Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Üürileping üürileandja (H. T.) ja üürilevõtja (R. M.) vahel aadressile XXX sõlmiti 16.09.2024 tähtajatult üürihinnaga 350 eur kuu kohta pluss kommunaalid. Kohustuste tasumise tähtaeg iga kuu 15. kuupäev. 03.11.2024. sõlmiti üürilepingu lisa seoses R. M. venna R. M. ennetähtaegse vabanemisega ja vanglast elektroonilise järelevalve all. Sellega seoses tõusis kokkuleppel üür 450 euroni kuu kohta. Muudeks tingimusteks oli muuhulgas asjaolu, et üürileandja võib igal ajal tagasi võtta nimetatud aadressile antud nõusoleku R. M. elukohana vabaduses. Seega üürileandja nõusolekul ning kokkulepitud tingimustel sai R. M. elukohaks samuti XXX. Seoses pidevate üürimaksete ja kommunaalkulude võlgnevusega ning korteris toimunud öörahu rikkumistega lõpetasime kokkuleppel üürnikuga üürisuhte ning korteri valdus läks üürileandjale üle 29.03.2025. Korteri üleandmise vastuvõtu akti ei ole, sest üürnik ei ilmunud korteri üleandmisele kohale. Võtme jättis koridori ukseliistu kohale. 30.03. emailiga saatis üürileandja üürnikule korteri vastuvõtmisel korteris fikseeritud puudused ja kahjustused ning info ka seni laekumata võlgnevuse kohta ning selgituse koguse võlgnevusest tagatisraha maha arvamise kohta. Kirjas viidatud võtmete duplikaatide eest küsitud 20 eurot on emailis viidatud nõudest maha arvestatud, sest võtmed olid siiski postkasti pandud ja sain need tagasi. Küll aga lisandus ka uue pesumasina soetuskulu, sest see oli jäetud niiskena kinni ning oli seest hallitama läinud, mida korteri valduse üle tulemisel ei osanud kohe vaadata ja ilmnes uue üürniku sissekolimisel mõnda aega hiljem. Nõude täpne suurus on nüüd järgmine: Veebruari maksmata kommunaalid 178,42 eur (sh elekter 116,22 eur, vesi 9,20 eur, üürilepingus pt 6.3 fikseeritud maja kommunaalid 53 eur). Märtsi üür 420,97 eur (üürilepingus pt 5.1 fikseeritud ja lepingu lisaga muudetud üür 450 eurot kalendrikuus kohandatud lepingu kestvuse päevadega märtsis ehk 29 päeva eest). Märtsi kommunaalid 112,79 eur (sh elekter 56,03 eur, vesi 7,18 eur ja üürilepingu pt 6.3 fikseeritud maja kommunaalid, mis on kohandatud 29 päevaga 49,58 eur). Korteri mittenormaalsest kasutamisest tingitud kahjustused 400 eur. Kokku võlgnevusi ja kahjustusi kokku 1112,95 eurot. Võlgnikul oli lepingujärgne tagatisraha 350 eurot. Võlgnevuste ja kahjustuste summast 1112,95 eurot lahutades tagatisraha 350 eurot jääb võlgnevuseks 762,95 eurot. Kokku hagi nõude suurus 750 eur (hagi nõue on teadlikult esitatud pisut väiksem kui tegelik võlgnevus ja kahju kokku olid), millele lisandub tavamenetluse riigilõiv 175 eur. Tagatisraha 350 eurot on seega juba maha arvestatud kogu nõudesummast. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 750 eurot. Hageja menetluskulud: riigilõiv 175 eurot. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu 13.12.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse 2

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 175 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule 175 eurot. Hageja muid menetluskulusid välja ei toonud ja tsiviilasja materjalidest muid hüvitatavaid kulusid ei nähtu. Hageja esindas ennast ise. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.