Mapomets OÜ hagi P. S. e ja L. R. i vastu 10 700 euro ja viiviste väljamõistmiseks.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Mapomets OÜ (registrikood: 10663598, asukoht: AasaSassi, Pühajärve küla, Otepää vald, 67414 Valga maakond, epost: [email protected]). Mapomets OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat I. V. (Advokaadibüroo Ruus & Veso, XXX). Kostjad: P. S. (isikukood: XXX , elukoht: XXX). L. R. (isikukood: XXX, elukoht: XXX). Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat R. (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, XXX, e-post: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
18.10.2021. a.
Protokollija
Istungisekretär Merili Riga
V.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Mapomets OÜ hagi P. S. e ja L. R. i vastu 10 700 euro ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Mapomets OÜ kanda.
3.Välja mõista Mapomets OÜ-lt solidaarselt P. S. e ja L. R. i kasuks menetluskulude katteks 1692 eurot (1410 eurot + käibemaks 282 eurot). Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tlk 2-12).
1.Hagiavalduse kohaselt müüsid kostjad, P. S. ja L. R. , Timber.ee oksjonikeskkonnas neile kuuluva XXX (XXX ) raieõiguse eraldistel 2 ja 3 (harvendusraie) ning eraldisel 5 (lageraie). Hageja tegi 07.08.2019. a Timber.ee oksjonikeskkonnas pakkumise summas 10 700 eurot kinnistu raieõiguse ostuks ning osutus sellega enampakkumise võitjaks. 07.08.2019. a raieõiguse võõrandamise akti allkirjastamisega oli raieõiguse võõrandamise leping poolte vahel sõlmitud. 14.08.2019. a raieõiguse võõrandamise lepingu eritingimuste kohaselt oli raie- ja väljaveotähtaeg 31.03.2020. a.
2.Hageja saatis 11.02.2020. a AS Timber kliendihaldurile, läbi kelle oli toimunud varasem suhtlus kostjatega, et XXX l puuduvad kehtivad metsateatised ning omanik peab need pikendama ja samuti avaldas soovi pikendada raietähtaega, kuna tulenevalt ilmaoludest, ei jõua nad talvel metsa raiuma. Pärast e-meili saatmist AS Timber kliendihaldurile, tegid kostjad 12.02.2020. a uued metsateatised, kuid ei reageerinud hageja nõudele pikendada raietähtaega. Seega olid kostjad teada saanud, et hageja ei saa raiet teostada ning hageja täitis võlaõigusseaduse (VÕS) § 282 lg 1 p 1 kohase teatamise kohustuse.
3.Hagejal puudus võimalus kinnistul raiet teostada hiljemalt 31.03.2020. a, sest kinnistu oli madal ja väga niiske ning talvel ei olnud külmasid ilmasid, mis oleks võimaldanud ilma lepingu p 8.1.6. rikkumata raiet teostada. Temperatuur ei olnud madalam ühelgi hetkel kui -3,3, mis ei ole piisav, et pinnast külmutada. Lepingu kehtivuse aja jooksul ei olnud pikemat kuivemat aega ka sügisel.
4.Hageja esitas 11.05.2020. a kostjatele nõude XXX raieõiguse võõrandamise lepingu muutmiseks või raieõiguse ettemaksuna tasutud 10 700 euro tagastamiseks. Kuna kostjad 03.06.2020. a keeldusid lepingu tähtaega pikendamast ning metsa raieõiguse eest tasutud 10 700 euro tagastamisest, siis lõppes leping 31.03.2020. a.
5.Hageja tegi 15.06.2020. a kostjatele kompromisspakkumise, et XXX omanikud tasuvad hagejale 80% lepingu tasust, so 8560 eurot ning 20% maakasutus tasu summas 2 140 eurot jääks XXX omanikele. Kostjad keeldusid hageja pakkumisest.
6.Sõlmitud lepingu p-i 1 alusel on poolte tahe algusest peale suunatud kasvava metsamaterjali müümisele, mitte kinnistu rendile ja lepingus ei olnud kokku lepitud tasu kinnistu kasutamise eest. XXX l raiele kavandatud kasvava metsa väärtus oli 10 718 eurot.
