2.Välja mõista kostjalt V.N hageja Meliva AS kasuks põhivõlgnevus 185 eurot ja viivised 79,16 eurot, kokku 264,16 eurot.
3.Välja mõista V.N-ilt Meliva AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15% aastas) arvestatuna võla põhiosalt (s.o 185 eurot) alates 07.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Meliva AS nõue V.N vastu sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskulud 320 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
8.Jätta rahuldamata hageja taotlus kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715733837. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
2-24-145284 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE, KOSTJA VASTUVÄITED
1.Meliva AS esitas 10.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 252,55 euro saamiseks. Kohus tegi 12.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 06.01.2025 aadressil XXX. Võlgnik V.N esitas 21.01.2025 nõudele vastuväite. 28.01.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule.
2.04.03.2025 esitas hageja hagiavalduse V.N vastu 274,68 euro nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejal kostja vastu nõue kokku põhivõlg summas 185,00 eurot, sissenõudekulu 30,00 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 59,68 eurot. Hageja osutas kostjale hambaraviteenust. Kostjale oli koostatud raviplaan, mis oli kostja poolt ülevaadatud ja heaks kiidetud ning mille alusel kostjale hambaravi teenuse osutati. Teostatud tööde eest on kostjale esitatud arved, mis on kostja poolt jäetud tasumata kokku summas 185 eurot. Vaatamata meeldetuletustele kostja arvet ei tasunud. Hageja arvestab viiviseid seadusjärgse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhisummalt 185 eurolt alates viimase arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast 01.03.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.03.2025 kokku summas 59,68 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude 185 euro tasumiseni/täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud makse meeldetuletusi kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 31.07.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 25.10.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 07.08.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas 30 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 185 eurot, sissenõudekulu 30 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 59,68 eurot, kokku 274,68 eurot, mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised tasumata põhivõlalt (185 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras, mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ning mõista kostjalt välja väljamõistetud menetluskuludelt suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS 8-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kostja vastusest nähtuvalt kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja ei ole vaidlustanud tervishoiuteenuse lepingu sõlmimist, kuid on märkinud, et ta on teenuse eest tasunud.
2
2-24-145284
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud põhjendava osaga juhindudes TsMS § 444 lg 2.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Kohus kvalifitseeris poolte vahelise suhte 20.01.2026 määruses VÕS § 758 lg-s 1 sätestatud tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva suhtena ja selgitas tõendamiskoormust. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 185 eurot. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 25.02.2022 sõlmitud teenuste osutamise lepingust, millega osutati kostjale hambaraviteenust. Kostja ei vaidlusta asjaolusid, et ta on hagejaga tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlminud, hambaravi saanud, kuid kostja vastuväide seisneb selles, et ta on teenuse eest tasunud.
7.VÕS § 761 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Kohus selgitas 04.07.2025 kohtunõudes ja 20.01.2026 kohtumääruses, et kostjal tuleb tõendada, et ta on tervishoiuteenuse osutamise eest hagejale tasu maksnud, kuid kostja vastavaid tõendeid kohtule esitanud ei ole.
8.Hagiavaldusele lisatud 25.02.2022 arvetest nähtub, et kostjale on osutatud teenuseid kokku summas 185 eurot (dtl 35-36). VÕS § 76 lg-st 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Kõike eeltoodut arvestades on hageja põhinõue põhjendatud kokku summas 185 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ehk arvete tasumist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvete suurustele ega esitanud tõendeid selle kohta, et hagi esemeks olevad arved oleksid tasutud. Arvetelt nähtub, et tasumise tähtaeg on saabunud. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS §-le 761 koostoimes VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk võlgnevuse 185 euro tasumist ning hageja põhinõue tuleb rahuldada.
10.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja on palunud kostjalt välja nõuda sissenõudmiskulud 30 eurot. Hageja on hagiavalduses väitnud, et ta on korduvalt pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale maksemeeldetuletusi. 31.07.2023 esimese tasulise kirja 15 eurot, 25.10.2023 teise tasulise kirja 5 eurot ja 07.08.2024 kolmanda tasulise kirja 5 eurot. 5 3
2-24-145284 eurot nõuab hageja muude makseviivitusega tekkinud kulude eest. Hageja tugineb 30 euro nõude esitamisel VÕS § 1132 lg-le 2 alusel. Kohus selgitas hagejale 20.01.2026 määruses, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejale alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka põhistama. VÕS § 113 2 lg 2 ei ole seadustatud hinnakiri. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka peale 20.01.2026 kohtumääruse tegemist viidanud, et poolte vahel oleks selline kokkulepe sõlmitud. Samuti ei ole hageja palunud hüvitada tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ega kahju suurust tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kahju tekkinud ning tõendamata on ka kahju tegelik suurus. Hagiavaldusele lisatud tõendid e-kirjade teel meeldetuletuskirja saatmisest kahju tegelikku suurust ei tõenda (dtl 37, 38-46). Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot õiguslikult põhjendatud ega tõendatud ning kohus jätab selle hageja nõude rahuldamata.
11.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 59,68 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Hagiavaldusest nähtuvalt arvestab hageja viiviseid alates 01.03.2022, kui muutusid sissenõutavaks 25.02.2022 esitatud arvetel kajastatud nõuded. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduses viivisearvestuse. Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Arvete tasumise tähtaeg saabus 28.02.2022, hageja arvestab viiviseid alates 01.03.2022 ja hagiavalduse esitamise seisuga oli viiviste suuruseks 59,68 eurot. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 01.03.2022 kuni otsuse tegemiseni 06.03.2026 välja kindla summana, so 79,16 eurot ning alates 07.03.2026 protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15%).
13.Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 185 eurot ning viivis summas 79,16 eurot, kokku 264,16 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis. Rahuldamata jääb hageja nõue kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 30 eurot.
14.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaks määramine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi on suuremas osas rahuldatud, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava
4
2-24-145284 määruse tegemist.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud õigusabikulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 484 2). Seega hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.
18.Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
19.Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu kohtumenetluses kokku 338 eurot. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust.
20.Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi (1 tund = 169 eurot) ja summas 338 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik.
21.Hagejat esindas lepingulise esindajana jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest kohtumenetluses. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
22.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 169 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatult suur. Riigikohus on küll oma lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja enam, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas, kostja menetluses sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis.
23.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud ei taotle menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist.
24.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 2 tundi, mida kohus peab käesoleva asja menetlust arvestades mõistlikuks ajakuluks. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku seega 200 eurot (2 x 100).
25.Kohus rahuldab seega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 320 eurot (100+20+200).
26.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5
2-24-145284
27.Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715733837. Kohus ei pea vajalikuks piirata käesoleva kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangaarvega. Kui menetluskulude tasumine Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole on hageja soov, siis selleks ei ole vaja kasutada kohtu vahendust. Kostja saab vastavalt hageja soovile ka ilma kohtu sekkumiseta kanda käesoleva otsusega väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kontole. Samuti võib hageja ise kanda talle laekunud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kontole ilma kohtu sekkumiseta.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.