Hageja: Holm Bank AS, registrikood: 14080830, asukoht: Posti tn 30, Haapsalu, Lääne-Viru maakond Hageja volitatud esindaja: Helina Sild, e-posti aadress: [email protected] Kostja: T E, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress: xxxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista T Elt Holm Bank AS kasuks poolte vahel 08.06.2021 laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 1684,46 eurot, intressivõlgnevus 507,76 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1684,46 eurolt alates 11.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Välja mõista T Elt Holm Bank AS kasuks poolte vahel 05.04.2023 laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 2004,97 eurot, intressivõlgnevus 331,64 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2004,97 eurolt alates 11.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud 54% ulatuses T E kanda ning 46% ulatuses Holm Bank AS kanda.
5.T Ele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Välja mõista T Elt Holm Bank AS kasuks menetluskulud 415,80 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Viru Maakohtu menetluses on Holm Bank AS hagi T E vastu võlgnevuse nõudes. Lepingust nr xxxx tulenev nõue Hageja ja kostja sõlmisid 08.06.2021 laenulepingu nr xxxx (leping nr 1), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 7000 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.06.2029, vastavalt lepingu p 2 on intressimäär 7,90% aastas. Lepingu sõlmimise tasu on 140 eurot, mille pank peab kinni laenusaajale ülekandmisele kuuluvast laenusummast tasaarvelduse teel. Lepingu koostamise päeval on krediidi kulukuse esialgne määr 14,87% aastas. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 10.01.2025. 10.02.2025 ja 10.03.2025 osamaksed on tasutud osaliselt. Alates 10.04.2025 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja on edastanud kostjale lepingu eest järgnevad teated: 12.04.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot; 23.04.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot; 12.05.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot; 21.05.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 10 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole. Kostjal oli täielikult või osaliselt tasumata 10.02.2025, 10.03.2025, 10.04.2025, 10.05.2025 ja 10.06.2025 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja on 13.06.2025 saatnud kostja e-postile lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja saatis kostjale samal päeval tähitud kirjana ülesütlemise avalduse kostja poolt märgitud elukoha aadressile, milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 28.06.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna hageja poolt 13.06.2025 edastatud kirjale kostja ei reageerinud, lõppes leping 28.06.2025 hageja-poolse ülesütlemisega. Kostja tagastamata põhivõla jääk 30.07.2025 seisuga on 4613,90 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostjal on laenulepingu maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasutud kuni 10.03.2025. Alates 10.04.2025 on maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 7,90% aastas, perioodi eest 11.01.2025 kuni 28.06.2025 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise tähtajani, suurusega 276,73 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, perioodi 11.04.2025 kuni 30.06.2025 eest, suurusega 11,15% aastas ehk 0,030548% päevas, perioodi 01.07.2025 kuni 30.07.2025 eest, suurusega 10,15% aastas ehk 0,027808% päevas, kokku summas suurusega 44,35 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse koostamiseni ehk kuni 30.07.2025. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lepingu menetluskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest. Lepingu menetluskulud on kogusummas 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (10,15% ehk 0,027808% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o
alates 31.07.2025 tasumata põhivõlalt summas 4613,90 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Ühe aasta eest arvestatuna on jooksev viivis 468,31 eurot. Lepingust nr xxxx tulenev nõue Hageja ja kostja sõlmisid 05.04.2023 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 4525 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.04.2028. Vastavalt lepingu punktile 2 on intressimäär 8,89% aastas. Lepingu koostamise päeval on lepingu punkti 3 alusel krediidi kulukuse määr 16,62% aastas. Vastavalt lepingu punktile 2 on lepingu sõlmimise päeval viivisemäär 10,50% aastas (0,03% päevas). Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on maksegraafikujärgsed osamaksed tasutud kuni 10.02.2025. 10.03.2025 osamakse on tasutud osaliselt. Alates 10.04.2025 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja on edastanud kostjale lepingu eest järgnevad teated: 12.04.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot; 23.04.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot; 12.05.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot; 21.05.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 10 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole. Kostjal oli täielikult või osaliselt tasumata 10.03.2025, 10.04.2025, 10.05.2025 ja 10.06.2025 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja on 13.06.2025 saatnud kostja e-postile lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja saatis kostjale samal päeval tähitud kirjana ülesütlemise avalduse kostja poolt märgitud elukoha aadressile, milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 28.06.