Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Aktiva Finance Group OÜ hagi D Ti vastu võla nõudes 5169,87 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R Kostja: D T (isikukood xxx) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS xxx ja kostja vahel 29.06.2024 sõlmitud lepingu nr XXX alusel põhivõlg 1226,26 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 28.12.2024 06.03.2026 eest 77,63 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 16,9% aastas.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed järgmiselt: 10.03.2026 97,05 eurot 10.04.2026 94,88 eurot 10.05.2026 97,36 eurot 10.06.2026 97,67 eurot 10.07.2026 100,11 eurot 10.08.2026 100,55 eurot 10.09.2026 102,01 eurot 10.10.2026 104,37 eurot 10.11.2026 105,02 eurot 10.12.2026 107,32 eurot 10.01.2027 108,11 eurot 10.02.2027 109,68 eurot 10.03.2027 113,14 eurot 10.04.2027 112,92 eurot
Jätta rahuldamata põhivõla nõue 185,51 euro ulatuses, intressinõue 228,66 eurot, lepingu haldustasunõue 15,60 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja ülejäänud sissenõutavaks muutunud viivise nõue.
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 13.05.2025 hagi ja 08.01.2026 alternatiivse nõude. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja AS xxx ja kostja vahel 29.06.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 3956,10 eurot, intress 228,66 eurot, haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 250,93 eurot ja viivis alates 14.05.2025 kuni põhinõude (3956,10 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas;
1.2.alternatiivselt mõista kostjalt välja lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosamaksetelt intressimääraga võrdses määras 16,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.AS xxx (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 29.06.2024 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr on 22,13% aastas ja intressimäär 16,9% aastas. Leping on kliendile alati kättesaadav internetipangast, seda mainitakse ka kinnituses, mis saadetakse peale lepingu allkirjastamist (Lisa 2).
2.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised väited. 2
Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidiandja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt: verified_montly_income 1221,68, verified_income_periods
12.Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
2.3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 5.12.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.12.2024 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on edastatud posti teel lihtkirjadena kostja aadressile xxx. Krediidiandja on esitanud süsteemi väljavõtted, millest nähtub, et lepingu ülesütlemise hoiatus oli kätte toimetatud 6.12.2024 ning lepingu ülesütlemise teatis oli kätte toimetatud kostjale 2.01.2025. Krediidiandja loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Hageja esitab kinnituse nõude loovutamise kohta, mis tõendab hagi aluseks oleva nõude loovutamist. Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 10.09.2024 kuni ülesütlemiseni s.o 27.12.2024 summas 228,66 eurot (33,07+55,72+56,48+53,62+29,77). Vastavalt laenulepingule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu 3,90 eurot kuus. 27.12.2024.a laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.09.2024-10.12.2024 osamaksete laenuhaldustasud 15,60 eurot (4 x 3,90). Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 3956,10 eurolt alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast 28.12.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras 16,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes lepingu üldtingimuste punktist 4.7. Võla sissenõudmiskulude hüvitamist nõuab hageja 50 euro ulatuses, selgitades nende kujunemist: 10.01.2025. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 27.01.2025. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 14.02.2025. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.4.Hageja tõi kohtule välja, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust on rikutud, siis kostja on teinud tagasimakseid lepingule kokku 229,41 eurot ja kostjal on sel juhul vaja tagastada saadud laenu 3770,59 eurot (4000-229,41). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.12.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Menetlusse võtmise määrused on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostjale oli antud tähtaeg hagile vastamiseks, kostja 3
hagile vastanud ei ole. Kohus määras asja läbivaatamise viisiks kirjaliku menetluse (nõude summa jäi TsMS § 404 sätestatu piiresse). Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu (dtl 46), mille kostja on 29.06.2024 digiallkirjastanud. Digiallkirja konteineris on väikelaenuleping nr XXX, maksegraafik, laenulepingu tingimused, Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esitanud tõendina teavituse (dtl 109), milles on viidatud, et krediidilepingut saab vaadata Inbanki internetipangas. Hageja on ka tõendanud, et kostjale on 01.07.2024 välja makstud 4000 eurot (dtl 52). Krediidi kulukuse maksimaalne määr 29.06.2024 oli 52,08% (hageja esitatud lepingus 22,13%). Kohus ei tuvastanud krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamist.
