Häädemeeste valla hagi X vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 491,54 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Häädemeeste vald (Häädemeeste Vallavalitsuse kaudu; registrikood 77000269); lepinguline esindaja Aire Põder (e-post xxx)
esindajad
Kostja: X (isikukood XXX, epost xxx) Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Häädemeeste valla hagi X vastu viivise ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Xlt seisuga 20.11.2025. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 77,53 eurot Häädemeeste valla (Häädemeeste Vallavalitsuse kaudu) kasuks.
3.Välja mõista Xlt Häädemeeste valla (Häädemeeste Vallavalitsuse kaudu) kasuks viivis ajavahemiku 21.11.2025. a kuni 23.12.2025. a eest summas 3,20 eurot.
Välja mõista Xlt võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 30 eurot Häädemeeste valla (Häädemeeste Vallavalitsuse kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta X kanda.
2.Rahuldada Häädemeeste valla (Häädemeeste Vallavalitsuse kaudu) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3.Välja mõista Xlt menetluskulud summas 500 eurot Häädemeeste valla (Häädemeeste Vallavalitsuse kaudu) kasuks. Väljamakse teostada Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr EE947700771005126959 AS LHV Pank.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xl tasuda Häädemeeste vallale (Häädemeeste Vallavalitsuse kaudu) hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 500 euro tasumata osalt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Häädemeeste Vallavalitsuse allasutus Häädemeeste Lasteaed (edaspidi hageja) ja X sõlmisid 29.08.2022 suulise lepingu lasteaiakoha kasutamiseks (edaspidi Leping 1), mille alusel hageja võttis kohustuse võtta kostja lapse Y lasteaeda alates 29.08.2022 ning kostja võttis kohustuseks tasuda õigeaegselt laste toidu-ja kohatasu. Samuti hageja ja kostja sõlmisid suulise 22.11.2022 suulise lepingu lasteaiakoha kasutamiseks (edaspidi Leping 2), mille alusel hageja võttis kohustuse võtta kostja lapse W lasteaeda alates 01.02.2023 ning kostja võttis kohustuseks tasuda õigeaegselt laste toidu-ja kohatasu. Lepingud lõppesid 28.02.2024.
2.Lasteaiateenuse eest arved edastati kostja nimele ja kostja poolt antud e-postiaadressile. Hageja on kostjale osutanud lasteaiateenust koos toitlustamisega. Hageja on esitanud kostjale osutatud teenuste eest igakuiselt arved, kus on kirjas osutatud teenuste maht. Hageja on enda lepingulisi kohustusi täitnud korrektselt ning kostjale kokkulepitud teenust osutanud. Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenuste osutamist vaidlustanud.
3.Hageja on enda lepingulised kohustused täitnud korrektselt, kuid kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi kohaselt täitnud. Kostja on jätnud tasumata hagejale Lepingu alusel esitatud alljärgnevad arved: - 30.09.2023 arve nr 3397 summas 79,05 eurot, maksetähtajaga 20.10.2023; - 31.10.2023 arve nr 3811 summas 65,25 eurot, maksetähtajaga 20.11.2023; - 30.11.2023 arve nr 4204 summas 65,25 eurot, maksetähtajaga 20.12.2023; - 32.12.2023 arve nr 4684 summas 65,25 eurot, maksetähtajaga 20.01.2024; - 31.02.2024 arve nr 297 summas 73,80 eurot, maksetähtajaga 20.02.2024. Kostja võlgnes hagejale põhinõudena summa 348,60 eurot.
4.Kostja ei ole temale esitatud ja tasumata arveid vaidlustanud ega ka esitanud pretensioone osutatud teenuste kvaliteedi osas. Mõistlik aeg neid esitada on samuti möödas. Osaliselt on ka kostja temale esitatud arveid tasunud. Arvetel märgitud maksetähtajad on möödunud, seega on arved muutunud sissenõutavaks. Hageja on edastanud kostjale
2
korduvaid meeldetuletusi arvete tasumise osas, kuid kostja vaatamata nendele võlgnevust hagejale ei tasunud.