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna hageja poolt 13.06.2025 edastatud kirjale kostja ei reageerinud, lõppes leping 28.06.2025 hageja-poolse ülesütlemisega. Kostja tagastamata põhivõla jääk 30.07.2025 seisuga on 3187,63 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostjal on laenulepingu maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasutud kuni 10.03.2025. Alates 10.04.2025 on maksegraafikujärgsed põhiosa osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 8,89% aastas, perioodi eest 11.02.2025 kuni 28.06.2025 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise tähtajani, suurusega 186,44 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, perioodi 11.04.2025 kuni 30.06.2025 eest, suurusega 11,15% aastas ehk 0,030548% päevas, perioodi 01.07.2025 kuni 30.07.2025 eest, suurusega 10,15% aastas ehk 0,027808% päevas, kokku summas suurusega 31,57 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse koostamiseni ehk kuni 30.07.2025. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lepingu menetluskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest. Lepingu menetluskulud on kogusummas 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses määras (10,15% ehk 0,027808% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 31.07.2025 tasumata põhivõlalt summas 3187,63 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Ühe aasta eest arvestatuna on jooksev viivis 323,54 eurot. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 08.06.2021 sõlmitud lepingu nr 1 põhivõlgnevus summas 4613,90 eurot, intress 276,73 eurot, viivis 44,35 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 10 eurot ning hageja ja kostja vahel 05.04.2023 sõlmitud lepingu nr 2 põhivõlgnevus summas 3187,63 eurot, intress 186,44 eurot, viivis 31,57 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 10 eurot ning mõista välja lepingu nr 1 jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 31.07.2025 tasumata põhivõlalt (4613,90 eurot) kuni põhivõla
tasumiseni ja lepingu nr 2 jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 31.07.2025 tasumata põhivõlalt (3187,63 eurot) kuni põhivõla tasumiseni. 01.08.2025 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli kõigi kahe krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas. 13.08.2025 esitatud vastuses kohtunõudele selgitas hageja, et jääb hagiavalduses esitatud põhinõude juurde, kuid kohtu nõudel esitab alternatiivse nõudena laenunõude ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 alusel. Hageja rõhutas, et ümberarvestus on tingimuslik ning ei tähenda mööndust rikkumise osas - see esitatakse üksnes juhuks, kui kohus leiab, et laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja vastuväited
2.Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 01.10.2025 KÄPO vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o 22.10.2025, ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
5.Viru Maakohtu menetluses on Holm Bank AS hagi T E vastu võlgnevuse nõudes. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja ja kostja vahel 08.06.2021 sõlmitud laenulepingu nr 1 põhivõlgnevus summas 4613,90 eurot, intress 276,73 eurot, viivis 44, 35 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 10 eurot ning hageja ja kostja vahel 05.04.2023 sõlmitud laenulepingu nr 2 põhivõlgnevus summas 3187,63 eurot, intress 186,44 eurot, viivis 31,57 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 10 eurot ning mõista välja lepingu nr 1 jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 31.07.2025 tasumata põhivõlalt (4613,90 eurot) kuni põhivõla tasumiseni ja lepingu nr 2 jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 31.07.2025 tasumata põhivõlalt (3187,63 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.
6.Hageja nõuded tulenevad kostja ja hageja (krediidiandja) vahel laenulepingust. Kuna krediidiandja sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses
tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra, laenusumma väljamaksmist, viivisemäära, lepingu ülesütlemise põhjendatust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel).
7.Kohus kontrollis hagis märgitud krediidilepingute andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määrasid (14,87% ja 16.62%), mis ei ületa seaduses sätestatud piirmäärasid (18,68*3=56,04% ja 15,31*3=45,93). Hagile on lisatud maksete väljavõte, millest nähtub, et laenusummad kanti kostja pangakontole. Tüüptingimustes kokku lepitud viivisemäär laenulepingu järgne intressimäär või seadusjärgne viivisemäär (s.o lepingu sõlmimise ajal 8% ja 10% aastas) ei ületa enam kui kolm korda seadusjärgset VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära. Hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning talle anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos hoiatusavaldusega, et tähtaja jooksul maksmata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Samuti on hageja tõendanud, et kostjale pakuti võimalust pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks. Seega on hageja järginud VÕS § 416 lõigetes 1 ja 2 sätestatud lepingu ülesütlemise tingimusi ning lepingu ülesütlemine oli põhjendatud.
