2-25-107898/8 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Asjaolud Flagito OÜ on esitanud Harju Maakohtule hagi SkyUp MT Limited vastu võla nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt oli reisijal A L kinnitatud broneering XXX SkyUp MT Limited 22.02.2025 lennule XXX Sharm El Sheikh-Tallinn, mis hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on reisijal õigus nõuda EL määruse 261/2004 alusel 600 eurot hüvitist. 04.03.2025 loovutas A L nõude Flagito OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt olid reisijatel S P, V P ja I B P kinnitatud broneering XXX kostja 23.02.2025 lennule XXX Tallinn-Sharm El Sheikh ja 02.03.2025 lennule XXX Sharm El Sheikh-Tallinn, mis mõlemad hilinesid sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal reisijal õigus nõuda 600 eurot hüvitist mõlema lennu eest (so kokku 3600 eurot). 07.03.2025 loovutasid S P, V P ja I B P nõuded hagejale. 12.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 9000 eurot. Hageja tõi välja, et Tallinn-Sharm El Sheikh vahemaa on 3569 kilomeetrit, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lendude hilinemiste tõttu kindlaksmääratud hüvitist kokku 4200 eurot (so 600 eurot x 4 reisijat, kellest kolmel esinesid tõrked kahel lennul). Käesolevas asjas esitatud nõuetest sai kostja teada hiljemalt 12.03.2025. Hageja nõuab viivist perioodi 12.03.2025-06.05.2025 eest summas 71,85 eurot Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhinõude summalt 4200 eurolt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 160 eurot. Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele. Kostja tõi vastuses välja, et kostja tunnistab hageja põhinõuet summas 3900 eurot. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu, menetluskulu ja viivist. Kostja selgitas, et kostja oli ja on valmis tasuma reisijatele hüvitist määruse nr 261/2004 alusel kohtuväliselt ja ei ole keeldunud selle tasumisest. Kostja lisas, et kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt, kuna hageja ei olnud kohtuväliselt tõendanud, et tal on õigus esindada reisijaid ja hageja ei olnud esitanud hüvitise tasumise õiguse kontrolliks vajalikke dokumente ning hageja ei andnud kostjale aega tasuda hüvitist vabatahtlikult vaid pöördus kohtusse andmata mõistlikku aega kontrollida hüvitise nõuet ja tasuda see vabatahtlikult. Kostja märkis vastuses, et hageja ei olnud enne kohtusse pöördumist tõendanud, et tal on õigus esindada reisijaid. Kostja tõi välja, et hageja ei olnud enne kohtusse pöördumist esitanud esindatavate reisijate passi või isikutunnistuse koopiaid või digitaalselt allkirjastatud volikirju ega digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise lepinguid. Kostja selgitas, et kuna tegemist oli rahalise nõudega, siis puudus kostjal kindlus, et hageja on õigustatud reisijad esindama. Kostja tõi välja, et hageja tõendas hüvitist taotlevate reisijate esindusõigust alles hagi esitamisel, esitades digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud alles peale maksekäsu kiirmenetluse lõppemist hagimenetluses. Lisaks väitis kostja, et hageja ei andnud kostjale aega tasuda hüvitist vabatahtlikult vaid pöördus kohtusse vaid 5 päeva peale nõudekirja esitamist, kuigi nõudekirjas toodud avalduste kontrollimine võtab aega, eriti arvestades seda, et hageja ei olnud esitanud kõiki hüvitise taotlemiseks vajalikke dokumente (reisija isikutunnistuse- või passi koopia, lennupilet). Kostja tõi välja, et 22.02.2025 Sharm El Sheikh-Tallinn lend XXX hilines sihtkohta üle 3 tunni, kuid alla 4 tunni. Seega palub kostja vähendada reisija A L hüvitist 50%, st 300 euroni. Kostja palub kohtul jätta Flagito OÜ hagiavaldus rahuldamata kõrvalkulude osas, so sissenõudmiskulu, menetluskulu ja viivise osas ning jätta menetluskulud, sealhulgas SkyUp MT Limited kulud õigusabile, täies ulatuses Flagito OÜ kanda. 2

Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja tõi välja, et hageja ei nõustu kostja seisukohtadega. Hageja selgitas, et hageja on kohtueelselt esitanud kostjale kõik nõutud ja vajalikud dokumendid ning, et kõik esitatud nõuded olid muutunud sissenõutavaks, mistõttu on hagejal õigus nõuda kõrvalnõudeid nõudekirja esitamisest. Hageja lisas, et kostjal ei ole õigust vähendada hüvitist 50%, kuivõrd lend 22.02.2025-23.02.2025 XXX hilines üle 4 tunni. Hageja lisas, et olukorras, kus reisikorraldaja on müünud reisijatele piletid, kostja on lubanud reisijad oma lennule (kontrollides isikut tõendavat dokumenti) ning väljastanud unikaalse broneeringunumbri, ei ole põhjendatud isikut tõendava dokumendi nõudmine hiljem olukorras, kus kostja peab reisijale hüvitist tasuma. Hageja selgitas, et nõude loovutamise lepingus esitatakse reisijaid (kes on kostjale lennule registreerides isikut tõendava dokumendi juba esitanud) puudutavad andmed, millistele ei ole hagejal juurdepääsu muul võimalikul viisil kui see, et reisija edastab need andmed ise. Hageja märkis, et hageja oli esitanud kostjale juba varasemalt esialgsete nõudekirjadega nõude loovutamise dokumendid. Hageja selgitas, et avalikest andmebaasidest nähtub, et kostja lend XXX jõudis pärast vahemaandumist Rumeenias Tallinnasse 07:14, kuid planeeritud saabumisaeg oli 23.02.2025 kell 02:40, seega oli hilinemine üle 4 tunni. Seega puudub kostjal õigus vähendada hüvitist 50% võrra. Hageja palub kohtul mõista välja kostjalt hageja menetluskulud summas 1105 eurot. 15.09.2025 tegi kohus pooltele kompromissettepaneku ning andis tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud ning lõplikke seisukohti ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et reisijatel S P, V P ja I B P oli kinnitatud broneering XXX kostja 23.02.2025 lennule XXX Tallinn-Sharm El Sheikh ja 02.03.2025 lennule XXX Sharm El Sheikh-Tallinn, mis mõlemad hilinesid sihtpunkti üle 3 tunni. Reisijal A L oli kinnitatud broneering XXX SkyUp MT Limited 22.02.2025 lennule XXX Sharm El Sheikh-Tallinn. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hagejal oli kohtuväliselt õigus reisijaid esindada ning kui palju hilines kostja lend XXX sihtkohta. Kostja on tunnistanud hageja nõuet summas 3900 eurot. Vaidlus puudub, et hageja esitas kohtusse pöördumisel digitaalselt allkirjastatud nõude 3

loovutamise lepingud, millega on tõendanud, et tal on õigus esindada antud reisijaid. Euroopa Komisjoni 09.07.2017 juhise „Teadanne, milles käsitletakse ELi tarbijakaitse-, turustamis- ja andmekaitseõigust, mida kohaldatakse nõudeid haldavate üksuste tegevuse suhtes seoses lennureisijate õigusi käsitleva määrusega 261/2004“ p-st 2 tuleneb, et õiguse üldpõhimõte on, et igal reisijal on õigus otsustada, kas ta tahab, et teda esindaks kohtus või kohtueelses tsiviilmenetluses kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega mõni teine isik või üksus. Vaidlus puudub, et hageja esitas kostjale enne kohtusse pöördumist kõnesolevate reisijate paberkandjal käsitsi allkirjastatud volikirjad. Kostja heidab hagejale ette, et koos nõuete edastamisega ei edastanud hageja selget volikirja koos passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks). Seega puudus kostjal väidetavalt teadmine, et hageja on õigustatud reisijaid esindama. Hageja on esitanud kostjale 12.03.2025 nõudekirja hüvitiste tasumiseks. Kuivõrd kostja nõuetele ei reageerinud, siis oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma. Seega olid kostjal juba enne maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamist olemas kõik vajalikud dokumendid, et tasuda hagejale maksekäsu kiiremenetluses nõutud summa ja ka käesoleva menetluse raames. Kuna kostja ei vastanud hageja nõudekirjale, siis on alusetu kostja etteheide hagejale, et viimane ei ole esitanud kostjale reisijate või passi koopiat. Kohus asub seisukohale, et kostja vastuväited selle kohta, et kostjal puudus teadmine, et hageja on õigustatud reisijaid esindama, on paljasõnalised ja alusetud. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktile c) saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Hageja nõudis kostjalt hüvitist summas 4200 eurot. Kostja on tunnistanud hageja põhinõuet summas 3900 eurot. Reisijatel S P, V P ja I B P oli kinnitatud broneering XXX kostja 23.02.2025 lennule XXX Tallinn-Sharm El Sheikh ja 02.03.2025 lennule XXX Sharm El Sheikh-Tallinn, mis mõlemad hilinesid sihtpunkti üle 3 tunni. TallinnSharm El Sheikh vahemaa on 3569 kilomeetrit. Seega on igal reisijal õigus nõuda Määruse alusel 600 eurot hüvitist mõlema lennu eest, so kokku 3600 eurot. EÜ määruse 261/2004 artikkel 7 lõige 2 punkt c lennuettevõttele antud õigus vähendada hüvitist 50% ei ole seatud sõltuvusse millegi muuga kui lennu hilinemise ajaga. Seoses õigusega vähendada alla 4 tunni hilinenud lennu puhul hüvitist 50% võrra, leidis kostja, et tal on õigus tasuda reisijale A L hüvitist 600 euro asemel 300 eurot. Hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et kostjal puudub õigus EL määruse 261/2004 art 7 lg 2 alusel vähendada A Lle makstavat hüvitist 50% võrra, kuivõrd lennu hilinemine oli üle 4 tunni, st lend XXX pidi jõudma Tallinnasse 23.02.2025 kell 02:40, kuid jõudis Tallinnasse 23.02.2025 kell 07:14. Kohtul puudub seega alus vähendada A Lle kostja poolt makstavat hüvitist, kuivõrd lend XXX hilines üle 4 tunni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 4200 eurot (so 3600 + 600). Kostja on hagivastuses märkinud, et kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulusid ja viivist põhjusel, et hageja ei täitnud hüvitise nõudmiseks vajalikke tingimusi. Kohus märkis juba eelnevalt, et kohtu hinnangul oli hageja täitnud hüvitise nõudmiseks vajalikud tingimused ning esitanud kostjale asjakohased tõendid. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui 4

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulusid summas 160 eurot ning viiviseid reisijate hüvitisenõuetelt vahemikus 12.03.2025-06.05.2025 summas 71,85 eurot, millele lisandub viivis põhisummalt 4200 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, so 07.05.2025, kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, kuivõrd kostja on olnud võla tasumisega viivituses ning ei ole tasunud hagejale hüvitist tähtaegselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 71,85 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt alates 07.05.2025 seadusjärgses määras. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta 40 eurot, kokku 160 eurot (so 4 reisijat x 40 eurot). VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et juhul kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seadus sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist ja selle ulatust. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid iga reisija kohta 40 eurot, kelle osas hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 160 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 160 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale on õigusabi osutanud Advokaadibüroo Küllike Namm vandeadvokaat Sander Potisepp tunnihinnaga 140 eurot, millisele lisandub käibemaks. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist alljärgnevas koosseisus: Kuupäev Toiming Summa 14.03.2025 Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot 06.05.2025 Materjalide komplekteerimine, õiguslik analüüs, hagiavalduse 210 eurot 5

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 560 eurot ja õigusabikulud summas 545 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud kulu ning vastav summa tuleb jätta kostja kanda. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 1 tingimustele vastav lepinguline esindaja (vandeadvokaat). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 140 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas mõistlikuks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega on hageja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 545 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlustele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud õigusabikuludena kuludena kindlaks 545 eurot, mis mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud summas 1105 eurot (so riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 545 eurot). Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.