7.Hageja 11.05.2020. a nõuet tuleb käsitleda hinna alandamise avaldusena, sest hagejal ei olnud lepingust tulenevalt õigust kinnistut kasutada muuks otstarbeks, kui ainult raie teostamiseks ja metsamaterjali omandamiseks, siis kinnistu ja ilmatikuolude puuduste tõttu tuleb lugeda kinnistu täies ulatuses lepingu tingimustele mittevastavaks lepingu kehtivuse jooksul.
8.Kui kohus leiab, et 11.05.2020. a avaldus ei ole käsitletav hinna alandamise avaldusena, siis alandab hageja kohtumenetluses kinnistu “kasutamise” eest tasutud rendi/raieõiguse tasu kogu ettemaksuna tasutud summa 10 700 euro ulatuses, kuna hageja ei saanud temast sõltumata asjaoludel kinnistul lepingu tähtaja jooksul raiet teostada.
9.Kui kohus leiab, et antud juhul hinna alandamine ei ole õigustatud, siis tugineb hageja VÕS 296 lg-le 3, sest kostjad on kokku hoidnud 10 700 eurot, kuna kinnistu puuduse tõttu ei saanud hageja lepingu järgselt kasutusõigust teostada ja omandada 430tm metsamaterjali. Kostjatele jäi 10 700 euro ulatuses metsamaterjali alles, mille sisse oli arvestatud ülestöötamise kulud. Ülestöötamise kulu oli ka kostjatel, kui nad asusid 2020. a kevadel raiet teostama. AS-i Timber 15.05.2020. a kirjast hagejale nähtub, et kostjad on raieõiguse edasi võõrandanud või ise asunud raiet teostama ning hagejal on muutunud võimatuks nõuda kostjatelt lepingu pikendamist/täitmise võimaldamist.
10.Kuigi Riigikohtu käsitluse kohaselt on tegu rendilepinguga, siis tegelikkuses on kostjad alusetult rikastunud, kuna raieõiguse teostamise võimatuse tõttu omandasid kostjad hageja poolt raieõiguse/metsamaterjali eest tasutud 10 700 eurot ning müüsid selle sama raieõiguse/materjali teistkordselt edasi.
11.Kui VÕS 296 lg 3 alusel ei saa kogu summat välja mõista, siis hageja on alternatiivselt nõus käsitlema kinnistu „rendi tasuna“ 1 eurot, mida ületav osa so 10 699 eurot tuleb kostjatelt välja mõista.
12.Kui kostjatel on õigus mingile tasule kinnistu „kasutamise võimaluse“ eest, siis palub hageja kostjatelt välja mõista kuni 8560 eurot (10 700 x 0,8), mis on 80% raieõiguse eest tasutud.
13.Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 10 700 eurot, viivis võlgnevuse summalt seisuga 05.10.2020. a summas 439,69 eurot, põhivõlgnevuselt seadusjärgne viivis alates 06.10.2020. a kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuv viivis seadusjärgses määras, kuni põhivõla 10 700 euro täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
14.Alternatiivselt palub hageja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 8560 eurot, viivised summalt 8560 eurot seisuga 05.10.2020. a summas 351,76 eurot, seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 8560 eurot alates 06.10.2020. a kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuv viivis seadusjärgses määras kuni alternatiivse põhivõla 8560 euro täieliku tasumiseni.
15.Juhul kui kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja muu summa, siis palub hageja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis summalt 8560 eurot seisuga 05.10.2020. a summas 351,76 eurot ja alates 06.10.2020. a alternatiivselt põhivõlgnevuselt seadusjärgne viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni. Alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuv viivis seadusjärgses määras, kuni alternatiivse põhivõla 8560 euro täieliku tasumiseni. KOSTJATE VASTUS HAGILE (I kd, tlk 147-150).
16.Kostjad vaidlevad esitatud hagiavaldusele vastu.
