Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Poolte vahel sõlmiti tähtajatu üürileping 03.05.2023 korteri aadressil xxx kasutamiseks. Üüri suurus oli 750 eurot kuus millele lisandusid kõik jooksvad kommunaalkulud (elekter, vesi, küte, haldus, hooldus, kindlustus jms). Kostja andis 10.12.2024 teada, et soovib lepingu lõpetada ja vastavalt tähtajatule lepingule on seadusest tulenev etteteatamise aeg 3 kuud ehk 10.02.2025. Kostja kolis korterist välja 10.02.2025, tagastas võtmed ja üüripinna. Kuni 10.02.2025 oli kostjal üüri ja kommunaalkulude tasumise kohustus vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Arve nr. 8 oli väljastatud 01.01.2025 summas 750 eurot (üür perioodi eest 08.01.2025-07.02.2025). Kostja maksis sellest arvest 09.04.2025 osa ehk 347,40 jäi võlgu 402,60 eurot. Arve nr 44 oli väljastatud 31.01.2025 summas 434,18 (kommunaalkulud 01.01.2025-10.02.2025). Arve nr. 110 oli väljastatud 01.02.2025 summas 75 (üür perioodi eest 07.02.2025-10.02.2025). Vastavalt võlaõigusseadusele andis hageja 07.05.2025 kostjale kirjalikult (e-kiri) täiendava võla tasumiseks hiljemalt 21.05.2025, mida ta ei teinud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 911,78 eurot. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu 20.11.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 245 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 245 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule 245 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Muid menetluskulusid hageja ei ole välja toonud ja menetluses ei nähtu, et muid hüvitatavaid kulusid oleks hagejal tekkinud. Hagejat esindab asjas seaduslik esindaja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.