8.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja esitanud järgmised selgitused. Laenulepingu nr xxxx kohta Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale 19.05.2021 krediiditaotluse, milles on hageja küsinud ja kostja on märkinud igakuiseks sissetulekuks 1530 eurot ja kohustusteks 600 eurot. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päring maksehäireregistrisse AS Creditinfo Eesti - päringu andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Kostja märkis enda sissetulekuks 1530 eurot, Maksu- ja Tolliameti päringuga on teada, et kostja aritmeetiline keskmine sissetulek on 1537,01 eurot. Hageja on küsinud kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte esitamiseks on andnud kostja nõusoleku ja hageja kasutanud Accountscoringut. Accountscoring on OÜ Krediidiregister teenus, mille kaudu tegeletakse läbi pankadega seotud liidestuste klientide taustainfo kogumise ja analüüsimisega krediidiotsuste tegemisel. Accountscoringu vahendusel on võetud kostja kohta andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeritud need vastavalt hageja vajadusele. Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1537 eurot ning igakuiseks kohustuseks 974 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1537 eurot ning kohustuseks kostja finantskohustused konto väljavõttelt 974 eurot, millele liitis kohustuse hageja ees summas 80 eurot, kokku 1054 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Lepingu nr xxxx kohta Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale 05.04.2023 krediiditaotluse, milles on hageja on küsinud ja kostja on märkinud igakuiseks sissetulekuks 1690 eurot, kohustusteks 60 eurot ja ülalpeetavate arvuks 2. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister - mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Kostja märkis enda sissetulekuks 1690 eurot, Maksu- ja Tolliameti päringuga on teada, et kostja aritmeetiline keskmine sissetulek on 1692,48 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1690 eurot ning kohustuseks kohustused taotluselt summas 60 eurot, millele liitis kostja kohustuse hageja ees summas 119,07 eurot ja arvutatud elatusmiinimumi summas 461,50 eurot, kokku 640,57 eurot. Lisaks eeltoodule võttis hageja arvesse asjaolu, et kostja näol oli tegemist hageja varasemalt hea maksekäitumisega kliendiga, kellel on olnud eelneval perioodil mitu laenulepingut, mis on nõuetekohaselt ja tähtaegselt tasutud. 01.08.2025 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli kõigi kahe krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Lepingu I osas on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tuginenud kostja krediiditaotlusele, maksehäireregistri, MTA- ja kostja kontoväljavõtetele. Krediidianalüüsi tulemusena on hagis märgitud, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks oli 1537 eurot ja kohustuste suurus oli 974 eurot, millele hageja liitis hageja ees oleva kohustuse 80 eurot, so kokku 1054 eurot. Lepingu II osas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas esitatud hagis selgitused ja hagi lisad 15-17
(kostja laenutaotlus, maksehäireregistri- ja MTA väljavõtted). Kohus selgitas hagejale, et kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ei ole eeltoodu piisav, kuivõrd märgitust ei nähtu, kuidas on krediidiandja enne lepingu II sõlmimist kostja igakuiseid kohustusi kontrollinud ja analüüsinud ning jõudnud veendumusele, et kostja oli lepingut II sõlmides krediidivõimeline. Hagejal tuleb esitada lepinguga II seonduvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tõendid (kostja pangakontoväljavõte ja krediidianalüüs). Mõlema lepinguga seonduvalt tuleb hagejal esitada hagis krediidianalüüs, milles tuleb näidata, kas ja millises ulatuses enne lepingute I ja II sõlmimist arvestati kostja ülalpidamiskohustust (kostjal on kaks ülalpeetavat, sündinud 26.03.2018), milliseid kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi krediidianalüüsis arvestati ning sellest lähtuvalt selgitada krediidivõimelisusega seonduvalt krediidianalüüside tulemit. 13.08.2025 esitatud vastuses kohtunõudele ei toonud hageja esile asjaolusid ega esitanud kohtu poolt nõutud tõendeid ja selgitusi. Hageja jäi hagiavalduses esitatud põhinõude juurde, kuid esitas kohtu nõudel alternatiivse nõudena laenunõude ümberarvestuse.
