Võlaõigus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta (dtl 44). Kostjale saadeti hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus 26.11.2025 ja 21.01.2026 kostja poolt avaldatud e-posti aadressile xxx. 21.01.2026 e-kirjas selgitas kohus, et loeb dokumendid kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Seega on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetatud 27.01.2026 ning hagile vastamise tähtpäev oli 16.02.2026. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue tuleneb 29.01.2025 hageja ja kostja vahel sõlmitud maksekaardi lepingust nr 72501290078. Leping kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohus on kontrollinud, et lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra. Krediidikulukuse määr kostjaga 29.01.2025 sõlmitud lepingus on hagiavalduse kohaselt 15,39%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.01.2025 kehtinud VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra 46,41%. Kohus peab üldreeglina kontrollima ka seda, kas krediidiandja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust lepingu sõlmimisel. Ühtlasi nõuab hageja hagiavalduse kohaselt tagasi kostjale antud laenusummat (kostja ei ole lepingu täitmiseks teinud ühtegi makset). Hageja ei ole esitanud intressinõuet ning nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. Kuivõrd hageja on nõude esitanud eeltoodud viisil, siis puudub kohtul täiendavalt vajadus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 403 4) järgimist. Kohus rahuldab hagiavalduse. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust summas 20 eurot (dtl 44). Hageja menetluskulude nimekiri sisaldus hagiavalduse täienduses ja see 2

on koos hagiavaldusega kostjale kätte toimetatud. Riigilõiv 595 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendanud ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.