Aktiva Finance Group OÜ hagi M.A võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
786,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (AS Aktiva Portfolio õigusjärglane alates 06.11.2023; registrikood: 10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, XXX) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
vastu
Kostja: M.A (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i) Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi M.A vastu täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
Tsiviilasi nr 2-22-142341 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.AS Aktiva Portfolio (hageja õiguseellane) esitas 3.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M.A-lt (kostja) 722,43 euro saamiseks. Kohus tegi 08.11.2022 kostjale makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 13.12.2022 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus jättis 15.12.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning esitama asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist.
3.AS Aktiva Portfolio esitas 11.1.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 532,69 euro, intressi 39,75 euro, haldustasu 2,70 euro, sissenõudmiskulude 40,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 71,16 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 12.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga võrdses määras 18,9% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 245,00 eurot ning hageja õigusabikulud 240,00 eurot. Esitatud asjaolude kohaselt Inbank AS ja kostja sõlmisid 27.9.2021 tarbijakrediidilepingu nr COFI03723, mille alusel sai kostja laenu 590,01 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 12.10.2021 kuni 12.03.2024. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,9% aastas ning laenusaaja oli kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu 0,90 eurot kuus. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 57,32 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus osaliselt alates 5. osamaksest, s.o 12.2.2022 ning täielikult alates 6. osamaksest s.o 12.3.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni s.o 12.4.2022 summas 39,75 eurot (2,96+14,24+13,83). Inbank AS ütles 28.4.2022 laenulepingu üles ning 29.4.2022 loovutas kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja viivist põhivõlalt lepingu ülesütlemise päevast alates kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
4.Kohtu nõudel hageja 2.8.2023 selgitas, et krediidi kulukuse määra arvutamise eelduseks on võetud krediidisumma 590,01 eurot, intressimäär 18,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 12.3.2024, maksete tähtpäevad, lepingutasu 15 eurot, igakuine haldustasu 0,90 eurot. Krediidi kulukuse määr on 43,98% aastas ja krediidi kogukulu on 911,54 eurot. Laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandjal on olemas tegevusluba ning ta allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Hageja selgitas, et poolte vahel sõlmitud lepingu nr COFI03723 alusel ei väljastatud laenu, vaid muudeti võlatunnistust nr COFI03103. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 6. osamaksest 12.3.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni 12.4.2022 summas 30,93 eurot (15,26+15,67). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu tingimuste punktist 9.3. Hageja sissenõudekulude summa 40,00 eurot kujunemine: 19.5.2022 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 30.5.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 18.6.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-142341 kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 10 eurot.
5.Kohtu nõudel hageja 25.3.2024 selgitas, et kostja on teostanud tagasimakseid summas 148,14 eurot (põhiosa katteks 57,32 eurot, intressi katteks 73,12 eurot, haldustasu katteks 2,70 eurot ja lepingutasu katteks 15,00 eurot).
6.Pärnu Maakohus võttis 1.4.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult kätte 23.4.2024. Kostjale vastamiseks määratud 14päevane tähtaeg lõppes 7.5.2024 kell 24.00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
7.Kohtule esitatud võlatunnistuse COFI03103 kohaselt on võlatunnistuse aluseks 13.3.2020 leping COFI02649. Kohus 21.5.2025 kohustas hagejat välja tooma 13.3.2020 lepingu COFI02649 krediidikulukuse määra ja selle arvutamiseks kasutatud osiseid koos arvutuskäiguga; esitama asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist; välja tooma eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati. Hageja esitas taotluse vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks kuni 7.7.2025, mille kohus rahuldas. Hageja vastust kohtunõudele esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-121-17, p 16).
10.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud Inbank AS-ga 27.9.2021 sõlmitud lepingut nr COFI03723. Hageja kinnitusel lepingu nr COFI03723 alusel ei väljastatud laenu, vaid muudeti võlatunnistust nr COFI03103. Leping ja võlatunnistus on allkirjastatud samaaegselt ning kohtu hinnangul tuleb lepingut käsitleda võlatunnistuse lisana. Üksnes juhul, kui tegemist on tehinguga, saab anda hinnangu, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). See, millist liiki ja sisuga võlatunnistusega on tegemist, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt ka RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 16.2).
11.Võlatunnistuse on ette valmistanud hageja ning puudub alus kahelda, et maksekokkulepe ja võlatunnistus on tüüptingimustega leping VÕS § 35 tähenduses. Võlatunnistust allkirjastades on kostja olnud olukorras, kus tal oli juba tähtaegselt tasumata võlgnevus, seega 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-142341 on suure tõenäosusega võlatunnistus sõlmitud olukorras, kus kostjale selgitati, et alternatiivina pöördutakse kostja vastu koheselt nõudega kohtusse ning kostja, suure tõenäosusega väheste õigusalaste teadmise tõttu, on pidanud võlatunnistuse ja selle sisuks oleva maksegraafiku sõlmimist soodsamaks ja mõistlikumaks lahenduseks, mõistmata võlausaldaja kavatsusi.