10.Kohus leiab, et hagis ja hagi lisades (krediidimenetlused ja krediidiotsused) puudub hageja esitatud detailne arvestus ja põhjalik krediidianalüüs kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, millele tuginedes krediidiandja jõudis järeldusele kostja maksevõimelisuse kohta. Hageja võttis laenu I andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1537 eurot ning kohustuseks kostja finantskohustused konto väljavõttelt 974 eurot, millele liitis kohustuse hageja ees summas 80 eurot, kokku 1054 eurot. Hageja võttis laenu II andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1690 eurot ning kohustuseks kohustused taotluselt summas 60 eurot, millele liitis kostja kohustuse hageja ees summas 119,07 eurot ja arvutatud elatusmiinimumi summas 461,50 eurot, kokku 640,57 eurot. Kohus selgitab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju (VÕS § 4034 lg 2). Krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lõike 1 punktides 1-7, lõike 2 punktides 1-3, lõike 3 punktides 1-3 ja lõikes 7 sätestatust (VÕS § 4034 lg 2). KAVS § 49 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes arvesse vähemalt järgmised näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Krediidiandja peab tõendama, et ta on nõuetekohase hoolsusega arvesse võtnud kõik VÕS § 4034 lõikes 2 ja KAVS § 49 lõikes 1 nimetatud asjaolud ning jõudnud analüüsi tulemusena veendumusele tarbija krediidivõimelisuses. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole tarbija krediidivõimelisuse hindamisel järginud seadusest tulenevat kontrollimise metoodikat ega tegutsenud nõuetekohase hoolsusega. Kohtule esitatud materjalides puudub läbipaistev, kontrollitav ja põhjalik krediidianalüüs kostja sissetulekute, kohustuste ja varalise olukorra kohta tavapärases ja usaldusväärses vormis.
KAVS § 49 lg 1 p 4 kohustab krediidiandjat kehtestama vastutustundliku laenamise nõude järgimiseks tarbija krediidivõimelisuse hindamise metoodika, mis muuhulgas võtab arvesse muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena. Kostjal oli krediidilepingute sõlmimise ajal kaks alaealist last, kuid hagiavaldusest ei nähtu, kuidas krediidiandja on enne krediidilepingute sõlmimist hinnanud ja arvestanud kostja ülalpidamiskohustust. Krediidiandja peab küsima tarbijalt tema ülalpeetavate arvu, kuna ülalpeetavate suurem arv toob kaasa ka kõrgemad majapidamiskulud (elamiskulud). Krediidiandja peab olema suuteline tõendama, et on ülalpidamiskohustusi ja laste arvu krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud. Juhul kui kostja märkis, et tal ei ole lapsi, oli hagejal juurdepääs rahvastikuregistri andmetele ning kahtluse korral oli tal võimalus kostjalt andmeid täpsustada ja nõuda vastavaid tõendeid. Kohtu hinnangul ei ole kostja krediidivõime hindamine korrektne, kuna hindamisest ei nähtu, kuidas krediidiandja arvestas enne krediidilepingute sõlmimist kostja ülalpidamiskohustust, arvestades, et kostjal on kaks ülalpeetavat. Hageja ei esitanud kohtule laenulepingu 2 taotlemisega seoses kostja pangakonto väljavõtet. Hagimaterjalidest puuduvad viited ja tõendid selle kohta, et hageja nõudis laenutaotlejalt laenu 2 taotlemisel tema pangakonto väljavõtte esitamist. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on minimaalselt vajalik nõuda laenutaotlejalt pangakonto väljavõtet piisavalt pika perioodi kohta, et oleks võimalik adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa nõustuda hageja selgitusega, et kostja näol oli tegemist hageja varasemalt hea maksekäitumisega kliendiga, kellel on olnud eelneval perioodil mitu laenulepingut, mis on nõuetekohaselt ja tähtaegselt tasutud. Kohus on seisukohal, et hagis toodud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Asjaolu, et pangakonto väljavõte oli esitatud esimese laenu taotlemisel, ei vabasta laenuandjat kohustusest nõuda ja hinnata pangakonto väljavõtet iga uue laenu väljastamisel. Laenuandjal lasub kohustus kontrollida kostja maksevõimet ning nõuda enne iga laenu väljastamist kostjalt pangakonto väljavõtet, eriti arvestades, et järgmine laen väljastati ligikaudu kaks aastat pärast esimese laenu väljastamist ning pangakonto väljavõtte nõudmist. Seega ei ole krediidiandja kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingu sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud laenutaotlusel ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 403 4 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Eeltoodust järeldab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole mõlema krediidilepingu sõlmimisel koostanud läbipaistvat, kontrollitavat ja piisavalt detailset krediidianalüüsi kostja sissetulekute, kohustuste ja varalise olukorra kohta, mille alusel oleks võimalik veenduda kostja tegelikus krediidivõimelisuses (1). Samuti ei ole krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohaselt arvestanud kostja ülalpidamiskohustust kahe alaealise lapse ees, kuigi tegemist on vältimatu püsikuluga, mis mõjutab otseselt tarbija maksevõimet (2). Lisaks ei ole krediidiandja teise krediidilepingu sõlmimisel küsinud ega hinnanud kostja pangakonto väljavõtet, piirdudes üksnes kostja esitatud andmete ja avalike registrite kontrollimisega, mis ei vasta seadusest tulenevale hoolsuskohustusele (3).
Seega ei ole krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnanud VÕS § 4034 ja KAVS § 49 nõuete kohaselt ega tegutsenud nõuetekohase hoolsusega, mistõttu loeb kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 6). Sellest tulenevalt on põhjendatud kohaldada seaduses ette nähtud tagajärgi krediidiandja rikkumisele (VÕS § 4034 lg 7).
11.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 403 4 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 403 4 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.
12.Hageja on hagiavalduse täienduses välja toonud nõude ümberarvestuse alternatiivse nõudena. Kohus selgitab, et tegemist ei ole ega saa olla alternatiivse nõudega TsMS 370 lg 1 tähenduses, vaid hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p 3.5.3.c). Lepingu nr xxxx (leping nr 1) ümberarvestus Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on teostanud tasumisi lepingu eest 5315,54 eurot. Kostja sai laenu summas 7000 eurot. Hageja arvestas intressi ümber seadusjärgses määras, saades intressinõudeks 507,76 eurot. Hageja liidab laenusummale seadusjärgse intressi ning lahutab summast kostja poolt tasutud summa: 7000,00 + 507,76 – 5315,54 = 2192,22 eurot. Seega on lepingu põhiosa nõude suuruseks peale ümberarvestamist 2192,22 eurot. Intressi ümberarvestamine: Kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0% aastas, seega hageja toob välja intressi summad arvestatud laenujäägilt summalt määraga 2,5% aastas, 4% aastas, 4,5% aastas, 4,25% aastas. 3,15% aastas ja 2,15% aastas, kokku 507,76 eurot. Hageja luges peale intressi ümberarvestamist intressinõude tasutuks. Hageja palub võlgnikult välja mõsta lepingu põhinõue summas 2192,22 eurot.
