahvastikuregistri andmetele ning kahtluse korral oli tal võimalus kostjalt andmeid täpsustada ja nõuda vastavaid tõendeid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et ta saab igakuiselt peretoetust summas 520 eurot, millest võib järeldada, et toetus on mõeldud mitme lapse eest. Seega oli hagejal võimalik ja vajalik kostjalt täpsustada ülalpeetavate arvu. Kohtu hinnangul ei ole kostja krediidivõime hindamine korrektne, kuna hagiavaldusest ei nähtu, kuidas krediidiandja arvestas enne krediidilepingu sõlmimist kostja ülalpidamiskohustust, arvestades, et kostjal on kolm ülalpeetavat. Hageja ei esitanud kohtu nõudmisel krediidianalüüsi ega vastavaid tõendeid, millest nähtuks, kuidas krediidiandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja ülalpidamiskohustust ülalpeetavate suhtes. Laenuandja tuvastas arvelduskonto väljavõtte analüüsi tulemusel, et kostja muud igakuised finantsja majapidamiskohustused moodustasid 182 eurot. Arvestades aga, et krediidilepingu sõlmimise ajal oli kostjal kolm ülalpeetavat alaealist last, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et majapidamiskulud piirdusid sellise summaga. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud arvestust ega metoodikat, mille alusel nimetatud summa on kujunenud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et krediidiandja ei ole tarbija krediidivõimelisuse hindamisel järginud seadusest tulenevaid nõudeid ega tegutsenud nõuetekohase hoolsusega. Krediidivõimelisuse hindamine on põhinenud puudulikel ja ebatäpsetel andmetel ning kohtule ei ole esitatud läbipaistvat, kontrollitavat ja piisavalt põhjalikku krediidianalüüsi kostja tegelike sissetulekute, kohustuste ja majandusliku olukorra kohta. Samuti ei nähtu esitatud materjalidest, et krediidiandja oleks krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud kostja ülalpidamiskohustusi. Seetõttu järeldab kohus, et krediidiandja ei ole hinnanud tarbija krediidivõimelisust VÕS § 4034 ja KAVS § 49 nõuete kohaselt ega ole olnud piisavalt hoolas tarbija võimekuse kontrollimisel krediiti lepingujärgsetel tingimustel tagasi maksta. Eeltoodu põhjal loeb kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 6).

133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 403 4 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 403 4 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

laenulepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 6625,07 eurot, s.o tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud graafikule ning viivis põhinõudelt 10617,81 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt, kuid kokku mitte enam kui põhivõla ulatuses tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati ja tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see täita tuleb (TsMS kommenteeritud väljaanne 2017, § 369 kommentaar lk 420-421). Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole muutunud sissenõutavaks ühtegi osamakset vastavalt ümberarvutatud nõudele. Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt resolutsioonis toodud graafikule. Hageja taotleb ka tuleviku viiviste väljamõistmist seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule kuni põhivõla tasumiseni (TsMS § 367). Seega rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude ja tuleviku seadusjärgse viivise osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata.

ning määras tähtaja esitatud kohtule seisukoha esitamiseks. Kostja ei esitanud kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 20.02.2026, vastust. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1260 eurot on põhjendatud menetluskulu. Õigusteenuse tunnihinnaks on 122 eurot käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 122 eurot käibemaksuga on kohtu hinnangul mõistlik ega ületa sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda kohtupraktika kohaselt. Õigusabile kulutatud aeg ja maht (kokku 6,5 tundi kogu menetluse kestel) vastavad esitatud menetlusdokumentidele ning on proportsionaalsed asja keerukuse ja töömahu suhtes. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud õigusabikulude (793 eurot) ja riigilõivu (1260 eurot) osas on vajalikud ja põhjendatud. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 35% hageja menetluskuludelt s.o summalt 2053 eurot, ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 718,55 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.