Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1491,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, XXX) lepinguline esindaja MM Kostja: XX (isikukood: XXX ; elukoht: XXX-i )
Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ alternatiivne nõue XX vastu.
Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank AS ja kostja vahel 2.12.2022 sõlmitud Inpay makselahenduse lepingu nr. X võlgnevus 909,92 eurot (millest 887,74 eurot põhivõlgnevus ja 22,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 6.8.2023 kuni 20.10.2023 eest).
Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 887,74 eurot) perioodi eest 21.10.2023 kuni 27.2.2026 summas 239,44 eurot.
Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna võla põhiosalt (s.o 887,74 eurot) alates 27.2.2026 kuni põhinõude tasumiseni.
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu põhivõlgnevuse 93,07 eurot, intressi 87,39 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja seaduses sätestatud määra ületavas osas viivise väljamõistmiseks.
Menetluskuludest jätta 68,17% XX kanda ja 31,83% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 600 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 euro, 300 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 409,01 eurot mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma Aktiva Finance Group
Tsiviilasi nr 2-23-121944 OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Apellatsioonkaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29.5.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XX (kostja) 1210,18 euro saamiseks. Kohus tegi 31.5.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.9.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 980,81 euro, intressi 87,39 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 157,12 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni määraga 22% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 442,50 eurot.
4.Pärnu Maakohus võttis 25.3.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 322 lg 1 alusel kätte 25.7.2024. 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-121944
5.Hageja 28.3.2025 kohtu nõudel selgitas kostja poolt kasutatud krediidi kasutamise ja tagasimaksete kohta. Hageja esitas ka alternatiivse nõude põhivõla 887,74 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
6.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
6.1.Hagiavalduse kohaselt Inbank AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 2.12.2022 inpay makselahenduse lepingu nr X, mille alusel sai kostja krediiti 1000 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22% aastas või 0,61% päevas, krediidikulukuse määr 31,26% aastas. Kostja kohustus igakuiselt tasuma minimaalse tagasimakse.
6.2.Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja maksehäireregistri väljavõtte alusel.
6.3.Kostja tagasimakseid ei teinud, mistõttu ütles krediidiandja lepingu 26.1.2023 üles. Inbank AS loovutas 31.1.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
6.4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 980,81 eurot ja tasumata intress kokku 87,39 eurot.
6.5.Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2, lepingu p-le 711 ja laenuandja hinnakirja alusel sissenõudmiskulud 50,00 eurot: 6.3.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 13.3.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 12.5.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 15 eurot.
6.6.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 980,81 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, so 27.1.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.1.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 22% aastas so 0,06% päevas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 157,12 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 22% aastas so 0,06% päevas.
6.7.Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
6.8.Hageja 28.3.2025 kohtu nõudel täpsustas, et lepingu alusel ei toimunud reaalset raha üle kandmist kostja pangakontole, vaid tegemist on virtuaalse kaardiga, millega kostja saab poodides maksta, teha ülekandeid või sularaha välja võtta. Kostja perioodil detsember 2020 kuni detsember 2022 on kasutanud kokku krediiti 4852,05 eurot ja tagasimakseid teinud summas 3964,31 eurot. Viimane krediidi kasutus ja tagasimakse oli teostatud september 2022. Krediidiandja ei debiteeri intressimakseid automaatselt kliendi kontolt. Intressisummad arvestati maha kliendi teostatud tagasimaksetest. Lepingu alusel tuli krediit tagastada 5. kuupäeval minimaalselt 3% kuus kasutusel olevast krediidisummast. Lepingu kohaselt krediidi tagastamise aeg on 1 aasta. VÕS § 4034 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Juhul kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 887,74 eurot (4852,05-3964,31) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 887,74 eurolt alates 06.08.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
7.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-121944
7.1.Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 8.8.2024 kell 24.00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb rahuldada 28.3.2025 esitatud alternatiivse nõude osas ning ülejäänud osas tuleb jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).
10.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud 2.12.2022 sõlmitud Inpay makselahenduse lepingust nr X tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
11.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-121944 lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
13.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
14.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hiljem kohtule selliseid asjaolusid esile toonud.
15.Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg-t 6. 28.03.2025 esitatud alternatiivse nõude alusel hageja märgib, et juhul kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 887,74 eurot (4852,05-3964,31) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 887,74 eurolt alates 6.8.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on kasutanud krediiti kokku 4852,05 eurot ja teinud tagasimakseid kokku 3964,31 eurot. Seetõttu rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 887,74 eurot.
16.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab alternatiivselt kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 887,74 eurolt alates 6.8.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks perioodi 6.8.2023 kuni 20.10.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivise 22,18 eurot. 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-121944
17.Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 21.10.2023 kuni 26.2.2026 kaasa arvatud välja kindla summana, so 239,44 eurot ning alates 27.2.2026 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja menetluskulud 20,00 eurot.
19.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 442,50 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduse lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsiks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ja dokumentide esitamiseks kohtule 2,5 tundi. Esindaja tasuks on hageja märkinud 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on 6.5.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohtu hinnangul on mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja ka rohkem, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 300 eurot (2,5h x 120€) ilma käibemaksuta.
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 68,17% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 506,15 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-121944
21.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.