Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roman Levin
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-25-8658
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi G.F vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2785,21 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht XXX esindajad 10617) Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin; e-post XXX Kostja: G.F (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)
Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi G.F vastu ESTO AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr 4832207572 tuleneva põhivõlgnevuse 1719,24 euro, intressi 259,80 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 579,48 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindaksmääratavad menetluskulud kostjal puuduvad.
Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist ( lg 6).
Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ja maksehäirete registrile. Seda, kas arvestatud igakuised kohustused vastavad ka tegelikkusele, krediidiandja välja selgitanud ei ole. Järeldused, mis põhinevad üksnes laenutaotlusel, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada krediidiandja hoolikust laenu väljastamisel. Kohus märkis ka, et esitatud taustakontrolli tulemusena on kostjal varasemalt olnud mitmeid maksehäireid ning selline info pidanuks krediidiandja suunama täiendavale andmete kontrollimisele. Kohus andis hagejale tähtaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse esitamiseks.
Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete alusel. Kohus on seda ka antud juhul hagejale selgitanud. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023. a, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hagiavalduses esile toodu pinnalt asus kohus seisukohale, et krediidiandja ei täitnud piisava hoolsusega kohustust selgitada välja kostja tegelik maksevõime ja kostja maksevõimet mõjutavad asjaolud. Hagist nähtuvalt on kostja maksevõime hindamisel tuginetud üksnes kostja avaldatud andmetele, Pensionikeskuse andmetele kostja sissetuleku osas ning maksehäireregistrite andmetele. Kohus leiab, et eeltoodu ei ole piisav, et hinnata VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes nõuetekohase hoolsusega kostja krediidivõimelisust. Kohtu hinnangul ei ole kooskõlas eelpool viidatud kohtupraktikaga kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks piisav, kui lähtuda kostja esitatud andmetest ning krediidiskooringust ja vastustest maksehäirete osas, sest need ei võimalda hinnata kostja tegelikke kohustusi. Kostja pangakonto väljavõtet, kust oleks nähtunud ka kostja kohustused, krediidiandja ei küsinud. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostjaga krediidilepingu sõlmimisel rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.