17.Antud juhul on poolte vahel õiguslikult sõlmitud kinnisasja üürileping. Hagejal oli kuni üürilepingu tähtaja saabumiseni (31.03.2020. a) õigus ja võimalus kostjate kinnistut kasutada, sh langetada puid ja palgid metsast ära vedada. Kui hageja ei ole kasutanud oma õigust kinnistut kasutada, siis on see olnud tema enda valik ning hageja ei saa tasutud üürisummasid tagasi nõuda, sest kasutamisvõimalus oli talle võimaldatud.
18.Kostjad ei nõustu hageja väitega, et tasutud 10 700 eurot on vaid omandatava metsamaterjali väärtuse eest. Hagile lisatud tüüptingimuste p 4 kohaselt tekkis hagejal ka õigus kasutada võõrandatava raieõiguse maaüksust lepingus kirjeldatud piirides. Seega moodustas hageja makstud üür endast tasu raieõiguse eest (kinnistu kasutusvõimaluse eest) ja õiguse eest saada kinnistult vilja (teostada raiet). Hageja ei ole ostnud endale puidumaterjali.
19.Kostjad ei nõustu hageja alternatiivsete nõuetega. Kostjad ei nõustu hinna alandamisega, tulenevalt VÕS § 112, sest selleks puuduvad alused ja hinna alandamine ei nähtu ka
11.05.2020. a nõudekirjast. Hagiavaldusest ei selgu, milles seisnes raieõiguse (kinnisasja kasutamise) puudus ning hageja ei ole teavitanud kostjaid asja väidetavast puudusest mõistliku aja jooksul.
20.Samuti ei nõustu kostjad üürihinna alandamisega VÕS § 296 lg 2 alusel, sest kinnistu ei olnud liigniiske ja hageja teadis enne ostmist, milline kinnistu on. Samuti ei nõustu kostjad väitega, et ca 8 kuu jooksul ei olnud ühtegi päeva, millal oleks saanud raiet teostada. Kogu lepingu kehtivuse perioodi jooksul ei võtnud keegi kostjatega ühendust, ei teavitanud võimalikest probleemidest raie teostamisel. Hageja väidetud 11.02.2020. a e-kiri oksjoni korraldajale ei ole kostjate teavitamine, samuti ei ole see e-kiri kostjateni kunagi jõudnud. Pooled ei ole kokku leppinud, et suhtlus peaks käima läbi varasema oksjoni korraldaja.
21.Hageja ei saa nõuet esitada VÕS § 296 lg 3 alusel, sest kostjad ei ole hageja poolt asja kasutamise jätmise tõttu midagi kokku hoidnud või saanud asja teistsugusest kasutamisest kasu. HAGEJA VASTUS KOSTJATE VASTUSELE (I kd, tlk 160-163).
22.Hageja ei nõustu kostjate väitega, et metsamaterjali (raieõiguse) eest makstud 10 700 eurot oli tasu XXX kasutamisvõimaluse eest. Kogu lepingu sisu on üles ehitatud hageja poolt kinnistu eraldistelt 2, 3 ja 5 metsamaterjali omandamisele, mille käigus on hagejal õigus kasutada kinnistut raietööde tegemise käigus.
23.Hageja on rõhutanud, et ta lootis, et 2019/2020 talv tuleb piisavalt külm, mis külmutaks kinnistu pinnase, mis omakorda tagaks metsa raie võimaluse, ilma metsa mulda oluliselt kahjustamata. Kuna kogu lepingu perioodil 15.08.2019. a kuni 31.03.2020. a oli palju sademeid ja pikemat külma ei tulnud, siis ei olnud hagejal võimalik raietöid teha.
24.Poolte vahel sõlmiti fikseeritud hinnaga leping, mille väärtus arvestati kasvava metsa väärtust silmas pidades. Maa kasutamine on metsamajandamise praktikas alati tasuta. Seega on väärad kostjate väited nagu lepingu puhul oleks tegemist 10 700 euro eest kinnistu kasutamise õigusega koos õigusega omandada sealt vilja.
