Aktiva Finance Group OÜ hagi M. A. vastu võla nõudes
Hagihind
1851,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX); Kostja: M. A. (isikukood XXX, elukoht: XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M. A. vastu võla nõudes osaliselt.
2.Mõista kostjalt M. A. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 10.10.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus alloleva maksegraafiku alusel ja viivis põhivõlgnevuse jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast. Makse tähtpäev 06.04.2026 06.05.2026 06.06.2026 06.07.2026 06.08.2026 06.09.2026 06.10.2026
Mõista kostjalt M. A. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 10.10.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1127 eurot, viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, st 11.10.2025 kuni kohtuotsuse tegemise päevani 12.03.2026 summas 47,95 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 13.03.2026 kuni põhivõlgnevuse (1127 eurot) tasumiseni.
4.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda. 5.2 Mõista kostjalt M. A. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 303,75 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (303,75 eurot) tuleb kostjal M. A. tasuda hagejale Aktiva Finance Group OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja Aktiva Finance Group OÜ esitas 13.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja M. A. vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 20.01.2026 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja 2-26-887 lihtmenetluses, mille kohta on täpsemad selgitused kohus andnud Harju Maakohtu 20.01.2026 kohtumääruses. Kostja ei ole hagile vastanud.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Leping nr XXX
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS XXX ja M. A. 10.10.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja osta kauba järelmaksuga summas 334,99 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 35,33% aastas ja intressimäär 14,90% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võttis esialgne krediidiandja arvesse krediidisummat 334,99 eurot, intressimäära 14,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 06.10.2026, osamaksete arvu (24), laenulepingu sõlmimise tasu 15,00 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 0,00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 06.11.2024-06.10.2026.
3.Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid kostja poolt esitatud andmete põhjal, mille alusel tuvastas, et kostja igakuised sissetulekud olid 500 eurot ja kohustused 0 eurot.
4.Kostjalt toimus esialgsele krediidiandjale laekumisi põhiosa katteks 31,69 eurot. Peale nõude loovutamist sooritas kostja hagejale makseid summas 156,00 eurot, millest 30,00 eurot arvestas hageja sissenõudekulude katteks, ning 126,00 eurot põhinõude katteks. Seega oli tasumata põhiosa 177,30 eurot. Kostjal oli intressivõlgnevus alates 4. osamaksest ehk alates 06.02.2025 kuni ülesütlemiseni 26.02.2025 kokku 9,43 eurot (6,93+2,50). Kostja ei tasunud intressi. Lepingu nr XXX alusel nõudis hageja viivist põhivõla summalt 177,30 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 27.02.2025 kuni hagiavalduse esitamise päevani 13.01.2026 lepingus kokku lepitud viivisemääras ehk 14,90% aastas, kokku 23,23 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr XXX põhinõudelt alates 14.01.2026 kuni kohustuse kohase tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 14,90% aastas ehk 177,30 eurot x 14,90% aastas = 26,42 eurot. Leping nr XXX
5.AS XXX ja M. A. sõlmisid 10.10.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 1127,00 eurot. Lepingu nr XXX kohaselt oli krediidi kulukuse määr 36,51% aastas ja intressimäär 15,90% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse krediidisummat 1127,00 eurot, intressimäära 15,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.10.2025, osamaksete arvu 12, laenulepingu sõlmimise tasu 19,90 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 0,00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.11.2024-10.10.2025.
6.Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid kostja poolt esitatud andmete põhjal, mille järgi olid igakuised sissetulekud 400 eurot ja kohustused 0 eurot.
7.Kostjalt ei toimunud laekumisi põhiosa katteks. Kostjal oli intressivõlgnevus alates 1. osamaksest 10.11.2024 kuni ülesütlemiseni 26.02.2025 kokku summas 101,79 eurot (26,94+24,59+23,35+21,26+5,65). Kostja ei tasunud intressi. Lepingu nr XXX alusel nõudis hageja viivist põhivõla summalt 1127,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 27.02.2025 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.01.2026 lepingus kokku lepitud viivisemääras 15,90% aastas, kokku 157,59 eurot. Hageja nõudis viivist ka edasiulatuvalt põhinõudelt alates 14.01.2026 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas, kokku 179,19 eurot. Samuti nõudis hageja sissenõudmisega seotud kulusid kokku summas 50,00 eurot.
