Menetlusosalised ja nende Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindajad esindaja Dagne Niit Kostja M.Q (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluselahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
1.Hageja esitas 24.11.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 708,38 eurot, mis koosneb põhiosanõudest 600,40 eurot, intressist 25,36 eurot ning viivisest arvestatuna kuni 24.11.2025 summas 82,62 eurot; viivise 15,5% aastas põhinõudelt (s.o 600,40 eurolt) alates 25.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 02.03.2020 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr 2020003868, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 5500 eurot, intress 15,500%. Krediidi kulukuse määr 21,51% aastas eeldusel, et intressimäär on 15,500% aastas, laenutähtpäev saabub 06.03.2025, lepingutasu on 82,50 eurot, lepinguga seotud kontode kuutasu on kokku 0,30 eurot, SEB laenukaitse kindlustuslepingu maksed vastavad prognoostabelile ja laen summas 5500 eurot võetakse kohe kasutusse. Laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on lepingu jõustumisel 8645,84 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu 6. päeval, esimese maksega 06.04.2020 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 06.03.2025. Laenusumma maksti 02.03.2020 välja kostja arvelduskontole EE611010010434125010. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on arvestanud kostja laenumaksetelt intressi kogusummas 2494,96 eurot, millest kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud 2469,60 eurot. Sellest tulenevalt on hageja intressinõue summas 25,36 eurot. Kostja on tagastanud hagejale laenust 4899,60 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 600,40 eurot (5500 – 4899,60 = 600,40). 27.11.2024 saatis hageja kostjale võlanõudekirja (internetipanka ja kostja poolt teatatud postiaadressile), milles palus tasuda võlgnevuse viivitamatult ning teavitas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmine võib viia lepingu ülesütlemiseni. Ühtlasi pakkus hageja kostjale lahenduste võimalust, mis ennetaks lepingu ülesütlemist ja edasiste võlgnevuste teket. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud hagejaga ühendust võlgnevuse osas võimaliku lahenduse leidmiseks. Leping lõppes tähtaegselt 06.03.2025. 04.11.2025 seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees järgmine: põhiosa 600,40 eurot, intress 25,36 eurot, põhiosa viivised 82,62 eurot. Kokku 708,38 eurot. Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et 29.02.2020 esitas kostja hagejale väikelaenu taotluse. Taotluse kohaselt oli kostja: kodakondsus - Eesti; haridustase – põhiharidus; perekonnaseis – vallaline; eluaseme tüüp – oma korter; tööandja – Betoonitööd24 OÜ; ametikoht – töödejuhataja; tähtajatu tööleping; tööstaaž käesoleva tööandja juures – üle 1,5a 2(5)
kuni 3a; kogu tööstaaž kokku - üle 5 aasta; netosissetulek 1000 eurot; kohustused väljaspool SEB-d puudusid; ülalpeetavaid ei olnud. Pärast taotluse digiallkirjastamist, töötles pangasüsteem kliendi andmeid ja tuvastas järgmist: klient ei olnud töötu, tööstaaž käesoleva tööandja juures oli üle 6 kuu, sissetulek oli suurem nõutavast miinimumist, kliendil puudusid arestitud kontod, kliendil puudusid võlgnevused SEB kontol, klient ei olnud pankrotis, kliendil puudusid käendused SEB-st võetud laenudele. Hageja kasutas kostja sissetuleku ja kohustuste väljaselgitamiseks ning maksevõime analüüsi üheks andmete allikaks kostja arvelduskonto väljavõtet perioodil 01.08.2019 kuni 03.02.2020. Hageja tuvastas, et kliendil on netosissetulek 876 eurot ja tööstaaž käesoleva tööandja juures üle 6 kuu. Samuti tuvastas hageja, et kostjal puudusid aktiivsed maksehäired. Järgnevalt kontrolliti, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate laenude ja liisingute kuumaksetega ei ületa 50% kostja netosissetulekust: 876 * 0,5 = 438 eurot. Kostja keskmine netosissetulek analüüsi perioodil oli 876 eurot kuus, seega arvutuste kohaselt ei tohtinud kostja kohustuste kuumaksed ületada 438 eurot. Lepingu jõustumise päeval arvutatud annuiteetmakse (laenumakse koos intressiga) suurus oli 133,21 eurot (lisa 1 punkt 3.4), maksevõime analüüsil võeti arvesse arvestuslik makse 146 eurot. Koos varasema krediidikohustusega oli kostja igakuised laenukohustused kokku 303 eurot, mis ei ületanud 50% kostja igakuisest netosissetulekust.