25.11.02.2020. a e-kirjaga AS Timber kliendihaldurile M. M. ile, läbi kelle hageja suhtlus kostjatega oli toiminud, palus hageja kostjatel pikendada metsateatisi juhuks, kui peaks pikem külm saabuma ning kostjad tegid uued metsateatised 12.02.2020. a mis tõendab üheselt, et kostjad olid teadlikult hageja 11.02.2020. a e-kirjast ning lepingu täitmise võimatusest. Selle teatega on kostjaid teavitatud olulisest puudusest/täitmise võimatusest ning hagejal on õigus VÕS § 278 p 4 kohaselt nõuda hinna alandamist 100%.
26.Hagejal on õigus hinda alandada 100% ulatuses, sest hageja tasus lepingu alusel raiest saadava metsa materjali eest ette, millega kaasnes ka kinnistu kasutamise õigus raietööde tegemise ajal.
27.Hageja on alandanud üüri VÕS § 296 lg 2 tulenevalt tagasiulatuvalt, kuna lepingu kehtivuse jooksul ei olnud kinnistu liiginiiskuse ja ebasoodsate ilmastikuolude tõttu võimalik lepingut täita, mis on lepingu puudus/täitmise võimatus.
28.Hageja leiab, et antud juhul ei saa kohaldada VÕS § 282 lg 3, kuna kostjad ei oleks saanud omaltpoolt midagi teha, et talvekülm jõuaks paariks nädalaks Eestisse ja külmetaks kinnistu maa lepingu kehtivuse jooksul. Isegi, kui kohus peaks leidma, et hageja on rikkunud VÕS § 282 lg 1 p 1 kohustust, siis see ei võta ära üüri alandamise nõude õigust, kuna kostjad ei oleks saanud midagi teha, et lepingu kehtivuse perioodil oleks saanud raiet teostada. Kostjaid vaid väljastasid uued metsateatised pärast hageja poolset teavitamist.
29.Kui kohtu arvates ei ole hinna alandamine täitmise võimatuse puhul kohane õiguskaitsevahend, siis nõuab hageja kostjatelt kahju hüvitamist 10 700 euro ulatuses, kuna hageja on jäänud ilma sellises väärtuses metsamaterjalist. Samuti võib hagejal olla ka alusetust rikastumisest tulenev nõue, kuna kostjad on alusetult saanud 10 700 eurot
metsamaterjali eest, mida hageja ei saanud raiuda ja seetõttu ka lepingu järgi kinnistut kasutada.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: -
-
kostjad müüsid Timber.ee oksjonikeskkonnas neile kuuluva XXX raieõiguse ja pooled allkirjastasid 07.08.2019. a raieõiguse võõrandamise akti, millega oli raieõiguse võõrandamise leping poolte vahel sõlmitud (I kd, tlk 38-40). 14.08.2019. a raieõiguse võõrandamise lepingu eritingimuste kohaselt oli raie- ja väljaveotähtaeg 31.03.2020. a (I kd, tlk 42-44). hageja raiet tähtajaks ei teostanud.
31.Poolte vahel on vaidlus: kas raieõiguse võõrandamise lepingu puhul on tegemist müügilepinguga, tasuta kasutamise ja müügilepingu hübriidlepinguga või kinnisasja rendilepinguga. kas hageja nõue hinna alandamiseks on põhjendatud (VÕS § 112, § 296). kas hageja tuginemine VÕS § 296 lg-le 3 on põhjendatud.
Kohus käsitleb esmalt poolte vahel sõlmitud lepingut (I), seejärel hageja hinna alandamise nõuet ning VÕS § 296 lg 3 kohaldamise põhjendatust (II) ning viimasena menetluskulusid (III) I
32.Hageja nõuab hagiavalduses VÕS § 112 ja § 296 alusel üüri alandamist tulenevalt üüritud asjal tekkinud puudusest ja asja kasutamise takistusest. Hageja nõuab kogu tasutud summa, 10 700 euro, tagastamist
33.Raieõiguse võõrandamise lepingu sisu tuleneb metsaseaduse (MS) § 37 lg-st 6 ja 7. MS § 37 lg 7 esimese lause järgi annab raieõigus õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb omandajal õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Samuti tuleneb MS § 37 lg-st 7, et raieõiguse võõrandamise leping ei lõpe kinnisasja võõrandamisega, kui raieõiguse võõrandaja on enne kinnisasja omandiõiguse üleminekut raieõiguse saajale üle andnud kinnisasja selle osa valduse, millel kasvab raieõiguse esemeks olev mets. Seega raieõiguse müügi näol on metsaseaduse (MS) § 37 lg 7 kohaselt sisuliselt tegemist metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sellelt kinnisasjalt mets ja see omandada.