8.Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.02.2025 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Ülesütlemise hoiatuse seisuga oli kostja lepingu nr XXX võlgnevuses 10.11.2024-10.01.2025 osamaksetega ja lepingu nr XXX puhul 06.01.202506.02.2025 osamaksetega.
9.26.02.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise teatised edastati kostja lepingujärgsele aadressile XXX. AS XXX loovutas 27.02.2025 kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
10.Hagihind 1851,95 eurot koosnes põhinõudest 1304,30 eurot, intressinõudest 111,22 eurot, sissenõudmiskuludest 50,00 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 180,82 eurot ja edasiulatuvast viivisest 205,61 eurot.
11.Hageja esitas kohtule 16.01.2026 lepingute ümberarvestused. Kostja sai lepingu XXX alusel kauba maksumusega 334,99 eurot. Kokku tegi kostja tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 82,56 eurot ning hagejale 156,00 eurot, kokku summas 238,56 eurot. Ümberarvestuse kohaselt olid täies ulatuses tasutud osamaksed 06.11.2024-06.03.2026 ja osaliselt 06.04.2026 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt ei saanud hageja lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palus hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palus välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksegraafiku alusel ja lepingujärgse viivise 14,90% põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast.
12.Kostja sai lepingu XXX alusel kauba maksumusega 1127,00 eurot, kostja ei sooritanud tagasimakseid. Lepingu lõpptähtaeg oli 10.10.2025, seega on kogu lepingust tulenev nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja nõudis juhul, kui kohtu hinnangul pole vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud, kostjalt põhiosa 1127,00 eurot ning viivist põhiosalt 1127,00 eurot alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast kuni tasumiseni, lepingus kokkulepitud määras 15,90% aastas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
14.Hagi kohaselt sõlmisid AS XXX ja M. A. 10.10.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 334,99 eurot osta järelmaksuga. Kostja kohustus tegema tagasimakseid perioodil 06.11.2024-06.10.2026 ja kokku lepitud intressimäär oli 14,90% aastas (dtl 14-15). Lisaks sõlmisid AS XXX ja M. A. 10.10.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 1127,00 eurot, mille puhul kohustus kostja tagasimakseid tegema perioodil 10.11.2024-10.10.2025 ja lepingu intressimäär oli 15,90% aastas (dtl 21-22).
15.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja kõiki osamakseid tasunud. Kostja oli lepingu nr XXX alusel tagasimakseid kokku teinud summas 238,56 eurot ja lepingu nr XXX alusel pole kostja tagasimakseid teinud. Hageja nõuab käesoleval juhul kostjalt lepingutest tulenevate kohustuste täitmist.
16.Hageja esitas nõude loovutamise teatise, mille kohaselt XXX AS loovutas 27.02.2025 Aktiva Finance Group OÜ-le lepingust nr XXX tulenevad nõuded koos õigusega nõuda
viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 33). Samuti loovutas XXX AS 27.02.2025 Aktiva Finance Group OÜ-le lepingust nr XXX tulenevad nõuded koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 34).
17.Kohtu hinnangul vastavad kostja ja AS XXX poolt sõlmitud järelmaksulepingud nr XXX ja nr XXX tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg-st 2 tuleneb, et krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine. Õiguskirjanduses on jõutud seisukohale, et järelmaksuga müügileping on üks levinuimaid tasulise maksetähtpäeva edasilükkamise lepinguid. Sellise lepingu sõlmimine võimaldab ostjal tasuda kauba eest teatava perioodi jooksul pärast kauba ostjale üleandmist ning vastavat järelmaksuga tasutavat osamakset intressitakse järelmaksu perioodi jooksul (VÕS komm II (2019), § 401, p. 3.1.2.). Vaidlus puudub selles, et mõlemast lepingust tulenevad kaubad on kostjale üle antud, mille maksumus oli lepingu nr XXX kohaselt 334,99 eurot ja lepingu nr XXX kohaselt 1127,00 eurot. Kostja kohustus tasuma lepingu nr XXX kohaselt 24 osamakset suurusega 18,78 eurot (dtl 14). Lepingu nr XXX kohaselt kohustus kostja tasuma 12 osamakset 110,72 euro suuruses (dtl 21). Mõlema lepingu osamaksed sisaldasid lisaks põhiosale ka igakuist intressi (dtl 15, 22). Seega oli tegemist tarbijakrediidilepingutega.