4.3.Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen on välja makstud.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4
d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis
2.2.toodud väited. Hageja on tõendina esitanud laenutaotluse (dtl 67), milles on täitmata jäetud andmeväljad „laenu eesmärk“, „ülalpeetavate arv“, „tööandja“. Krediidiandja on seega võimaldanud laenutaotlust esitada selliselt, et tarbija saab andmeid esitamata jätta. See on krediidiandja valik, sest tehnoloogiliselt on võimalik teha andmete sisestamine nõutavaks. Krediidiandja on seega ise aidanud kaasa sellele, et tarbija saab vajalikud andmed esitamata jätta. Hageja on esitanud tõendina (dtl 68) taust.ee väljavõtte, kuid sellest nähtub, et päring on tehtud enne hagi esitamist, mitte enne laenu andmist. Seega see tõend ei saa kuidagi tõendada seda, et krediidiandja kontrollis enne laenu andmist senist maksekäitumist. Väidetava Maksu- ja Tolliameti päringu kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Hageja esitatust nähtub, et krediidiandja kostja konto väljavõtet ei kogunud. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Riigikohus on 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole ka esile toonud, et krediidiandja oleks kostja igakuiseid majandamiskulusid isegi kostjalt endalt küsinud ega kontrollinud, samuti ei ole krediidiandja kogunud ega kontrollinud andmeid igakuiseid kulusid mõjutavate asjaolude, sh ülalpeetavate olemasolu kohta. Seega sisuliselt andis krediidiandja kostjale laenu sissetuleku numbri põhjal, jättes kontrollimata kõik muud asjaolud. Ilmselgelt ei olnud krediidiandja kogutud teave piisav, mis õigustanuks konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus on seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust raskelt.
6.Hageja nõuded
6.1.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Kui laenu tagastamise lõpptähtaeg ei ole möödunud, tuleb tagasimaksed uuesti määrata arvestades intressimäära vähenemist.
5
Laen tuli lepingu järgi tagasi maksta 42 maksega, viimase makse tähtaeg on 10.01.2028. Hageja ei määranud tagasimaksed uuesti, vaid nõuab lepingu maksegraafiku järgi laenu põhiosamaksete tasumist vastavalt põhiosamakse summale ja tähtajale lepingus. Kohus on seisukohal, et kui hageja ei soovi arvestada intressi seadusjärgses määras, saab hageja esitada sellise nõude ning ei pea tagasimakseid uuesti määrama. Tagasimaksete uuesti määramise nõude mõte on just intressimäära muutusest tingituna muudatuste tegemine maksegraafikus. Hageja väitel on kostja tagasimakseid kokku teinud 229,41 eurot. Arvestades selle lepingu maksegraafikus toodud põhiosamaksete katteks, oleks kostjal täielikult tasutud 4 esimest makset (0 + 43,9 + 74,77 + 74,01 eurot) ja 36,73 euro ulatuses ka viies makse (kuupäevaga 10.12.2024). Hageja on ka ise välja toonud, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks lugeda lepingut 27.12.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Lepingu üles ütlemine on seega toimetu ja leping kehtib. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viies makse summas 40,14 eurot ning 6.-19. maksed (viimane kuupäevaga 10.02.2026, kokku 1186,12), kokku 1226,26 eurot. Kohus mõistab selle summa kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel välja. Hageja esitas ka alternatiivse edasiulatuva nõude TsMS § 369 kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete väljamõistmiseks. Kohus nõustub, et hagejal on põhjust karta, et kostja ei maksa ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt, seetõttu rahuldab kohus kostja edasiulatuva nõude ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 10.03.2026 kuni 10.01.2028, kokku 2544,33 eurot.