Hageja palub välja mõista lepingute jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Lepingu nr xxxx (leping nr 2) ümberarvestus Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on teostanud tasumisi lepingu eest 2520,03 eurot. Kostja sai laenu summas 4525 eurot. Hageja arvestas intressi ümber seadusjärgses määras, saades intressinõudeks 331,64 eurot. Hageja liidab laenusummale seadusjärgse intressi ning lahutab summast kostja poolt tasutud summa: 4525,00 + 331,64 – 2520,03 = 2336,61 eurot. Seega on lepingu põhiosa nõude suuruseks peale ümberarvestamist 2336,61 eurot. Intressi ümberarvestamine: Hageja toob välja intressi summad arvestatud laenujäägilt määraga 2,50% aastas, 4,00% aastas, 4,50% aastas, 4,25% aastas. 3,15% aastas ja 2,15% aastas, kokku 331,34 eurot. Hageja luges peale intressi ümberarvestamist intressinõude tasutuks. Hageja palub võlgnikult välja mõsta lepingu põhinõue summas 2336,61 eurot. Hageja palub välja mõista lepingute jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja ütles krediidilepingud üles 28.06.2025. Kohtu hinnangul oli kostja tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuste korral. Kostja on krediidilepingu 1 alusel tasunud kokku 5315,54 eurot. Arvestades maksegraafikus ette nähtud kuumakse suurust 119,07 eurot, vastab see ligikaudu 44 kuumaksele ajavahemikus 08.06.2021 kuni 08.02.2025. Kostja on krediidilepingu II alusel tasunud kokku 2520,03 eurot. Arvestades maksegraafikus ette nähtud kuumakse suurust 109,07 eurot, vastab see ligikaudu 23 kuumaksele ajavahemikus 10.05.2023 kuni 10.03.2025. Hageja saatis eelnevalt kostjale ülesütlemise hoiatuse. Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral (VÕS § 416 lg 1) ning hagejal oli õigus laenulepingud 28.06.2025 üles öelda. Ümberarvestuse järgi on hageja liitnud põhisummale intressid ja seejärel lahutanud tasutud summad, lugedes peale intressi ümberarvestamist intressinõude tasutuks ning nõudes ainult põhinõude väljamõistmist. Kohus ei ole sellega nõus. Hageja kasutatud meetod (liita intress põhiosale ja seejärel lahutada maksed) ei ole korrektne, kuna eraldi nõudeid, s.o põhinõuet ja kõrvalnõuet (intressi), tuleb esitada selgelt eristatult. Kuigi hageja on teinud aritmeetilise tehte (näiteks lepingu 1 puhul 7000+ 507,76-5315,54), ei asenda see nõude korrektset eristamist põhisumma ja intressi vahel. Seetõttu lahendab kohus haginõuded eraldi, tehes eraldi otsuse põhinõude ja intressinõude kohta. Lepingust nr xxxx on põhjendatud nõuded järgnevad: - põhivõlgnevus 1684,46 eurot (kostja sai laenu summas 7000 eurot ja tegi tagasimakseid summas 5315,54 eurot; 7000-5315,54=1684,46); - intressivõlgnevus 507,76 eurot (laenu põhiosa kasutamise eest seadusjärgses intressimääras perioodi eest 08.06.2021 - 10.08.2025; kuujärgne arvestus vastavalt maksegraafikule); - edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2025 põhinõudelt 1684,46 eurolt kuni põhinõude täitmiseni; -sissenõudmiskulud 10 eurot (VÕS § 1132 lg 1 alusel on põhjendatud ja tõendatud meeldetuletuskirjad: 23.04.2025 - 5 eurot ja 21.05.2025 - 5 eurot). Lepingust nr xxxx on põhjendatud nõuded järgnevad: - põhivõlgnevus 2004,97 eurot (kostja sai laenu summas 4525 eurot ja tegi tagasimakseid summas 2520,03 eurot; 4525-2520,03=2004,97); - intressivõlgnevus 331,64 eurot (laenu põhiosa kasutamise eest seadusjärgses intressimääras perioodi eest 10.05.2023 - 10.08.2025; kuujärgne arvestus vastavalt maksegraafikule); - edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2025 põhinõudelt 2004,97 eurolt kuni põhinõude täitmiseni;
-sissenõudmiskulud 10 eurot (VÕS § 1132 lg 1 alusel on põhjendatud ja tõendatud meeldetuletuskirjad: 23.04.2025 - 5 eurot ja 21.05.2025 - 5 eurot). Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kostjalt tuleb mõista välja hageja kasuks poolte vahel 08.06.2021 laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 1684,46 eurot, intressivõlgnevus 507,76 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1684,46 eurolt alates 11.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni ning poolte vahel 05.04.2023 laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 2004,97 eurot, intressivõlgnevus 331,64 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lgs 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2004,97 eurolt alates 11.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 46% ulatuses hageja ja 54% ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv summas 770 eurot. Hagejal puuduvad lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses, s.o riigilõiv 770 eurot. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 54% hageja menetluskuludelt s.o summalt 770 eurot, ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 415,80 eurot. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.