34.Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et poolte tahe oli tulenevalt lepingu tüüptingimuste p-i 1 kohaselt suunatud kasvava metsamaterjali müümisele ei ole asjakohane. Metsa majandamine ja kasutamine on valdkond, mis on õigusaktides täpselt reguleeritud ning selles kasutatavad mõisted näevad ette selge vahetegemise raieõiguse võõrandamisel ja metsamaterjali võõrandamisel ning mõlemat liiki tehingu mahu kindlaksmääramisel. Erinevalt raieõiguse võõrandamise tehingust, kus hinnad ja mahud on tinglikud ja hinnangulised, on lepinguobjektiks ülestöötatud metsa võimalik täpselt mõõta, kokku leppida täpseid mahtusid ja hindasid ning need kokkulepped lepingus ka fikseerida. Kohtule esitatud lepingus selliseid andmeid ei esine.
35.Poolte vahel sõlmitud lepingu tüüptingimuste p-de 1 ja 4 sõnastusest nähtuvalt (I kd, tlk 17) on pooled kokku leppinud, et lepingu esemeks on kasvava metsa raieõiguse võõrandamine,
mille tulemusena läheb raieõiguse objektiks oleva raiutud puude omandiõigus üle müüjalt ostjale. Ostjal on õigus kasutada võõrandatava raieõiguse maaüksust lepingus kirjeldatud piirides, maa kasutamise õigus hõlmab õigust liikuda maaüksusel raieõiguse teostamiseks vajaliku tehnikaga ning ladustada metsamaterjali. Raiekoha piirid on looduses tähistatud või näidatud plaanil, materjali transporditakse ja ladustatakse ainult võõrandatava raieõigusega maaüksusel. Hageja on tasunud kinnistu raieõiguse tasuks oleva summa 10 700 eurot 15.08.2019. a AS Timber kontole (I kd, tlk 93).
36.Seega lepingu sõnastusest ja lepingu eesmärgist nähtuvalt, saab asuda seisukohale, et pooled on sõlminud kasvava metsa raieõiguse lepingu, mille puhul ei ole tegemist müügilepinguga ning selline leping vastab olemuslikult VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele (vt Riigikohtu 15.06.2011. a otsus nr 3-2-1-51-11 p 16, ja 20.06.2018. a otsus nr 2-17-280). Rendilepingule kohaldatakse VÕS § 341 järgi ka üürilepingu sätteid. II
37.Lepingu ja raieõiguse eritingimuste järgi oli hageja kohustuseks kasvav mets maha raiuda ja välja vedada tähtajaks 31.03.2020. a. Hageja väidab, et ilmastikuoludest sõltuval ei saanud ta raiet teostada
38.Tulenevalt VÕS § 296 lg 1 järgi ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada §-is 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu. VÕS § 296 lg 2 alusel kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.
39.Pooled on lepingu tüüptingimuste p-s 12.1 kokku leppinud, et lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid vääramatu jõuna käsitletavad asjaolud. Lepingu tähenduses loetakse vääramatuks jõuks lisaks seaduses sätestatule ka teede ja metsade sulgemist või liigniiskusest tingitud metsapinnase mittekandvust, kui need takistavad lepingust tulenevate kohustuste täitmist ning kohustuste asendamine ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik. Lepingu p-i 12.2 nägi ette, et pool, kelle lepinguliste kohustuste täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu on kohustatud sellest viivitamatult teist poolt teavitama.