18.Hageja põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel ja edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.
19.Vastavalt järelmaksulepingule nr XXX oli krediidi kulukuse määr 35,33% aastas (dtl 14) ja lepingu nr XXX sõlmimisel oli krediidi kulukuse määr 36,51% (dtl 21). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2024. aasta oktoobris (10.10.2024 lepingute sõlmimise päeval) oli 16,65%, seega ei ületa lepingute krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidilepingud on kehtivad.
20.Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
21.Lepingute sõlmimise ajal (10.10.2024) kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 403 4 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust
tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
22.Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Lepingu nr XXX kohta esitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja veebitaotluse (dtl 35) ja taust.ee väljatrüki (dtl 37). Kostja veebitaotlusest nähtub, et lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek oli 500 eurot ja kohustused 0 eurot. Maksehäireregistrist tuvastas krediidiandja, et kostjal pole kehtivaid maksehäireid.
23.Lepingu nr XXX vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitas hageja kohtule kostja esitatud veebitaotluse (dtl 36) ja taust.ee väljatrüki (dtl 37). Kostja veebitaotlusest nähtub, et lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek oli 400 eurot ja kohustused 0 eurot. Maksehäireregistrist tuvastas krediidiandja, et kostjal pole kehtivaid maksehäireid.
24.Krediidiandja ei teinud kummagi lepingu sõlmimisel kindlaks kostja tegelikku sissetulekut ja kohustuste suurust, samuti ei küsitud kostjalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandja tugines kostja enda esitatud teabele ja taust.ee-st saadud teabele. Kohtule esitatud taust.ee väljatrükk on tehtud 13.01.2026 kell 9.32, mis seab kahtluse alla, kas krediidiandja kontrollis kostja maksehäirete olemasolu krediidilepingute sõlmimise seisuga või kontrollis seda tagantjärele (dtl 37). Sellele vaatamata, senise kohtupraktika põhjal ei saa piisavaks lugeda tuginemist ainult krediidivõtja esitatud veebitaotlusele ja maksehäireregistri kontrollile. Hageja toob hagiavalduses esile, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Kohtu hinnangul ei saa lugeda piisavaks informatsiooniks kostja veebitaotlust ja väidetavat maksehäireregistri kontrolli.
25.Oluline on enne tarbijale krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtu hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt kindlaks ei tehtud. Hageja tugines sellele, et krediidiandja lähtus sellest, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Siiski ei ole eluliselt usutav, et kostja igakuised kohustused on 0 eurot ning kuna krediidiandja piirdus sissetulekute ja kohustuste hindamisel ainult kostja esitatud teabega, siis järelikult krediidiandja ei oleks VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga praeguse vaidluse esemeks olevaid järelmaksulepinguid sõlmida.
26.Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest
nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud.
27.VÕS § 4034 lg 7 lause järgi hageja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja esitas ümberarvestuse, kus lepingu nr XXX tagasimaksed arvestas hageja põhivõlgnevuse ja seadusjärgse intressimäära katteks. Hageja arvutuste kohaselt ei ole kogu summa veel sissenõutavaks muutunud ja hageja soovib tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed maksegraafiku alusel välja mõista. TsMS § 369 alusel võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja on põhjendanud oma nõuet sellega, et kostja viimane makse toimus 2025. aasta veebruaris, mis tähendab, et kostja pole teinud aasta aega lepingulisi tagasimakseid. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas võib hagi esitada, kui esineb tõenäosus, et võlgnik subjektiivsete asjaolude tõttu jätab oma kohustused täitmata (TsMS komm II (2017), § 369, p. 3.3.). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuivõrd kostja pole teinud ligi aasta aega makseid, siis on vähetõenäoline, et kostja hakkab edaspidi oma lepingulisi kohustusi täitma. Kohtu hinnangul on hageja nõue piisavalt põhjendatud ja menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt rahuldab selle.
