Bondora AS-i hagi L K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4522,03 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: L K (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS-i hagi L K vastu osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista L K Bondora AS-i kasuks välja poolte vahel 12.11.2021 sõlmitud lepingust nr BL2443263, 04.02.2022 sõlmitud lepingust nr BL2580581, 19.03.2022 sõlmitud lepingust nr BL2659719, 21.04.2022 sõlmitud lepingust nr BL2728840, 23.05.2022 sõlmitud lepingust nr BL2803238, 24.08.2022 sõlmitud lepingust nr BL2987712 ja 12.11.2022 sõlmitud lepingust nr BL3195745 tulenev põhivõlg kokku 1667,68 eurot ja viivis perioodi 05.06.2025–19.08.2025 eest 36,43 eurot.
3.Mõista L K Bondora AS-i kasuks välja viivis põhivõlalt (1667,68 eurot) alates 20.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta Bondora AS-i hagi L K vastu ülejäänud osas rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 41,42% ulatuses L K ja 58,58% ulatuses Bondora AS-i kanda.
6.Mõista L K Bondora AS-i kasuks välja menetluskulud 285,83 eurot.
7.Mõista L K Bondora AS kasuks välja viivis menetluskuludelt (285,80 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 19.08.2025 Viru Maakohtule hagi (täpsustatud 24.09.2026), milles palub L K (kostja) välja mõista põhivõla 3624,46 eurot, intressi 175,53 eurot, haldustasu 40,66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 118,06 eurot. Samuti palub hageja välja mõista alates hagi esitamisest lisanduva viivise järgmiselt: põhinõudelt 1874,72 eurot viivise 14,64% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni; põhinõudelt 705,96 viivise 25,32% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni; põhinõudelt 1084,44 eurot viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja järgmised tarbijakrediidilepingud: 12.11.2021 nr BL2443263, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (summa 126 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks); 04.02.2022 nr BL2580581, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (lepingutasu 126 eurot); 19.03.2022 nr BL2659719, mille alusel sai kostja laenu 700 eurot (lepingutasu 44 eurot); 21.04.2022 nr BL2728840, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (lepingutasu 126 eurot); 23.05.2022 nr BL2803238, mille alusel sai kostja laenu 800 eurot (lepingutasu 50 eurot); 24.08.2022 nr BL2987712, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (lepingutasu 126 eurot); 12.11.2022 nr BL3195745, mille alusel sai kostja laenu 1200 eurot (lepingutasu 75 eurot). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste (intress ja haldustasu) täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Kõigi lepingute puhul moodustavad krediidi kogukulumäära intress, haldustasu ja lepingutasu. Laenuotsuste tegemisel võttis hageja arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatud kulud põhivajadustele. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäireregistrit). Enne laenu nr BL2443263 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek 1189,37 eurot, lisaks nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt 21,70 eurot. Analüüsis on hageja elamiskulude aluseks võtnud 356 eurot, mis on suurem kui Statistikaameti avaldatud 2
2021. a arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot ning kostja avaldatud põhivajadustele kuluv summa, millena kostja oli märkinud 0 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (57,27 eurot), teisi kohustusi (21,70 eurot), arvestuslikke elamiskulusid (356 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 754,40 eurot ehk enam kui Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Enne laenu nr BL2659719 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek 684,53 eurot, samuti regulaarsed kohustused igakuiselt 116,52 eurot. Analüüsis on hageja elamiskulude aluseks võtnud 250 eurot ja kostja avaldatud põhivajadustele kuluv summa, millena kostja oli märkinud 0 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (24,46 eurot), teisi kohustusi (120 eurot), arvestuslikke elamiskulusid (250 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 387,66 eurot ehk enam kui Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Ülejäänud lepingute kohta märgib hageja, et kuigi hageja on selgelt põhistanud, et lepingud on sõlmitud kehtivalt ja pooltevaheline kokkulepe mh lepingulise intressi osas on kehtiv, esitab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta väljastatud krediidilt enne lepingu ülesütlemist intressi mitte ka VÕS §-s 94 sätestatud määras ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Kostja jättis kõigi lepingute puhul tasumata 2025 veebruari, märtsi, aprilli ja mai osamaksed. Hageja edastas kostjale ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles 04.06.2025 lepingud erakorraliselt üles. Lepingu nr BL2443263 ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: põhinõue 1845,81 eurot, intress (14,64% aastas) 106,26 eurot ja haldustasu (4% laenusummalt aastas) 28,91 eurot, kokku 1980,98 eurot. Hageja viivisenõue on 57,15 eurot (lepingujärgses määras 14,64% aastas). Lepingu nr BL2659719 ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: põhinõue 694,21 eurot, intress (25,32% aastas) 69,27 eurot ja haldustasu (4% laenusummalt aastas) 11,75 eurot, kokku 775,23 eurot. Hageja viivisenõue on 37,22 eurot (lepingujärgses määras 25,32% aastas). Kostja tasus lepingu nr BL2580581 alusel hagejale laenumakseid kokku 1627,91 eurot, mille hageja arvestas põhinõude katteks. Seega on hageja põhinõue 372,09 eurot ja seadusjärgses määras viivisenõue 8,13 eurot. Kostja tasus lepingu nr BL2728840 alusel hagejale laenumakseid kokku 1993,09 eurot, mille hageja arvestas põhinõude katteks. Seega on hageja põhinõue 6,91 eurot ja seadusjärgses määras viivisenõue 0,15 eurot. Kostja tasus lepingu nr BL2803238 alusel hagejale laenumakseid kokku 770,22 eurot, mille hageja arvestas põhinõude katteks. Seega on hageja põhinõue 29,78 eurot ja seadusjärgses määras viivisenõue 0,65 eurot. Kostja tasus lepingu nr BL2987712 alusel hagejale laenumakseid kokku 1630,23 eurot, mille hageja arvestas põhinõude katteks. Seega on hageja põhinõue 369,77 eurot ja seadusjärgses määras viivisenõue 8,08 eurot. Kostja tasus lepingu nr BL3195745 alusel hagejale laenumakseid kokku 894,11 eurot, mille hageja arvestas põhinõude katteks. Seega on hageja põhinõue 305,89 eurot ja seadusjärgses määras viivisenõue 6,68 eurot.
2.Hageja esitas 24.09.2025 nõude ümberarvestuse, milles märgib, et kõik hagi aluseks olevad laenulepingud olid ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 04.06.2025. Kostja oli kõigi laenulepingute puhul jätnud tasumata 2025 veebruari, märtsi, aprilli ja mai osamaksed. Kostja oli tasunud 04.06.2025 seisuga: 1) tulenevalt lepingust 24432631 kokku 1384,09 eurot (pärast ülesütlemist tasus kostja veel 75,66 eurot), samas kui uuesti määratud 3
maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 1984,52 eurot; 2) tulenevalt lepingust 25805812 kokku 1546,95 eurot (pärast ülesütlemist tasus kostja veel 80,96 eurot), samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks olema selleks ajaks tasutud 1995,40 eurot; 3) tulenevalt lepingust 26597193 kokku 627,26 eurot (pärast ülesütlemist tasus kostja veel 29,75 eurot), samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 688,78 eurot; 4) tulenevalt lepingust nr BL27288404 kokku 1906,15 eurot (pärast ülesütlemist tasus kostja veel 86,94 eurot), samas kui uuesti maaratud määratud kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 1988,78 eurot; 5) tulenevalt lepingust nr 28032385 kokku 735,18 eurot (pärast ülesütlemist tasus kostja veel 35,04 eurot), samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks olema selleks ajaks tasutud 793,89 eurot; 6) tulenevalt lepingust BL29877126 kokku 1542,62 eurot (pärast ülesütlemist tasus kostja veel 87,61 eurot), samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks olema selleks ajaks tasutud 1753,35 eurot; 7) tulenevalt lepingust nr 31957457 kokku 841,57 eurot (pärast ülesütlemist tasus kostja veel 52,54 eurot), samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks olema selleks hetkeks tasunud 968,05 eurot. Seega ka uuesti määratud maksete korral olid lepingud kehtivalt üles öeldud 04.06.2025, sest kostja oli kõigi lepingute puhul jätnud tegemata enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed ning iga lepingu puhul oli kostja võlgnevus seisuga 04.06.2025 suurem või võrdne summaga, mis oli uuesti määratud maksete järgi ütlesütlemisele eelneva kolme kuu osamakse summa. Kuna hageja loeb alternatiivse nõude korral kõik kostja tehtud maksed tagastamata krediidisumma katteks, on hageja põhinõue eri lepingute alusel kostja vastu järgmine: 1) lepingu nr 2443263 alusel 540,25 eurot; 2) lepingu nr 2580581 alusel 372,09 eurot; 3) lepingu nr 2659719 alusel 42,99 eurot; 4) lepingu nr BL2728840 alusel 6,91 eurot; 5) lepingu nr 2803238 alusel 29,78 eurot; 6) lepingu nr BL2987712 alusel 369,77 eurot; 7) lepingu nr BL3195745 alusel 305,89 eurot. Seega on põhinõue alternatiivse nõude korral kokku 1667,68 eurot. Hageja viivisenõue on alternatiivse nõude korral 36,43 eurot. Kohus märgib, et 24.09.2025 menetlusdokumendi taotlustes (dtl 292) palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 69,32 eurot, aga dokumendi sisus on märgitud viivise summaks 36,43 eurot, mida kinnitab ka dokumendile lisatud viivisekalkulaatori arvutus (dtl 405).
Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
6.Kohus luges hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks 10.10.2025 TsMS 322 lg 1 alusel kättetoimetamisega allkirja vastu kostja abikaasale. Praeguseks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg, mis oli 27.10.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
7.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskuludega seonduvat. 4
8.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja järgmised tarbijakrediidilepingud: 12.11.2021 nr BL2443263, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot; 04.02.2022 nr BL2580581, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot; 19.03.2022 nr BL2659719, mille alusel sai kostja laenu 700 eurot; 21.04.2022 nr BL2728840, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot; 23.05.2022 nr BL2803238, mille alusel sai kostja laenu 800 eurot; 24.08.2022 nr BL2987712, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot; 12.11.2022 nr BL3195745, mille alusel sai kostja laenu 1200 eurot.
9.Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
10.Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
11.Lepingu nr BL2443263 sõlmimise ajal 12.11.2021 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 18,68%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 26,67% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidi kulukuse määr, s.o 56,04%. Lepingute nr BL2580581 (04.02.2022), BL2659719 (19.03.2022), BL2728840 (21.04.2022) ja BL2803238 (23.05.2022) sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%. Nendes lepingutes märgitud krediidi kogukulumäärad vastavalt 32,86%, 39,90%, 44,10% ja 44,03% on kõik väiksemad kui lepingu sõlmimise ajal kehtinud kolmekordne krediidi kulukuse määr, s.o 50,85%. Lepingute nr BL2987712 (24.08.2022) ja BL3195745 (12.11.2022) sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%. Nendes lepingutes märgitud krediidi kogukulumäärad 37,76% ja 37,80% on väiksemad kui lepingu sõlmimise ajal kehtinud kolmekordne krediidi kulukuse määr, s.o 48,90%. Seega on kõigi lepingute krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
12.Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
13.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta järgis tarbijakrediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 5
Hageja selgituste kohaselt tuvastas ta kostja krediidivõimelisuse lepingu nr BL2443263 sõlmimisel (12.11.2021) kokkuvõtlikult järgmiste andmete põhjal. Kostja pangakontolt nähtus regulaarne sissetulek 1189,37 eurot, samuti igakuised kohustused 21,70 eurot. Elamiskuludena võttis hageja arvesse 356 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (57,27 eurot), jäi kostjal vaba raha 754,40 eurot. Hageja selgituste kohaselt tuvastas ta kostja krediidivõimelisuse lepingu nr BL2659719 sõlmimisel (19.03.2022) kokkuvõtlikult järgmiste andmete põhjal. Kostja pangakontolt nähtus regulaarne sissetulek 684,53 eurot, samuti igakuised kohustused 116,52 eurot. Elamiskuludena võttis hageja arvesse 250 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (24,46 eurot), jäi kostjal vaba raha 387,66 eurot. Riigikohtu juhiste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-13098 tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtumenetluses tuleb seda tõendada hagejal. Kohus määras 02.09.2025 puuduste kõrvaldamise määruses hagejale tähtaja mh esitamaks täiendavad selgitused ja tõendid krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja esitas 24.09.2025 menetlusdokumendi lisana kostja pangakonto väljavõtte (dtl 293–379), mida kontrolliti enne laenu nr BL2659719 väljastamist. Samas ei ole hageja selgitanud, milliste pangakonto väljavõttelt nähtuvate andmete põhjal on hageja tuvastanud kostja igakuise sissetuleku 684,53 eurot ja igakuised finantskohustused 116,52 eurot ning mille põhjal arvestas hageja kostja majandamiskuludena 250 eurot. Kohus märgib, et majandamiskuludena arvestatud summa on ka väiksem kui Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum 2022. aastal (303,38 eurot). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet lepingule nr BL2443263 eelnenud perioodi kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on küsinud teavet kostjalt ja teinud päringud krediidiinfo andmebaasidesse. Pangakonto väljavõtte (või muu krediidiandja kogutud piisava teabe) kogumise eesmärk on täita krediidiandja teabe saamise kohustust – krediidiandja peab omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbijavõimet krediit tagasi maksta. Teabe kogumiseks ei piisa üksnes tarbija esitatud teabe tõeseks lugemisest. Krediidiandjal on kohustus tarbija esitatud teavet kontrollida KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o teha selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Praegusel juhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine või muu samaväärse sisuga teabe kogumata jätmisel jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet tema sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude kohta. Kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine ei võimalda kontrollida sama teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt – nt kui suured majandamiskulud kostjal olid ja kas kostjal oli muid finantskohustusi. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, mis aga kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, seega ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. 6
14.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus lepingute nr BL2443263 ja BL2659719 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes teabe kostja kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
16.Kohus märgib, et ülejäänud viie lepingu osas ei ole hageja esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ühtegi selgitust. Samas on hageja juba algses hagiavalduses esitanud nendest lepingutest tuleneva nõude viisil, et nõuab kostjalt üksnes põhisummat ja seadusjärgses määras viivist. Seega puudub menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajadus nende lepingute osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks.
17.Hageja on teinud 24.09.2025 menetlusdokumendis nõude ümberarvestuse (dtl 290) ja nõuab tagasi põhisumma jääki 1667,68 eurot ja seadusjärgses määras viivist, mille summa lepingute ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni on 36,43 eurot (dtl 405). Hageja märgib, et kõik hagi aluseks olevad laenulepingud on ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 04.06.2025. Kohus lähtub hageja toodud arvestusest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata põhivõla kokku 1667,68 eurot. Hageja põhivõla nõue jääb seega seda ületavas osas rahuldamata.
18.Hageja nõudis esialgses hagis lepingutest nr BL2443263 ja BL2659719 tulenevalt võlgnevuselt viivist lepingujärgses määras ning ülejäänud lepingute puhul seadusjärgses määras. Nõude ümberarvestuses nõudis hageja viivist üksnes seadusjärgses määras. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude seadusjärgses määras ja jätab rahuldamata osas, milles see seadusjärgset määra ületab.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu jäävad VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt rahuldamata ka esialgses hagiavalduses esitatud haldustasu ja intressi nõue.
20.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 369 alusel.
21.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
22.Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudeks oli põhinõue 3624,46 eurot, intress 175,53 eurot, haldustasu 40,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 118,06 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis summalt 1874,72 lepingujärgse viivisemääraga 14,64% aastas (s.o aastane viivise summa on 274,50 eurot), summalt 705,96 eurot lepingujärgse viivisemääraga 25,32% aastas (s.o aastane 7
viivise summa on 178,75 eurot) ning summalt 1084,44 eurot seadusjärgses määras 10,15% aastas (s.o aastane viivise summa on 110,07 eurot). Seega kõik kokku on 4522,03 eurot. Kohus rahuldab hagi 1873,38 euro ulatuses (1667,68 + 36,43 + 169,27, s.o aastane viivis põhinõudelt). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 41,42% ulatuses kostja kanda (1873,38 ÷ 4522,03 × 100) ja 58,58% ulatuses hageja kanda.
23.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 200 eurot fikseeritud tasuna hagiavalduse koostamise eest (dtl 17). Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et õigusabikulud 200 eurot hagiavalduse koostamise eest, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, arvestades ka hagi sisu, mahtu ja lisasid. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 690 eurot.
24.Kohus mõistab kostjalt menetluskulude jaotust arvestades hageja kasuks välja menetluskulud 285,80 eurot (690 × 41,42%%).
25.Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
26.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.