40.Kohus on seisukohal, et hageja poolt 11.02.2020. a AS Timber kliendihaldurile saadetud teadet, kus ta palub pikendada raietähtaega, ei saa lugeda kättetoimetatuks kostjatele TsÜS § 69 tähenduses. Lepingu tüüptingimuste p-s 13 on pooled kokku leppinud, et pooltevahelised teated edastatakse telefoni, faksi, elektronposti või muul üldkasutataval viisil. Toimiku materjalidest nähtuvalt (I kd, tlk 46) on hageja saatnud 11.02.2020 e-meili M. M. ile, kus on teatanud, et soovib raieõiguse pikendamist, kuna ilmaolude tõttu nad raiuma ei jõua, samuti, et metsaomanikul puuduvad metsateatised. Alles 29. aprillil 2020. a, s.o peaaegu kuu aega hiljem peale lepingu lõppemist 31.03.2020. a, saadab hageja esindaja kirja ka kostjale P. S. ele (I kd, tlk 50), kus palub raieõiguse pikendamist ning on nõus omanikule tasuma kompensatsiooni 520 eurot. Asjaolu, et hageja sai kehtivad metsateatised 12.02.2020 peale kliendihaldurile saadetud teadet, ei tõenda, et kostjad said hageja soovist, raietähtaja pikendamiseks, teada 11.02.2020. a. P. S. e seletusest nähtuvalt hageja temaga ei suhelnud, AS-i Timber esindaja palus ainult pikendada metsateatised. 11.02.2020. a ja 29.04.2020. a kirjades hageja hinna alandamise soovi avaldanud ei ole.
41.Kohus leiab, et kostjatele 11.05.2020 (I kd, tlk 53-54) edastatud kirja ei saa lugeda hinna alandamise avaldusena VÕS § 112 mõttes, kuna sisust nähtuvalt on hageja palunud raieõiguse tähtaja pikendamist ning alternatiivselt palunud müüjatel tagastada alusetult saadud ettemaks summas 10 700 eurot. Hinna alandamise avaldus peab olema selge ja
sellest peab tingimusteta ilmnema hinna alandamise tahe. Eelpoolnimetatud kirjast hageja tahet hinna landamiseks ei ilmne. VÕS § 112 lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning antud juhul on hageja seda teinud alles hagiavalduses.
42.Tulenevalt VÕS § 282 lg 1 p-st 1 üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama. VÕS § 282 lg-st 3 tulenevalt kui üürileandja ei saanud üüritud asja puudust või takistust asja kasutamisel kõrvaldada seetõttu, et üürnik rikkus eelnimetatud teatamiskohustust, ei või üürnik kasutada VÕS § 278 loetletud õiguskaitsevahendeid, sh alandada üüri VÕS § 278 p 4 ja § 296 järgi. Seega eeldab üüri alandamine, et üürnik on eelnevalt täitnud VÕS § 282 lg 1 p-s 1 sätestatud teatamiskohustuse.
43.Eelpoolnimetatud tõenditest nähtuvalt ei ole hageja lepingu kehtivuse ajal pöördunud kostjate poole, et ta ei saa raietegevust lepingujärgselt teostada, kuna rendilepingu ese ei vasta lepingutingimustele, ega palunud takistusi kõrvaldada. Seega on hageja minetanud õiguse teatamiskohustuse rikkumise tõttu esitada nõue kostjate vastu üüri alandamiseks ja sellest tulenevalt ka tasutud üüri tagasisaamiseks.
44.Kohus on seisukohal, et selleks, et hagejal tekiks õigus üüri alandamisele või õigus üüri mittemaksmisele, pidid kostjad rikkuma oma lepingujärgset kohustust. Antud juhul on hagejale kostjate poolt raieõigus üle antud ja selles osas vaidlust ka ei ole. Küsimus saab olla ainult selles, kas kostjad vastutavad selle eest, et liigniiskuse tõttu ei saanud hageja raiet teostada e siis kas kostjatel oli igal juhul kohustus tagada üürieseme kasutamine. Hageja on nähtuvalt lepingu p-st 2.2 looduses raieõiguse piirid üle vaadanud. Seega pidi hageja kogenud metsa ülestöötajana ka nägema, et maa võib olla liigniiske, millest tulenevalt ei pruugi ta saada raiet teostada lepingu tähtaja jooksul. Sõlmides sellistel tingimustel lepingu kannab hageja ise oma majandustegevuses kasutusriski ning peab ka üüri maksma.
