Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-25-20901/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.03.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1085

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-20901

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. G. vastu võlgnevuse 7282,61 euro, intressi 243,80 euro, haldustasu 17,50 euro, sissenõudmiskulude 100 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

9486,75 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S. R. Kostja S. G. (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista S. G.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 7282,61 (5993,59+1289,02) eurot, intress 243,80 (194,65+49,15) eurot, haldustasu 17,50 (10+7,50) eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1029,54 (785,99+243,55) eurot.

3.Välja mõista S. G.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 15,90% lepingu nr L89007958590 põhinõudelt (1289,02 eurolt) aastas alates 4. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4.Välja mõista S. G.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina lepingu nr L89008807886 põhinõudelt (5993,59 eurolt) alates 4. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S. G.l tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Esialgne võlausaldaja AS Inbank Finance ja S. G. (kostja) sõlmisid 13.11.2020 laenulepingu nr L89004410840, mille alusel sai kostja laenu summas 11 030 eurot. 16.05.2022 sõlmiti kokkulepe lepingu nr L89004410840 muutmiseks ja leping hakkas kandma numbrit L89008807886. Lepingu nr L89008807886 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 11,24% aastas ja intressimäär 9,90% aastas. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 3040,54 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 5993,59 eurot. 06.02.2022 sõlmis esialgne võlausaldaja kostjaga laenulepingu nr L89007958590, mille alusel sai kostja laenu summas 3000 eurot. Lepingu nr L89007958590 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 20,47% aastas ja intressimäär 15,90% aastas. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 1710,98 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 1289,02 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg kokku summas 7282,61 eurot (5993,59+1289,02). Kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja saatis 04.09.2024 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatuse ning 25.09.2024 teatise lepingu 2

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 26.09.2024 nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (11,24% ja 20,47%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenude andmise eel tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks 1583,72 eurot ja 1856,37 eurot. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2021 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95%. Seega vastasid lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingutes kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulud 676 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 676 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 169 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulud 169 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.