Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-22-10972
Kohtuasi
D.S ja V.D hagiavaldus T.H vastu müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.11.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
T.H apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): D.S (isikukood XXX) Hageja (vastustaja): V.D (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Y Kostja (apellant): T.H esindaja X
5.Mõista T.H-lt D.S ja V.D kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 390,6 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul.
2-22-10972 Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Ringkonnakohtus on menetlusse võtmise otsustamisel T.H (kostja) apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 20.11.2025 otsuse peale. Kostja esitas 24.12.2025 koos apellatsioonkaebusega apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotluse kui ka TsMS § 68 lg 6 kohase taotluse. Kostja palub ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja võtta apellatsioonkaebus menetlusse. Lisaks palub kostja peatada täitemenetlus või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoiming.
1.1.Kostja avaldas, et sai maakohtu otsuse kätte 21.11.2025. Järelikult möödus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 22.12.2025 kell 23.59. Apellatsioonkaebus jäi tähtaegselt esitamata kostja lepingulise esindaja terviseprobleemidest tulenevalt. Kostja lepinguline esindaja ei olnud temast sõltumatutel põhjustel võimeline apellatsioonkaebust tähtaegselt koostama ega esitama. Kostja lepingulisel esindajal toimus 2025. a detsembris raseduse katkemine, millega kaasnes tugev emotsionaalne stress ning vajadus pöörduda kliinilise psühholoogi poole. Kostja lepinguline esindaja pöördus ka 24.12.2025 naiste nõuandla valvearsti poole seoses kõhuvaludega. Tähtaja möödalaskmine ei olnud tahtlik ega tingitud kostja hooletusest.
2.Ringkonnakohus määras kostjale tähtaja nii tähtaja ennistamise taotluse kui ka TsMS § 68 lg 6 kohase taotluse aluseks olevate asjaolude täiendavaks põhistamiseks.
3.Kostja lepinguline esindaja X (kostja lepinguline esindaja) esitas 19.01.2026 täiendava seisukoha koos tõenditega. Kostja lepinguline esindaja avaldas, et raseduse katkemine toimus ajavahemikul 04.01.–06.01.2026 (s.o 04.01.2026 võeti esimene tablett ning 06.01.2026 järgmised tabletid). Abordile eelnesid korduvad arstlikud vastuvõtud ja ultraheliuuringud. Kostja lepinguline esindaja oli sunnitud 20.12.2025 pöörduma AS Ida-Tallinna Keskhaigla valvearsti poole, kuna kõhuvalud põhjustasid pikaajalist muret. Kostja lepingulisel esindajal on diagnoositud krooniline haigus (fibromüalgia ehk krooniline valusündroom), samuti sümptomaatilised peavalud, depressioon ning posttraumaatiline stressihäire (PTSH). Tegemist on pikaajaliste ja ägenemistega kulgevate tervisehäiretega, mis mõjutavad oluliselt isiku töövõimet, keskendumisvõimet ja igapäevast toimetulekut. Nimetatud terviseseisund halvenes oluliselt 2025. a-l toimunud vältimatu raseduse katkestuse tõttu, millel oli tugev füüsiline ja psüühiline mõju. Kõike eeltoodut arvestades oli kostja lepingulise esindaja töövõime ajutiselt, kuid märkimisväärselt piiratud, mistõttu ei olnud objektiivselt võimalik apellatsioonkaebust ettenähtud tähtaja jooksul esitada.
2
2-22-10972
4.Hagejate hinnangul ei pruugi kostja tähtaja ennistamise taotlus olla põhjendatud. Kostja esitatud tõendid ei kinnita veenvalt, et objektiivselt oli apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine selleks ette nähtud 30-päevase tähtaja jooksul takistatud. Hagejad paluvad jätta ka kostja täitemenetlusega seotud taotlus rahuldamata, kuna taotlus on ennatlik ja põhjendamatu. Kostja ei ole põhjendanud, mida ta täpsemalt taotleb. Lisaks ei ole hagejad pöördunud täituri poole täitemenetluse algatamiseks ega kavatse seda ka teha kuni praeguses asjas tehtava lahendi jõustumiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, sest kaebus on esitatud pärast tähtaja möödumist.
6.TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 62 lg 2 esimese lause alusel võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
7.TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 alusel algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval (TsÜS § 136 lg 6). TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00.
8.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati maakohtu 20.11.2025 otsus kostja lepingulisele esindajale kätte avalikus e-toimikus 21.11.2025. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1 hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 22.11.2025 ja 30 päeva möödus 21.12.2025, mis oli puhkepäev. TsÜS § 136 lg 8 järgi loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Apellatsioonkaebus pidi TsMS § 62 lg 2 esimese lause järgi ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt 22.12.2025 kell 24.00. Seega on kostja 24.12.2025 kohtusse saabunud apellatsioonkaebus esitatud hilinenult.