28.Hageja nõuab lepingu nr XXX osamaksetega viivitamise pealt viivist lepingujärgses määras 14,90%. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel seadusjärgset intressimäära, siis kohaldab kohus vastutustundliku laenamise eesmärgist tulenevalt ka seadusjärgset viivisemäära. Kuivõrd käesoleval juhul on lepingujärgne viivisemäär 14,90%, ning perioodil 2004-2026 pole kordagi olnud seadusjärgne viivisemäär sama kõrge või kõrgem, siis kohaldab kohus seadusjärgset viivisemäära, kuivõrd on ebatõenäoline, et kui kostja satub maksetega tulevikus viivitusse, siis lepingujärgne viivisemäär on madalam kui seadusjärgne viivisemäär.
29.Lepingu nr XXX ei ole kostja teostanud ühtegi tagasimakset, seega on muutunud kogu laenusumma sissenõutavaks. Lepingu lõpptähtaeg oli 10.10.2025, seega nõuab hageja alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast kuni kohase tasumiseni lepingujärgses määras 15,90% viivist. Ka selle lepingu puhul jääb kohus otsuse p 28 selgituste juurde, mille kohaselt kohaldab kohus käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära. Kohus arvutab seadusjärgses viivisemääras sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt (1127 eurot) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 11.10.2025 kuni kohtuotsuse tegemise päevani 12.03.2026, ehk viivis on (1127×(10,15%)/365×82)+(1127×(10,15%)/365×71)=47,95 eurot.
30.Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kostjaga sõlmitud järelmaksulepingu punktis 7 on kirjas, et viivisele võivad lisanduda sissenõudekulud hinnakirjas sätestatud määra(de)s ning viimase alusel võib sissenõudmiskulusid nõuda välja kogusummas kuni 50 eurot kui nõue on üle 1000 euro. Kuna lepingu lõpptähtaeg oli 10.10.2025 ja kõik kohtule esitatud meeldetuletuskirjad on saadetud enne lepingu lõppemise kuupäeva (dtl 41-52), siis kohus ei rahulda hageja poolt 1132 lg 2 alusel esitatud nõuet.
31.Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja järelmaksulepingult nr XXX põhivõlgnevuse maksegraafiku alusel ja maksetega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud sätestatud määras viivise. Järelmaksulepingult nr XXX mõistab kohus välja põhivõlgnevuse summas 1127 eurot, sissenõutavaks muutunud
viivise 47,95 eurot ning põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras edasiulatuva viivise kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse täitmiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata.
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 75% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 25% ulatuses hageja ja 75% ulatuses kostja kanda.
33.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõivu 315 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot, kokku 653 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot.
34.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja lisade komplekteerimine) 1,5 tunni ulatuses. Hagiavalduse näol on sisuliselt tegemist tüüphagiga, millesarnaseid esitab hageja oma tegevuses massiliselt paljude võlgnike vastu ja mille koostamisele kuluv aeg peaks olema tavapärasest lühem. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/h ei pea kohus samuti mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h. Hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 405 (315 + 90) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 303,75 eurot (s.o 405-st eurost 75%) ning menetluskuludelt (303,75 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
35.Kohus ei rahulda hageja taotlust, et väljamõistetud menetluskulude summa kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 718261157. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist konkreetse pangakontoga. Kuna kostja pole menetluses aktiivselt osalenud ja hagile vastanud, siis ei ole kostjal saanud käesolevas asjas menetluskulusid tekkida, mistõttu ei saa kohus kostja menetluskulusid ka kindlaks määrata. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.