25. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-25-8658
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi G.F vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2785,21 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht XXX esindajad 10617) Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin; e-post XXX Kostja: G.F (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi G.F vastu ESTO AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr 4832207572 tuleneva põhivõlgnevuse 1719,24 euro, intressi 259,80 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 579,48 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindaksmääratavad menetluskulud kostjal puuduvad.
Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 03.06.2025. a Tartu Maakohtule hagi G.F (kostja) vastu. Hagi kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (krediidiandja) 25.12.2019. a krediidikonto lepingu nr 4832207572. Krediidilimiit oli 2000 eurot, intressimäär 41,9% aastas ja krediidikulukuse määr 54,16% aastas. Lepingu tingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 21. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest ja intressimaksest vastavalt kliendilepingule. Enne krediidilepingu sõlmimist analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja enda esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohustused 350 eurot, majapidamiskulud 500 eurot). Krediiditaotluse täitmisel märkis kostja oma sissetulekuks 3000 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel lähtuti kostja Pensionikeskuse sissetulekust summas 2699,20 eurot. Ka teostas krediidiandja päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja tegi perioodil 25.12.2019. a – 30.07.2023. a kostjale väljamakseid summas 5555,00 eurot. Kostja on perioodil 27.01.2020. a – 03.04.2024. a teinud tagasimakseid kokku 6133,01 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 3835,76 eurot, intressi katteks 2187,70 eurot, meeldetuletustasu katteks 68,00 eurot, kaardimakse tehingutasuks 11,55 eurot, krediidiskooringu tehingu tasuks 30,00 eurot. Kostja rikkus lepingut ja jättis täielikult teostamata tagasimaksed tasumise tähtaegadega 15.05.2024. a, 15.06.2024. a ja 15.07.2024. a. Krediidiandja edastas kostjale korduvaid meeldetuletusi tasumata arvete osas, kuid sellele vaatamata kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu saatis krediidiandja 30.07.2024. a kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles andis täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.08.2024. a. Ka täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei tasunud ja krediidiandja ütles lepingu üles alates 14.08.2024. a ning loovutas kostja vastase nõude OK Incure OÜ-le (praeguse ärinimega B2 Impact OÜ).
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1719,24 eurot, intress 259,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 579,48 eurot, sissenõudmisega kaasnenud kulu 35,00 eurot, põhivõlgnevuselt arvestatav seadusjärgne viivise alates 04.06.2025. a kuni põhinõude tasumiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja tasumata menetluskuludest seadusjärgne viivis alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3.Kohus selgitas 24.09.2025. a hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole kostjaga krediidilepingu sõlmimisel piisavalt kogutud andmeid kostja tegeliku maksevõime kohta. 2
Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ja maksehäirete registrile. Seda, kas arvestatud igakuised kohustused vastavad ka tegelikkusele, krediidiandja välja selgitanud ei ole. Järeldused, mis põhinevad üksnes laenutaotlusel, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada krediidiandja hoolikust laenu väljastamisel. Kohus märkis ka, et esitatud taustakontrolli tulemusena on kostjal varasemalt olnud mitmeid maksehäireid ning selline info pidanuks krediidiandja suunama täiendavale andmete kontrollimisele. Kohus andis hagejale tähtaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse esitamiseks.
4.Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul ümberarvestust ei esitanud ja jäi selle juurde, et krediidiandja on ammendavalt selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist.
5.Kohus võttis hagi menetlusse 04.11.2025. a määrusega ja andis kostjale aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte 04.11.2025. a. Seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 24.11.2025. a. Kostja vastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes jätta rahuldamata.
7.VÕS 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Nii Eesti siseriiklikust kohtupraktikast kui ka Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt peab kohus omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud ((RKTKm 24.11.2023. a, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25; Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Selline kohustus kaitseb tarbijat kui võlasuhte nõrgemat poolt, kuna tarbija ei pruugi olla teadlik oma õigustest. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega, sh võtma arvesse kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet lepingus kokkulepitud tingimustel krediit tagasi maksta. Krediidiandja pidi enne lepingu sõlmimist hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 pdes 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Omapoolsete hindamiskohustuste täitmiseks pidi krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause kohaselt küsima kostjalt teavet, kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul viisil kostja esitatud teavet VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt. 3
Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete alusel. Kohus on seda ka antud juhul hagejale selgitanud. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023. a, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hagiavalduses esile toodu pinnalt asus kohus seisukohale, et krediidiandja ei täitnud piisava hoolsusega kohustust selgitada välja kostja tegelik maksevõime ja kostja maksevõimet mõjutavad asjaolud. Hagist nähtuvalt on kostja maksevõime hindamisel tuginetud üksnes kostja avaldatud andmetele, Pensionikeskuse andmetele kostja sissetuleku osas ning maksehäireregistrite andmetele. Kohus leiab, et eeltoodu ei ole piisav, et hinnata VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes nõuetekohase hoolsusega kostja krediidivõimelisust. Kohtu hinnangul ei ole kooskõlas eelpool viidatud kohtupraktikaga kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks piisav, kui lähtuda kostja esitatud andmetest ning krediidiskooringust ja vastustest maksehäirete osas, sest need ei võimalda hinnata kostja tegelikke kohustusi. Kostja pangakonto väljavõtet, kust oleks nähtunud ka kostja kohustused, krediidiandja ei küsinud. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostjaga krediidilepingu sõlmimisel rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Kohus märgib, et kostjal oli küll krediidivõtjana kohustus esitada õiged andmed, kuid krediidiandjal oli ka kohustus kontrollida, kas kõik esitatud andmed on tõesed ning ega kostja ei ole laenu saamise kindlustamiseks esitatavate andmetega manipuleerinud.
9.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas, et VÕS § 403 4 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Hageja sai küll kohtu nõude kätte, kuid jäi hagiavalduses toodu juurde ega esitanud täiendavaid tõendeid või nõude ümberarvestust.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023. a määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi 4
rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
12.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole ka hoolimata kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, on kohus seisukohal, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Kohtul ei ole võimalik hagiavalduses esitatud andmete põhjal hageja nõudeid ka osaliselt rahuldada. Sel põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
14.TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
16.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada vastavalt selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.