9.Kostja esitas 24.12.2025 taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kostja taotlusest nähtuvalt tingis praegusel juhul apellatsioonkaebuse hilisema esitamise kostja lepingulise esindaja tervislik seisund. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitatud asjaolud sellised, mis annaksid aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
10.TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Mõjuv põhjus tähendab kõnealuse sätte järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada 3
2-22-10972 (vt nt RKTKm 23.05.2007, 3-2-1-58-07, p 10; 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne alla ka TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav (RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 11). Haigus ei ole automaatselt mõjuv põhjus, vaid see peab olema ka reaalselt takistanud menetlustoimingu tegemist (vt ka TsMS Komm I, § 67, p 3.2.3.1.b).
11.Kostja lepinguline esindaja on 19.01.2026 seisukohas kohtu ette toonud, et tal toimus raseduse katkemine ajavahemikul 04.01.–06.01.2026 (s.o 04.01.2026 võeti esimene tablett ning 06.01.2026 järgmised tabletid). Siiski nähtub samale seisukohale lisatud tõendist, et raseduse katkemine toimus siiski samadel kuupäevadel 2025. a detsembris, s.o esimene tablett võeti 04.12.2025 ja järgmised tabletid 06.12.2025 (dtl 610). Kostja lepinguline esindaja väidab, et raseduse katkemisega kaasnesid tal tugevad psühholoogilised ja füüsilised mõjud, mille koosmõjust tulenevalt oli kostja lepingulise esindaja töövõime ajutiselt, kuid märkimisväärselt piiratud, mistõttu ei olnud objektiivselt võimalik apellatsioonkaebust ettenähtud tähtaja jooksul esitada.
11.1.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on tõendanud, et tema lepingulisel esindajal toimus 2025. a detsembri esimesel nädalal raseduse katkemine, mis põhjustas kostja lepingulisel esindajal vaimse tervise häired. Kostja esitatud tõenditest on arstid järeldanud kostja lepingulisel esindajal 2025. a detsembris mõõduka depressiivse episoodi esinemist ning traumajärgse stressihäire tunnuseid (dtl 612). Samuti käis kostja lepinguline esindaja esitatud tõendi kohaselt 20.12.2025 seoses kõhuvaluga haiglas (esindaja väidab 19.01.2026 menetlusdokumendis, et tegelik haiglas käimine toimus siiski 19.12.2025, dtl 609). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja 24.12.2025 ja 19.01.2026 seisukohtades avaldatud informatsiooni pinnalt võimalik siiski järeldada, et kostja lepingulisel esindajal oli tema tervise tõttu objektiivselt täiesti võimatu apellatsioonkaebuse tähtaegne koostamine ja esitamine, seda kogu apellatsioonitähtaja jooksul, s.o alates 22.11.2025 kuni 22.12.2025. Kostja lepinguline esindaja ei ole väitnud, et ta oleks muu hulgas olnud 2025. a novembris või detsembris haiguslehel. Lisaks ei ole kostja lepinguline esindaja kohtu ette toonud, et tal oleks objektiivselt võimatu olnud apellatsioonkaebuse koostamine delegeerida kellelegi teisele.
12.Eeltoodud põhjendustel tuleb kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Kuna nimetatud taotlus jääb rahuldamata, tuleb kostja 24.12.2025 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda.
13.Kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus sisaldab ka TsMS § 68 lg 6 kohast taotlust peatada täitemenetlus või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoiming. Ringkonnakohus jätab kostja TsMS § 68 lg 6 kohase taotluse rahuldamata. Kostja ei ole vaatamata ringkonnakohtu selgitusele esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust üldse põhistanud. Seejuures puudub teave, et kostja suhtes oleks täitemenetlus üldse alustatud.
14.Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus TsMS § 638 lg 4 kohaselt kaebust hagejatele kätte ja kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab TsMS § 638 lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse apellandile kätte ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
4
2-22-10972
15.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Hagejad on seoses tähtaja ennistamise avaldusele seisukoha esitamisega palunud kostjalt välja mõista menetluskulu summas 390,6 eurot (käibemaksuga) ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagejate lepingulise esindaja tunnihind on 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Hagejate lepingulisel esindajal kulus kostja tähtaja ennistamise taotluse ja sellele lisatud tõendite analüüsimiseks ja 02.02.2026 seisukoha koostamiseks 1,25 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks, samuti kostja menetluskulude kohta seisukoha koostamiseks kokku 0,5 tundi. Võttes arvesse esitatud dokumentide sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hagejate lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 1,75 tunni ulatuses. Kolleegium peab põhjendatud ka hagejate lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on hagejate põhjendatud menetluskulu 390,6 eurot. Hagejad on palunud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja mõista menetluskuludelt ka viivis.
16.Praeguse määruse jõustumisel on kostjal õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 700 eurot.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 kohaselt on praegune määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.