lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-116309/14

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-116309/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1736
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Q Takso Veod OÜ14169274(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Dina Tali

Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

2-25-116309

Tsiviilasi

Q Takso Veod OÜ hagi J. P. vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 3 704,33 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Q Takso Veod OÜ (registrikood 14169274), lepinguline esindaja Andreas Lunden

Istungiaeg

Kostja: J. P. (isikukood XXX, e-post: XXX) 03.03.2026

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista J. P.lt 13.09.2024 sõlmitud rendilepingust nr XXX tulenev põhinõue 2 604,53 eurot Q Takso Veod OÜ kasuks.
3.Välja mõista J. P.lt sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (2604,53 eurot) perioodi eest 25.06.2025 kuni otsuse tegemiseni (05.03.2026) 661,55 eurot Q Takso Veod OÜ kasuks.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõudes perioodi eest 14.11.2024 kuni 24.06.2025.
5.Välja mõista J. P.lt viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 06.03.2026 kuni põhinõude (2 604,53 eurot) täitmiseni Q Takso Veod OÜ kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
6.Välja mõista J. P.lt parkimistrahvidega seotud leppetrahv 186 eurot Q Takso Veod OÜ kasuks.
7.J. P. rahaline vastutus on tulenevalt pooltevahelisest lepingust piiratud 6 000 euroga.
8.Jätta hageja menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
9.Määrata kindlaks Q Takso Veod OÜ menetluskulude rahaline suurus summas 1 295 eurot (käibemaksuta), sh õigusabikulud 840 eurot ja riigilõiv 455 eurot.
10.Välja mõista J. P.lt menetluskulud summas 1 113,70 eurot (86% 1 295 eurost) Q Takso Veod OÜ kasuks. 1

Tsiviilasi nr 2-25-116309

11.Kohustada J. P.t tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 113,70 eurot) käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Q Takso Veod OÜ (hageja) esitas 25.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. P.lt (kostja) 5842,39 euro saamiseks. Kohus tegi 27.06.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Asi anti 06.08.2025 üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.
2.11.08.2025 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 2604,53 eurot (nõuete suurus seoses arvutusveaga korrigeeritud 03.03.2026 kohtuistungil), viivis põhinõudelt 0,1% päevas alates 14.11.2024 kuni nõuetekohase täitmiseni ja parkimistrahviga seotud leppetrahv summas 186 eurot. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 13.09.2024 sõlmitud rendilepingust nr XXX, mille alusel sai kostja 13.09.2024 rendile sõiduauto. Rendi hind oli 150 eurot nädalas. Vastavalt lepingu p-le 3.2. oli minimaalne rendiperiood 4 nädalat, edasi pikeneb leping automaatselt 1 kuu võrra. Kostja tasus renti vaid esimese nädala eest 150 eurot. Hageja blokeeris auto kasutuse ja andis kostjale võimaluse tasuda vähemalt ühe nädala eest, et auto tagasi saada. Kostja makset ei teinud ega tagastanud autot, vaid jättis auto parklasse ja kadus. Kostjal oli kohustuslik rendiperiood 8 nädalat (st 4nädalane periood pikenes automaatselt 1 kuu võrra). Hageja leidis auto GPS abil ja viis selle ära. Kostja rikkus üüri tasumise kohustust, üüriperioodi tasumise kohustust ning lepingu lõpetamisega seotud tingimusi, st ta ei teavitanud õigeaegselt oma soovist leping lõpetada, jättis auto parklas, mille eest tulid ka parkimise trahvid. Hagejal oli õigus leping üles öelda tulenevalt kogunenud võlgnevusest (lepingu p 13.4.10). Hageja leiab, et leping tuleb lugeda lõppenuks 13.11.2024.

2

Tsiviilasi nr 2-25-116309 Hageja pidi tegema kulutusi auto puksiirimisele, uue võtme tegemisele, auto remontimisele ja puhastamisele. Hageja põhinõue koosneb üüri võlgnevusest 1 050 eurot (8 nädalat x 150 eurot/nädal – makstud 150 eurot esimese nädala eest) ja arvest nr SS104-2023 summas 701,82 eurot (auto pukseerimine, pesu, võti) ja arvest nr SS227-2023 summas 852,71 eurot (auto esiklaas ja katus). Täiendavalt nõuab hageja leppetrahvi parkimistrahvide saamise eest 186 eurot (2 x 31 x 3, st trahvikolmekordne summa vastavalt lepingu p-le 8.10). Hageja täpsustas, et nõue on J. P. vastu, mitte FIE vastu. J. P. vastutab lepingust tulenevalt käendajana. Lepingu järgi on käendaja maksimaalne vastutus 6 000 eurot. Kostja vastuväited