45.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kohtul alust arvata, et hageja ei ole ise kohusetundlikult suhtunud lepingu täitmisse ning on seda ka ise kaudselt möönnud oma 29.04.2020. a P. S. ele saadetud kirjas, kus hageja on nõus kostjatele tasuma kompensatsiooni 520 eurot. Samuti ei ole hageja informeerinud kostjaid raie teostamise takistustest õigeaegselt, vaid on lepingu täitmise küsimusega hakanud tegelema alles peale lepingu lõppemist. Ka asjatundja arvamuse raie teostamise võimatuse kohta on hageja võtnud alles 19.11.2020. a (I kd, tlk 171-174), kuigi oleks pidanud teatama raie võimatusest lepingu ajal.
46.Alternatiivselt nõuab hageja 8560 euro tagastamist (80% tagastamist) tuginedes VÕS § 296 lg-le 3, mille alusel peab üürnik maksma üüri ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse.
47.Riigikohus on leidnud, et VÕS §-i 296 lg 3 tuginedes saab tagasi nõuda õigusliku aluseta makstud tasu. Selle sätte kohaldamiseks tuleb hinnata kokkulepitud tasu sisu ning kas pooled võisid olla kokku leppinud nimetatud paragrahvi kohaldamata jätmises, leppides kokku ettemakse tasumise kindla summana ja ülejäänud tasu mõõtetulemustest lähtudes. (vt Riigikohtu 20.06.2018. a otsus nr 2-17-280). Hageja kinnitab, et sellist kokkulepet neil ei olnud.
48.Tulenevalt VÕS §-st 29, on kohus on seisukohal, et ei lepingust ega ka poolte tahtest ei tulene, et kogu raieõiguse hind oli seotud ainuüksi metsaväärtusega, kuna lepingust ei nähtu, et kokku oleks lepitud selles, et hageja pidi maksma tasu vastavalt saadud metsamaterjali kogusele. Tegemist on rendilepinguga ning poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.2 hõlmas tasu ka maa kasutamise eest, mh õigust ladustada saadud metsamaterjali teatud ajaperioodil ning seega ei ole hageja nõue VÕS § 296 lg 3 alusel põhjendatud.
49.Kuna kohtus ei leidnud tõendamist kostjapoolne lepingu rikkumine, siis ei ole põhjendatud hageja nõue kahju hüvitamiseks VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel, sest täidetud ei ole kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 järgi.
50.Kohus on seisukohal, et nõude rahuldamine VÕS § 1028 lg 1 järgi on välistatud, sest ettemakse on tasutud õiguslikul alusel (raieleping) ning leping ei ole tühine ega tühistatud. Samuti ei võta tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise väljanõudmise sätteid lepingu lõppemine kokkuleppel või tähtaja möödumise tõttu või ka taganemise või ülesütlemisega. III
51.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
52.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
53.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjate menetluskuludeks lepingulise esindaja, vandeadvokaat R. V. i, kulud summas 1692 eurot (koos käibemaksuga), mille kostjad paluvad hagejalt välja mõista.
54.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
55.Hageja ei ole vastu vaielnud kostjate lepingulise esindaja vandeadvokaat R. V. i poolt esitatud menetluskuludele. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning kostjate lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid leiab, et kostjate lepingulise esindaja ajakulu kokku 11,75 tunni eest on põhjendatud summas 1410 eurot, millele lisandub käibemaks 282 eurot, kokku 1692 eurot.
56.Tulenevalt eeltoodust kuulub hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja mõistmisele kostjate lepingulise esindaja R. V. i kulud 1692 eurot (koos käibemaksuga).
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2022 otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.