6.2.Hagis nõuab hageja 3956,10 eurolt alates 28.12.2024 16,9% aastas. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral asendub lepingus olnud intressimäär seadusjärgse intressimääraga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks. Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab välja viivise sissenõutavaks muutunud põhiosamaksetelt alates nende sissenõutavaks muutumisest (esimese tasumata makse osas alates hageja poolt nõutud kuupäevast) seadusjärgse viivisemäära alusel. Tasumata osamakse
Osamakse tasumise kuupäev
Viivise arvestuse periood
Viivise summa VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra alusel
40,14
10.12.2024
28.12.2024-06.03.2026
5,05 eurot
76,20
10.01.2025
11.01.2025 -06.03.2026
9,26 eurot
77,31
10.02.2025
11.02.2025 -06.03.2026
8,66 eurot
83,47
10.03.2025
11.03.2025 -06.03.2026
8,64 eurot
79,65
10.04.2025
11.04.2025 -06.03.2026
7,49 eurot
82,41
10.05.2025
11.05.2025 -06.03.2026
6,99 eurot
82,01
10.06.2025
11.06.2025 -06.03.2026
6,18 eurot
6
84,73
10.07.2025
11.07.2025 -06.03.2026
5,63 eurot
84,44
10.08.2025
11.08.2025 -06.03.2026
4,88 eurot
85,66
10.09.2025
11.09.2025 -06.03.2026
4,22 eurot
88,32
10.10.2025
11.10.2025 -06.03.2026
3,61 eurot
88,20
10.11.2025
11.11.2025 -06.03.2026
2,85 eurot
90,80
10.12.2025
11.12.2025 -06.03.2026
2,17 eurot
90,80
10.01.2026
11.01.2026 -06.03.2026
1,39 eurot
92,12
10.02.2026
11.02.2026 -06.03.2026
0,61 eurot Viivis kokku: 77,63 eurot
Eeltoodud arvestuse alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga viivise 77,63 eurot ning alates 07.03.2026 põhivõlalt, 1226,26 eurolt, viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
6.4.Kuivõrd kohus asus seisukohale, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud, hageja seadusjärgse intressimäära alusel intressi ei nõudnud, jääb hageja intressinõue rahuldamata. VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt jääb rahuldamata ka lepingu haldustasu nõue. Hageja nõuab hagis ka võla sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist. Kirjad, millega seoses kulu tekkis, on saadetud 10.01.2025, 27.01.2025, 14.02.2025. Lepingu üles ütlemine on toimetu, leping ei ole lõppenud, seega ei saa nõuda peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist. Tarbijalt on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist ka lepingu kehtivuse ajal, kuid eeldusel, et enne iga tasulise kirja saatmist on saadetud tasuta meeldetuletuskiri. Hageja sellist asjaolu esile toonud ei ole. VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja väitel tulenes kokkulepe lepingu üldtingimuste punktist 4.7. Selles punktis on märgitud, et Juhul kui Te ei tasu Teenuselepingust tulenevaid makseid tähtaegselt ja Meie ütleme Teenuselepingu erakorraliselt üles, on Meil õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt Hinnakirjale. Hinnakirja hageja esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esile toonud võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks olevaid asjaolusid ja see nõue jääb rahuldamata.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. 7
Hageja on hagi esitamisele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses esitanud maksekäsuavalduses põhinõude summana 3986,70 eurot, hagis 3956,10 eurot + haldustasud 15,60 eurot, kokku 3971,70 eurot, ehk 15 euro võrra vähem. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks menetluse jooksul täiendavaid tagasimakseid teinud, mille võrra hagis põhivõla nõue saanuks väiksem olla. Taoliselt on hageja maksekäsu kiirmenetluses nõude suuremana esitanud paljudes menetlustes. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Eeltoodust tulenevalt ning lisaks arvestades, et nõude aluseks oleva laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise kohustust ning hagi esitamise ajal 2025. a mais oli hagejal juba võimalik ka muutunud kohtupraktikaga arvestada ning esitada nõue kohe ümberarvestatult, jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, ei hinda kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.