Krediidikaitse Grupp OÜ hagi OÜ Raitra, R M vastu võla nõudes
Hagi hind
20 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) Hageja lepinguline esindaja: P M Kostja I: OÜ Raitra (registrikood 12641804) Kostja II: R M (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja kostjatelt OÜ Raitra ja R M solidaarselt sissenõutavaks muutunud viivised perioodi eest alates 24.05.2025 kuni 18.06.2025 summas 520 (viissada kakskümmend) eurot.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud, et kostjad hüvitavad hageja tasutud riigilõivust 50% ja hageja lepingulise esindaja kulust 50% – need kulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
4.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 23.05.2025 Harju Maakohtule hagi OÜ Raitra (kostja I) ja R M (kostja II) vastu laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva võla 11 617,33 eurot, millest põhinõue moodustab 10 000 eurot, intress 1253,33 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 340 eurot ja leppetrahv 24 eurot nõudes. Lisaks välja mõista täiendav viivis 0,2% põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt päevas alates 24.05.2025 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 8382, 67 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Kostjad vastasid 19.06.2025, et on hagiavaldusega nõutud võlgnevuse summas 11 617,33 eurot hagejale täielikult tasunud. Kostjad esitasid kohtule maksekorralduse (dtl 38). Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda, sest võlg on kostjate poolt tasutud. Hagi oleks saanud vältida kohtuväliselt, kuid hageja ei andnud kostjatele võimalust tasumiseks enne kohtusse pöördumist.
3.Kohus tegi 11.09.2025 (dtl 39) pooltele ettepaneku lõpetada menetlus kompromissi kokkuleppega ja poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
2
4.Hageja polnud nõus kokkuleppel menetlust lõpetama. Laenuandja on enne nõude loovutamist hagejale andnud kostjatele korduvalt võimaluse võlgnevus kõrvaldada ja seeläbi vältida kohtumenetlust (vt hagi lisad 7 ja 8). Kostjad ei tasunud vaatamata meeldetuletusele ja hagihoiatusele võlgnevust. Hageja rõhutab, et hagi lisas 7, 18.04.2025. a hagihoiatuses, on laenuandja selgitanud, et kui võlgnevust ei likvideerita, siis on võlausaldaja sunnitud pöörduma kohtusse. See tähendab, et kohtumenetlus on tingitud üksnes kostjate käitumisest ja seetõttu peaks hageja menetluskulud kandma kostjad. Hagi asjaolud
5.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: 1) Credit Invest OÜ laenuandjana ja kostja I laenusaajana sõlmisid 29.03.2022 laenulepingu, mille alusel sai kostja I laenu 10 000 eurot; 2) kostjale I kanti laenu summast üle 9900 eurot, sest 100 eurot arvestati lepingu tasu katteks; 3) lepingu alusel tuli laenusaajal tasuda intressi laenu jäägilt 4% kuus; 4) kostja I tasus küll algselt kohaselt intressi, kuid jättis hiljem lepingulised kohustused täitmata ja laenuandja ütles laenulepingu üles alates 06.05.2025; 5) laenuandja ja kostja II sõlmisid 29.03.2022 käenduslepingu laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks ning kostja II kui käendaja vastutuse maksimaalne summa oli 20 000 eurot; 6) laenuandja loovutas laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale ning kostjatele on nõude loovutamisest teatatud. Kohtu põhjendused
6.Kohus, vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, poolte selgitused ja tõendid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda välja arvatud riigilõiv ja hagi esitamisega seotud lepingulise esindaja kulu 50% ulatuses, mis tuleb kostjatel hagejale hüvitada.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Kostjad on hagi faktilised asjaolud omaks võtnud ja seega TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel loeb kohus otsuse p-s 5. toodud asjaolud tuvastatuks.
3
9.Kohus loeb tuvastatuks, et kostjad on haginõude 11 617,33 eurot hagejale täielikult tasunud 19.06.2025. Kostjad esitasid kohtule tõendina maksekorralduse (dtl 38). Kostjad tasusid põhivõla 10 000 eurot, intressid 1253,33 eurot, sissenõutavad viivised 340 eurot (perioodi eest lepinguülesütlemisele järgnevast päevast 07.05.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.05.2025) ja leppetrahvi 24 eurot.
10.Hagejal jäi üles nõue kostjate vastu viivise saamiseks alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 24.05.2025 kuni võla tasumise eelneva päevani 18.06.2025. VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenuandja ja laenusaaja on leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas (dtl 10, põhitingimuste p 3.7). Võlasummalt 10 000 eurot perioodi eest 24.05.2025 kuni 18.06.2025 viivis 0,2% päevas teeb viiviseks 520 eurot.
11.Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissnõutavaks muutunud viivised 520 eurot. Menetluskulude jaotus
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi. TsMS § 162 lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
13.Pooled vaidlevad menetluskulude kandmise üle. Hageja taotleb, et menetluskulud jääksid solidaarselt kostjate kanda ja et kohus mõistaks kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud. Kostjad leiavad, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna võlgnevus on tasutud ja hageja oleks saanud kohtusse pöördumist vältida.
14.Kostjad tunnistasid võla olemasolu ja tasusid võlgnevuse kohe peale kohtumaterjalide kättesaamist. Vaidlust sisuliselt ei tekkinud ja seega ei ole õiglane panna selliste kulude täieliku kandmise kohustust poolele, kes tegi endast oleneva, et vaidlus kiirelt lõpetada. Sellisel juhul oleks menetluskulude väljamõistmine nende suhtes ebaproportsionaalne, arvestades, et kostjad on nõude rahuldanud.
15.Hageja ei ole hagist loobunud ega seda tagasi võtnud, kuid kohtu hinnangul ei saa hageja menetluskulude kandmise positsioon puhtalt menetluslike erisuste tõttu oluliselt halveneda. Ehk kui hagi jääb rahuldamata seetõttu, et kostjad on menetluse 4
kestel hageja nõude rahuldanud, siis oleks äärmiselt ebaõiglane, kui menetluskulud jääksid täielikult hageja kanda. 29.04.2025 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teates on laenuandja kostjaid hoiatanud, et kui võlgnevust ei likvideerita, siis on laenuandjal õigus esitada kohtusse hagiavaldus võla nõudes (dtl 18).
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude õiglane jaotus eeldab, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, välja arvatud 50% hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja 50% hagi esitamisega seotud esindajakulust jäävad solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 138 lg 2, § 175 lg 1).
17.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.