5.05.12.2024 pöördus hageja Debitum Collectio OÜ poole võlgnevuse sissenõudmiseks, kes edastas 11.12.2024 kostjale võlateatise. Võlateatises selgitas hageja lepinguline esindaja kostjale võlgnevust hageja ees ning palus võlgnevuse koos sellele lisanduvate kõrvalkuludega tasuda hiljemalt 18.12.2024. Kostja ei reageerinud võlateatisele ning ei tasunud võlgnevust. Hageja lepinguline esindaja edastas kostjale korduvad hagihoiatused 07.01.2025, 08.04.2025, 24.07.2025, 04.08.2025, 13.08.2025, 26.08.2025 ja 12.09.2025. Kuivõrd kostja ei ole reageerinud hageja ja tema lepingulise esindaja korduvatele nõudekirjadele ja ei ole tasunud võlgnevust, siis on hageja seisukohal, et on endast kõik oleneva teinud, et leida kostjaga kohtuvälist kokkulepet võlgnevuse tasumiseks.
6.Põhinõude tasumisega viivitamisest tingitult on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse tasumise täitmisega summas 348,60 eurot alates 01.10.2023. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduse esitamine lepingust tuleneva viivise nõudes. Hageja Lepingust tulenev viivisnõue kostja vastu 20.11.2025 seisuga on kokku 77,53 eurot ning hageja palub maakohtul kostjalt selle välja mõsta. Samuti palub hageja maakohtul mõista kostjalt välja viivised põhinõudelt summas 348,60 eurolt alates 21.11.2025 kuni põhinõude kohase tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue.
7.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult pärast lepingu lõppemist võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot, kui võlausaldaja nõue võlgniku vastu on kuni 500 eurot. Hageja nõue kostja vastu on alla 500 eurot ning lepingud on poolte vahel lõppenud. Hageja on enda meeldetuletuskirjade edastamisel võtnud arvesse VÕS § 1132 sätteid. Hageja on edastanud korduvaid meeldetuletusi kostjale võlgnevuse tasumiseks. Samuti on hageja lepinguline esindaja edastanud kostjale võlgnevuse tasumiseks nõudekirju, mis ei ole tasuta. Kõik meeldetuletused ning hageja lepingulise esindaja poolt edastatud nõudekirjad on tekitanud hagejale kulusid, millede hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Olukorras, kus kostja oleks tasunud temale esitatud arved kohaselt ja tähtaegselt, ei oleks hageja pidanud pöörduma inkassoettevõtte poole ega ka tema lepinguline esindaja pidanud tegema kulutusi nõudekirjade ja meeldetuletuskirjade edastamiseks. Seega on hagejale tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses kostja tegevusetusega. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kokku summas 30 eurot ning hageja palub maakohtul nimetatud summa kostjalt välja mõista. Kostja vastus
8.Kostja kinnitab, et tasus hagejale 23.12.2025 põhivõla summas 348,60 eurot, st pärast hagi esitamist, kuid enne sisulise kohtulahendi tegemist. Kostja ei vaidle vastu hageja avaldusele põhinõude osalise hagist loobumise kohta ning peab põhjendatuks, et kohus lõpetab menetluse selles osas. Kostja ei vaidle vastu, et hagejal on õigus nõuda viivist kuni põhivõla tasumiseni, kuid jätab viivise arvutuse õigsuse ja põhjendatuse kohtu hinnata. Kostja leiab, et hageja poolt nõutud menetluskulude täielik kostja kanda jätmine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kostja tasus põhivõla vabatahtlikult vahetult pärast hagi menetlusse võtmist, ilma et oleks olnud vaja sisulist kohtumenetlust või tõendite kogumist. Arvestades vaidluse mahtu, nõuete lihtsust ja asjaolu, et põhivõlg tasuti enne
3
menetluse sisulist edenemist, peab kostja õigusabikulu summas 360,00 eurot ebamõistlikult suureks TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
Kohtu põhjendused
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hageja viivisenõue ja võlgnevuse sissenõudmise kulu hüvitamise nõue kuuluvad rahuldamisele.