3.Kostja vaidles hagile vastu. Oma vastuses kostja teatas „antud nõue ei vasta tõele, seega ei maksa“. Kohus määras kostjale tähtaja oma vastuse täiendamiseks. Kostja täiendavat vastust ei esitanud ega ilmunud 03.03.2026 toimunud kohtuistungile. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi jääb rahuldamata perioodi eest 14.11.2024 kuni 24.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivise nõudes.
5.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: - Poolte vahel on sõlmitud 13.09.2024 rendileping nr XXX (dtl 24-32); - FIE J. P. sai lepingu alusel 13.09.2024 rendile sõiduauto Škoda Octavia reg nr XXX (dtl 33); - FIE J. P.l tekkis hageja ees võlgnevus, mille tõttu hageja blokeeris auto kasutuse ja andis 06.10.2024 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 45); - J. P. on lepingu p 3.6.1. alusel võtnud endale kohustuse käendada lepingus tekkivaid kohustusi, vastutuse piirmäär on lepingu p 3.6.2 järgi 6 000 eurot; - Auto leidmisel võttis hageja auto tagasi ja fikseeris 17.10.2024 sõiduauto puudused (dtl 35, pildid dtl 36-44); - Hageja tegi kulutusi auto pukseerimiseks, võtme duplikaadi tegemiseks, auto puhastuseks (dtl 46-47, arve nr SS104-2023 summas 701,82 eurot) ja auto remontimiseks (dtl 48-49, arve nr SS227-2023 summas 852,71 eurot); - Sõidukile on 03.10.2024 ja 07.10.2024 tehtud parkimistrahvid 31 eurot (dtl 50, 51);
7.Hageja on esitanud J. P. vastu nõude käenduslepingu alusel, mis sisaldub 13.09.2024 rendilepingu p-s 3.6.1. Esitatud nõue saab kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 158 lg 1 alusel.
8.Vastavalt rendilepingu p-dele 1.4 ja 3.2 oli minimaalne rendiperiood 4 nädalat, edasi pikenes leping automaatselt 4 nädala võrra ning lepingu erakorralisel lõpetamisel kohustus rentnik tasuma kõigi kasutamata rendinädalate eest. Rentnik tasus renti vaid esimese nädala eest 150 eurot. Seega on kostja üürivõlgnevus hageja ees 8 nädalat x150 eurot/nädal-150 eurot = 1 050 eurot. Hagejal oli õigus leping üles öelda, kuna rentnik oli ületanud võlalimiiti (p 3.5, p 12.7 ja p 13.4.10). Hageja andis rentnikule täiendava tähtaja võlgnevuse (ühe nädala osas) tasumiseks, mis oli eelduseks sõiduki kasutamise jätkamiseks. Rentnik võlgnevust ei tasunud. 3

Tsiviilasi nr 2-25-116309 Leping tuleb seega lugeda lõppenuks 13.11.2024. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks üürivõlgnevus 1 050 eurot.

9.Rentnik on auto üleandmise aktis fikseerinud auto seisu, st et autol on kivitäkked ja et auto on puhas. Vastavalt lepingu p-le 13.3 fikseeris hageja sõiduki seisundi selle tagasisaamisel ja tuvastas sõiduki erinevuse võrreldes sõiduki üleandmise ajaga. Hageja pidi tegema kulutusi sõiduki puksiirimisele, remondile ja puhastusele. Vastavalt lepingu lisa nr 1 oli rentnikul kohustus tagastada sõiduk puhtana, kanda vajalikke remondikulusid, samuti vastutas rentnik võtmete kaotamise eest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt kantud kulutused vastavalt arvetele nr SS104-2023 (701,82 eurot) ja nr SS227-2023 (852,71 eurot) kokku 1 554,53 eurot.
10.Seega on hageja põhinõue põhjendatud seega täies ulatuses ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 050 + 1 554,53 = 2 604,53 eurot.
11.Hageja palub välja mõista viivise põhinõudelt. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ei ole täies ulatuses põhjendatud. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja üürivõla tasumiseks 06.10.2024 ja kinnitas istungil, et sellega hageja suhtlus pärast lepingu rikkumist kostjaga piirduski. Seega ei ole hageja esitanud kostjale rahalist nõuet enne maksekäsu kiirmenetluse esitamist. Seega arvestab kohus viivist mitte 14.11.2024 (lepingu lõppemisest), vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.06.2025. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 0,1% päevas (vastavalt lepingus kokkulepitule) perioodi kohta 25.06.2025 kuni 05.03.2026 (otsuse tegemise aeg) ning alates 06.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
12.Sõidukile on rendisuhte perioodil tehtud 03.10.2024 ja 07.10.2024 tehtud parkimistrahvid 2x31 eurot. Vastavalt lepingu p-le 8.10 tuli rentnikul tasuda leppetrahvi trahvi kolmekordses summas. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista parkimistrahvidega seotud leppetrahv 186 eurot.
13.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ehk ligikaudu 85% ulatuses, tuleb hageja menetluskulud jätta 85% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 840 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis ning õigusabi osutamiseks kulus 6 tundi. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ning viivise seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et kuigi hageja kulud õigusabile on põhjendatud, tuleb kostja kanda jätta nendest hagi 4

Tsiviilasi nr 2-25-116309 rahuldamise ulatusele vastav osa. Samas ulatuses tuleb kostja kanda jätta riigilõivu tasumisest tulenev kulu. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 455 eurot. Kogumis on hageja menetluskulud 1 295 eurot, millest 86% on 1 113,70 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 113,70 eurot.

15.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1 113,70 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja