2-25-18141/4 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus A. A. (kostja) on sõlminud XXX OÜ-ga (esialgne krediidiandja) 27.02.2023 laenulepingu nr XXX laenusummas 1630 eurot, perioodiga 5 aastat, krediidikulukuse määraga 43,7% aastas. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 598,82 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 124,98 eurot, intressi katteks 467,84 eurot ja makse edasilükkamistasu katteks 6 eurot. Tagasimakseid inkassomenetluses on kokku tehtud summas 747,75 eurot, mis on arvestatud põhiosa katteks. 17.05.2023 sõlmis kostja laenulepingu nr XXX laenusummas 1190 eurot, perioodiga 5 aastat, krediidikulukuse määraga 45,2% aastas. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 311,40 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 50,81 eurot, intressi katteks 243,26 eurot, viivise katteks 0,33 eurot ja makse edasilükkamistasu katteks 17 eurot. 17.08.2023 sõlmis kostja laenulepingu nr XXX laenusummas 1960,00 eurot, perioodiga 5 aastat, krediidikulukuse määraga 44,3% aastas. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 226,32 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 41,05 eurot, intressi katteks 171,78 eurot, viivise katteks 0,50 eurot ja makse edasilükkamistasu katteks 13 eurot. Kostja võlgnevust ei tasunud ning esialgne krediidiandja saatis kostjale lepingute ülesütlemise teate ning lepingud loeti ülesöelduks 25.06.2024. Esialgne krediidiandja loovutas nõuded B2 Impact OÜ-le (hageja). 2

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (43,7%, 45,2% ja 44,3%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et lepingu nr XXX alusel laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1464,41 eurot, lepingu nr XXX alusel laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1113,12 eurot ja lepingu nr XXX alusel laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1131,92 eurot. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31% ja Eesti Panga poolt alates 31.05.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Seega vastasid lepingu krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määrade kolmekordsele määrale ning lepingutes kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg-le 1 ega ole tühised. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot, mis on kohtu hinnagul põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 490 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.