12.Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (VÕS § 29 lg 5 p 1). Lepingu sõlmimise asjaoludena tuleb arvesse võtta, et hageja on inkassoettevõte, kelle tegevusalaks on võlgade kokkuostmine ning võlgade sissenõudmine. Kostja on võlgnik, kes on jäänud juba esialgsele võlausaldajal võla tasumisega viivitusse, mille järel on loetud leping ülesöelduks ja kogu võlgnevus sissenõutavaks muutunud. Kostja on seega hagejaga mistahes kokkulepete sõlmimisel sundolukorras. Hageja saab nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tasumist ning tasumata jätmisel pöörduda kohtusse ja kohtutäituri juurde, mille tagajärjel suureneksid kulud kostja jaoks veelgi. Lepingueelsete läbirääkimiste piiritlemisel tuleb seega arvestada, et ei toimunud klassikalises mõttes lepingueelseid läbirääkimisi vaid võlgnevuse sissenõudmine.
13.Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5 p 4). Lepinguna pakutakse kostjale maksegraafikut, mis hõlmab endast tüüptingimusena ka võlatunnistuse sõlmimist. Kostja eesmärgiks on seejuures just maksegraafiku sõlmimine, et maksta võlgnevust enda rahaliste võimalustega arvestaval viisil ja ajal. Samuti on kostja eesmärgiks, et võlgnevus ei suureneks ning hageja ei pöörduks tema vastu kohtusse ega kasutaks muid õiguskaitsevahendeid.
14.Võlatunnistuse tõlgendamisel tuleb seega arvestada, et poolte eesmärgid ühtivad osas, kus kostjal võimaldatakse võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks ei saa lugeda tunnistatava võlgnevuse kõrvale uue iseseisva kohustuse tekitamist. Seejuures on oluline, et kostja oli lepingu sõlmimisel sundolukorras. Kostjal oli küll võimalus jätta leping sõlmimata, kuid selle tagajärjeks oleks olnud hagejal õigus nõuda võlgnevuse kohest täitmist, seejuures kohtu kaudu ning täiendavate kuludega. Kostjal ei olnud seejuures võimalik kujundada lepingutingimusi muus osas kui ainult maksegraafiku pikkuses.
15.Vastavalt VÕS § 29 lg-le 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Et võtta lepingupooltega sarnase mõistliku isiku positsioon tuleb arvestada, et hageja poolelt on lepingu koostanud vastava eriala kogemusega õigusteadmistega spetsialist. Kostja puhul tuleb eeldada, et tegemist on tavalise mõistliku isikuga, kes on jäänud oma kohustuste tasumisega hätta, kes on sundolukorras ning kellel valdkonna õigusteadmised puuduvad. Kohtu hinnangul pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõistma, et kokku ei lepita uues iseseisvas kohustuses vaid tunnistatakse olemasolevat kohustust. Samuti ei saa tüüptingimustel ja seetõttu selles osas läbi rääkimata lepingu põhjal õigusteadmisteta isik tõlgendada vastavat lepingut viisil, et tema senise kohustuse kõrvale luuakse uus abstraktne kohustus.
16.Kohus asub võlatunnistuse hindamise tulemusena seisukohale, et poolte ühiseks tahteks, eelkõige kostja kui võlgniku tahteks, ei saanud olla luua iseseisev algsest võlasuhtest sõltumatu kohustus, millega kostja oleks ennast asetanud oluliselt kehvemasse olukorda ja loobunud kostjale kui tarbijale seadusega sätestatud tarbijakrediidilepingu imperatiivse regulatsiooni kaitsest. Ükski mõistlik isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega ettenähtud raamistikust oluliselt kehvemasse olukorda. Kohus ei tuvastanud pooltel ühist abstraktse kohustuse loomise tahet, samuti ei saaks kohtu hinnangul lepingust niimoodi aru lepingupooltega sarnane mõistlik isik.
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-142341
17.Kohus ei tuvastanud, et poolte tegelik ühine tahe oli konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisele suunatud. Kohtu hinnangul tuleb poolte vahel sõlmitud võlatunnistus lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks.
18.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks laenuandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Laenuandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
19.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks analüüsinud kostja arvelduskontot. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
20.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus ei saa asja lahendada vaid hageja esitatud võlatunnistuse alusel, kuna krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti määramata jätmise tõttu ei ole eelduslikult võlatunnistuses kokkulepitud võlgnevus arvestatud õigesti. Kohus andis hagejale tähtaja algse võlasuhtega seotud asjaolude ja tõendite esitamiseks, kuid hageja algse võlasuhte kohta ühtegi asjaolu ega tõendit ei esitanud.
21.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
22.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-142341 hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
23.Hageja ei ole välja toonud algse võlasuhte asjaolusid. Kohtul tuleb seetõttu eeldada, et algse tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete maksetega viivitusse sattumine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, seega ei saanud kostja olla tarbijakrediidilepingu ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei oleks olnud alust. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid.
24.Kuivõrd hageja ei ole hoolimata kohtunõudest esitanud esialgse võlasuhte sõlmimise asjaolusid, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
25.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.