2-25-128248/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja parkis 01.03.2023 sõiduautot reg.märgiga XXX Ühisteenused ASi poolt parkimist opereeritavas parklas Randvere tee 9b, Tallinn, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu hageja nõuab leppetrahvi 40 eurot tasumist. AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja ei pea parkimise korraldamise lepingu esitamist vajalikuks, kuna käesolevava vaidluse lahendamist ei mõjuta asjaolu, kas parkla valdamiseks on sõlmistud leping või mitte, kas hageja parkla valdus on seaduslik või ebaseaduslik jne. Hageja on teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks ja kostja on parkimisega nendega nõustunud (sõlminud lepingu), st poolte vahel on kehtiv parkla kasutusleping sõltumata sellest, millisel alusel hageja parklat valdab. Parkimistingimustest nähtub, et parkimisala üürileandja on hageja. Parklas on lubatud parkida parkimiskellaga 15 min tasuta vaid parkimise eest tasudes. Kostja parkimise algusaega ei fikseerinud ja parkimise eest tasunud ei olnud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 40 eurot, viivis perioodi 18.03.2023 kuni 08.01.2025 eest summas 12,92 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot; viivised tasumata põhivõlalt alates 09.01.2025 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Kohustada kostjat tasuma viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt jäägilt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 10.02.2026.a. eposti aadressil xxx TsMS §314.1 lg 2 alusel. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 100 eurot ja esindustasu 338 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on tekkinud seoses täiendavate alusdokumentidega tutvumise ja nende analüüsi; hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise; lisade kogumise ja komplekteerimise; dokumentide esitamisega kohtule 2h, summas 338 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks keeruline, tegemist on parkimislepingu tingimuste rikkumisest tuleneva leppetrahvi nõudega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (40 eurot) ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus (mille sisuline osa ca 2 lehekülge), sj ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 320 eurot (100+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.