10.Käesolevas menetluses on kohus tuvastanud järgmised asjaolud: • Hageja ja kostja vahel oli 29.08.2022. a sõlmitud leping, mille kohaselt hageja osutas kostjale lasteaiateenust (leping nr 1)(dtl 11). • Hageja ja kostja vahel oli 22.11.2022. a sõlmitud leping, mille alusel hageja osutas alates 01.02.2023. s kostjale lasteaiateenust (leping nr 2)(dtl 13). • Hageja esitas kostjale 30.09.2023. a arve nr 3397 summas 79,05 eurot (dtl 26). • Hageja esitas kostjale 31.10.2023. a arve nr 3811 summas 65,25 eurot (dtl 27). • Hageja esitas kostjale 30.11.2023. a arve nr 4204 summas 65,25 eurot (dtl 28). • Hageja esitas kostjale 31.12.2023. a arve nr 4684 summas 65,25 eurot (dtl 29). • Hageja esitas kostjale 31.01.2024. a arve nr 297 summas 73,80 eurot (dtl 30). • Kostja teatas 28.02.2024. a hagejale, et soovib lepingud lõpetada (dtl 15-16).
11.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud alusetult talle väljastatud arved tasumata. Lepingute alusel võttis kostja endale kohustuse tasuda õigeaegselt laste toidu- ja kohatasu.
12.Kostja ei eita arvete tasumata jätmist ning tasus 23.12.2025. a võlgnevuse summas 348,60 eurot. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud viivisenõudega ning seoses võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kuludega.
13.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja täitis enda lepingulised kohustused, kostja enda kohustused jättis kahetsusväärselt täitmata.
14.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Hageja on esitanud viivise kujunemise kronoloogia (dtl 6). Hageja viivisenõue kostja vastu arve nr 3397 tasumisega viivitamisest hagi esitamise seisuga ehk 20.11.2025. a. moodustab 19,17 eurot. Hageja viivisenõue kostja vastu arve nr 3811 tasumisega viivitamisest hagi esitamise seisuga moodustab 15,16 eurot. Hageja viivisenõue kostja vastu arve nr 4204 tasumisega viivitamisest hagi esitamise seisuga moodustab 14,51 eurot. Hageja viivisenõue kostja vastu arve nr 4684 tasumisega viivitamisest hagi esitamise seisuga moodustab 13.83 eurot. Hageja viivisenõue kostja vastu arve nr 297
4
tasumisega viivitamisest hagi esitamise seisuga moodustab 14,86 eurot. Hageja arvestab arve tasumisega viivitamisel viivist VÕS § 94 ja § 113 kohaselt seadusjärgses viivisemääras. Hagejal on kohtu hinnangul õigus arvestada viivist kuni hagiavalduse esitamiseni summas 77,53 eurot. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
16.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele ka viivis alates 21.11.2025. a kuni kohustuse täitmiseni, so 33 viivtatud päeva eest summas 3,20 eurot.
17.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult pärast lepingu lõppemist võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot, kui võlausaldaja nõue võlgniku vastu on kuni 500 eurot. VÕS § 113 2 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja on edastanud korduvaid meeldetuletusi kostjale võlgnevuse tasumiseks kostja enda poolt hagejale avaldatud e-posti aadressile (dtl 32-92). Kostja on jätnud hageja kirjad tähelepanuta. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tinginud kostja tegevusetus. Kostja kohtuväliselt arveid ei tasunud ning hageja oli sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
19.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 500 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 140 eurot, õigusabikulu 3 tunni eest summas 360 eurot).
5
20.Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 500 eurot tasumisele riigilõiv 140 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 140 eurot.
21.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-115-14 selgitanud, et selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
22.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukuse ja mahuga kooskõlas olevaks. Hageja esindaja on kulutanud 1 tunni nõude alusdokumentide kogumiseks ja nendega tutvumiseks ning kaks tundi hagiavalduse koostamiseks. Hageja on 3 tundi kulutanud üksnes seetõttu, et kostja on jätnud hageja korduvad ja korduvad kirjad pikema perioodi jooksul tähelepanuta. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja ajakulu eeltoodust tulenevalt ülepaisutatud.
23.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud tunnihinnaga 120 eurot. Kohus on seisukohal, et selline tasu õigusteenuse eest ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
24.Riigikohus on 14. aprilli 2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kohtu hinnangul on menetluskulude suurus käesoleval juhul proportsionaalne taotletava hüve väärtusega. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 500 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 140 eurot, lepingulise esindaja kulu 360 eurot).
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.