Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Swedbank AS (hageja) ja Lims OÜ (12671805; laenusaaja) sõlmisid 13.11.2019 laenulepingu nr 19-114704-JI (leping), mille tagatiseks seati X (kostja) käendus. Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja kohustuste kohase täitmise eest panga (hageja) ees solidaarselt laenusaajaga. Laenusaaja ega kostja ei ole avalduse esitamise seisuga oma lepingust tulenevaid kohustusi avaldaja ees täitnud. Lepingu alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 25 000 eurot (lepingu punkt 2.1), intressimääraga 6 kuu Euribor + 9,000% aastas (lepingu punkt 2.7) ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 12.11.2024 (punkt 2.4). Laenusumma tagasimaksete kuupäevadeks iga kuu 12. kuupäev. Viivisemäär 0,150% päevas (punkt 2.15). Laenusaaja kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt laenusaaja arvelduskontol olemas (lepingu punktid 2.6, 2.10, 6.1). Lepingu punkti 10.1. kohaselt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel (lepingu punkti 2.15 kohaselt 0,150% päevas). Tulenevalt lepingu punktist 2.16 oli lepingu tagatiseks X käendus vastavalt käenduslepingule nr. 19-114704-KÄ. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping nr 19-114704-KÄ (käendusleping), mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt Laenusaajaga lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja vastutuse maksimumsumma on 25 000 eurot (käenduslepingu punkt 1). Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata laenusumma tagasimaksed. Hageja saatis laenusaajale teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Kuna laenusaaja ega käendaja võlgnevust ei tasunud, siis ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles. Laenusaaja lepingust tulenev võlgnevus on 13 580,52 EUR (põhiosa 6 715,19 EUR + põhiosalt arvestatud viivis 6 715,19 EUR + intress 150,14 EUR). Eelnevast tabelist on näha, et juba 29.08.2023 seisuga oli tegelikult viivisenõue suurem kui põhiosa. Hageja palub mõista Xlt Swedbank AS-i kasuks välja võlgnevus 13 580,52 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 6 715,19 eurot, intressist summas 150,14 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest summas 6 715,19 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda (sh riigilõiv 910 eurot) ning mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõuete täitmiseni. Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult kättetoimetamisportaali kaudu 21.10.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 910 eurot ning menetluskuludelt VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud, hageja esindajaks on tema enda töötaja. Seega muid hüvitatavaid kulusid asja materjalidest ei paista ning kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 910 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule 910 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (910 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.