2.Oma 04.12.2025 esitatud seisukohas märkis hageja, et kui kostja on jätnud krediidiandjale teavitamata, et tal on ülalpeetavaid või kohustusi teistes pankades, siis on kostja esitanud ebaõiget infot. Maksevõime analüüsil võeti arvesse taotletava laenu makset 146 eurot ja kostja varasemat krediidikohustust, milleks oli SEB Pank AS-i poolt välja antud väikelaen nr 2019018284 jäägiga 1034 eurot kuumaksega 158 eurot ning mille kostja maksis tagasi 07.09.2020. Seega koos varasema krediidikohustusega oli kostja igakuised laenukohustused kokku 303 eurot, mis ei ületanud 50% kostja igakuisest netosissetulekust. Kanded Coop Finants AS-ile olid krediitkaardi kasutatud limiidi tagasimaksed. Krediitkaardil tuleb maksevõimes arvesse võtta kuumakse 1/24 krediidilimiidist. Ka koos selle kohustusega oleks jäänud maksevõime ikkagi piisavaks.
3.Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud TsMS § 314 1 Ig 2 alusel kolme tööpäeva möödumisel ehk 23.12.2025. 15.12.2025 telefonikõnes kinnitas kostja, et tema e-postiaadress on XXX. Kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et antud asja saab lahendada lihtsustatud korras.
4.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
5.Hagi hind on 808,28 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
6.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
3(5)
8.Hageja on esitanud kohtule tõendi, et hageja ja kostja on sõlminud laenulepingu 02.03.2020 (dtl 8-18) ja kandud kostja arveldusarvele 5500 eurot 02.03.2020 (dtl 3). Seega on tõendatud, et laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud.
9.Laenuleping vastab võlaõigusseaduses (VÕS) § 402 lg 1 sätestatud tarbijakrediidilepingule. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Krediidi kulukuse määr
10.Tarbijakrediidi teabelehes (dtl 9-11) oli krediidi kulukuse määraks märgitud 21,51%, mis oli väiksem lepingu sõlmimise hetkel kehtinud krediidi kulukuse määrast 61,83% (20,61%x3). Vastutustundliku laenamise põhimõte
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
13.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
14.Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
15.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole piisavalt analüüsinud kostja tegelikku maksevõimekust. Eestis puudub ühtne register, mis võimaldaks krediidiandjal kontrollida tarbija kõiki laenukohustusi, mistõttu on konto väljavõte ainus usaldusväärne vahend, mille alusel saab hinnata tarbija tegelikku finantsseisundit ja olemasolevaid kohustusi. Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal arvestuslik elatusmiinimum 220,48 eurot kuus ning samal aastal kehtinud miinimumelatis ühele lapsele oli 292 eurot kuus. Seega oleks minimaalne summa, mida krediidiandja pidanuks arvestama kostja elamiskuludeks ja lapse ülalpidamiseks, kokku 512,48 eurot kuus. Kostja sissetulek oli keskmiselt 876 eurot. Kostjale oli hageja poolt väljastatud juba laen, mille igakuinemakse oli 158 eurot. Lisaks on näha, et kostja on teinud detsembris 2019 ja jaanuaris 2020 väljamakseid Coop Finants AS-ile, kokku summas 218,03 eurot. Hageja on 4(5)
selgitanud, et tegemist oli krediitkaardiga, aga ei ole välja selgitanud, kui tihti kostja krediitkaarti kasutas ja mis olid kuumaksed. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt peaks krediidiandja enne laenu väljastamist veenduma, et tarbijal on reaalne võimekus laenulepingust tulenevaid kohustusi täita, ilma et see kahjustaks tema toimetulekut. Olukorras, kus isik peab võtma korduvalt erinevaid laene, et toime tulla, ei pruugi olla isikuks, kes on võimeline oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 49,09% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
17.Kostjale on lepingu alusel väljamakseid tehtud kokku 5500 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud vähemalt 7394,56 eurot (2595,96 + 4899,60), seega on nõue kostja poolt täies ulatuses tasutud.
18.Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
21.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
22.Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.