Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
2.TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile 1/4
2-24-124213 kättetoimetamisest, kuid teatavakstegemisest.
mitte
hiljem
kui
viis
kuud
kohtuotsuse
avalikult
Menetlusabi taotlemise kord
3.Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
4.Placet Group OÜ (krediidiandja, esialgne võlausaldaja) ja D.K sõlmisid 31.10.2022 tarbijakrediidilepingu nr REF3872405, mille alusel sai kostja laenu 2739,41 eurot. Krediidi kulukuse määraks kujunes 39,72% (eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel), intressimääraks 33,45% aastas. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt (kostjal oli tagastamata 20.02.2023, 20.03.2023, 20.04.2023 osamaksed) ning krediidiandja saatis kostjale 22.04.2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg. 07.05.2023 ütles krediidiandja sõlmitud lepingu üles ning 09.05.2023 loovutas krediidiandja nõude hagejale. Kostja tasus põhivõlgnevuse katteks krediidiandjale 35,68 eurot ning perioodil 23.10.2023 – 24.01.2024 hagejale 400 eurot, mille hageja arvestab põhinõude katteks.
5.Hageja oli seisukohal, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja tuvastas isikusamasuse, arvestas taotluses esitatud andmeid (kostja finantskohustused 221,41 eurot, kulud ülalpeetavale 150 eurot, majapidamiskulud 300 eurot, kuumakseks tuli 79,73 eurot). Krediidiandja tegi päringud avalikesse andmebaasidesse – creditinfo.ee, maksehäireregister. Lähtuti põhimõttest, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. 11.12.2024 esitas hageja täiendava selgituse.
6.Kokkuvõtvalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 2303,73 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, intressi 243,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1236,26 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmist.
KOSTJA SEISUKOHT
7.Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 29.11.2024 ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete vahendusel 08.03.2025. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 24.03.2025. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohus on kostjat hagi menetlusse võtmise määruses hoiatanud, et kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (TsMS § 407).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2/4
2-24-124213
8.Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2, märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Kohus tuvastas, et Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 31.10.2022 laenulepingu (tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes), millega krediidiandja andis kostjale laenu 2739,41 eurot, esimese osamakse tasumise tähtpäev 20.11.2022, viimase osamakse tasumise tähtpäev 20.10.2032 (120 osamakset, krediidi kulukuse määr aastas 39,72%, lepingutasu 0 eurot (dtl 36 – 47, üldtingimused dtl 48 - 51). Kohtule esitatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt on krediidiandja loovutanud eespool lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 09.05.2023 (dtl 55).
10.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohus kontrollib omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust (vt ka RK 2-21-13098, p 13, 17, 18). Teave, mille krediidiandja peab tarbija kohta omandama, on sätestatud KAVS § 49 ning krediidiandja kohustus teabe kontrollimiseks KAVS § 50. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 31.10.2022 lepingu sõlmimise ajal 16,30%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 39,72% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
11.Kohus andis hagi menetlusse võtmise määruses hagejale võimaluse tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 108 - 119). Kohus selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Hageja selgitas täiendavalt küll vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat, kuid ei pidanud vajalikuks tagasimakseid uuesti määrata.
12.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kostja sissetuleku kohta andmed puuduvad (vt dtl 24, 124) või alternatiivselt – sissetulekut ei ole (dtl 27 ja 127) ning et kostja soovis refinantseerida juba olemasolevat laenulepingut (dtl 66). Hageja viidatud creditinfo.ee kontrolli tulemustest (teostatud 27.10.2022) nähtub, et kostjal on veel teisigi finantskohustusi teiste ettevõtete (Bondora AS ja LHV Finance AS) ees (dtl 124). Hageja esitatud selgitusest nähtub, et krediidiandja arvestas krediidireservi järgmise valemi alusel: krediidireserv = igakuine sissetulek – igakuised väljaminekud – elamiskulud – taotletava laenu osamakse. Tulemuseks saadi -751,14 = 0 – 371,41 – 300 – 79,73 eurot (dtl 27 ja 127). Niisiis nähtub ainuüksi hageja esitatud andmetest, et kostja krediidireserv oli negatiivne ning et kostjal puudus sissetulek (valemis null eurot). Kostja pangakonto väljavõtet krediidiandja ei ole küsinud. Pensioniregistrisse ja Maksu- ja tolliametisse hagis toodud laenulepingu alusel päringut ei ole teostatud. Päring rahvastikuregistrisse teostati viimati 14.12.2021, s.o ajal, mil kostja hakkas krediidiandja kliendiks. Hagi lisast nr 4 nähtub, et kostjal oli 3 ja rohkem makseviivitust juba olemasoleva, s.o laenulepingu nr 3/4
2-24-124213 TL3748431 tasumisel, mida kostja soovis refinantseerida. Hagi lisast nr 1 nähtub, et krediidiandja on kostjale andnud lepingueelse täiendava teabe, mille kohaselt on tarbimislaenu korral laenumaksimaalne tagastamise periood kuni 5 aastat. Mis põhjusel on kostjaga sõlmitud laenu tagasimaksegraafik kokku 10 aasta peale (vt sama lisa, maksegraafik), ei ole kohtule teada.
13.Kohtu hinnangul on hageja esitatust ilmne, et krediidiandja ei teostanud sisulist kontrolli enne 31.10.2022 lepingu sõlmimist. Kohtule esitatu ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakuiste kõigi võimalike finantskohustuste suuruse ning võtnud arvesse asjaolu, et kostjal puudub üldse sissetulek. Milliste rahaliste vahendite arvelt peaks olema kostjal võimalik laenumakseid tasuda, on selgusetu. Seega asub kohus seisukohale, et hageja esitatud andmed ei ole piisavad, et veenduda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimises ja kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega on kohus tuvastanud, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.Kohus leiab, et hageja esitatud nõue ei ole selge ning selliselt ei ole seda võimalik rahuldada. Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga uuesti määratud tagasimakseid (arvestades, et esialgse maksegraafiku järgi on viimase osamakse tasumise tähtaeg 20.10.2032, s.o tulevikus), ehkki kohus on hagejale menetlusse võtmise määruses sellise võimaluse andnud. Hageja on selgitanud vaid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, mis suures osas kordab juba hagis väljatoodut ning uut teavet hageja ei ole esitanud. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks (vt Tallinna RKK 12.07.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147995). Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet välja mõista tulevikus sissemuutuvaks nõuded ning kohus ei saa lahendada nõuet, mida hageja ei ole esitanud. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et hageja nõuded on ebaselged ning need ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud andmete põhjal ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada. Kohus jätab hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Juhindudes TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1, § 174 lg 1 jäävad menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohtule ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, mida kindlaks määrata. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos vaidlustatav menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.