lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-22651/5

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 10.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-22651/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2170
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-22651

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi H.H. väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

2546,92 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

vastu võlgnevuse

nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress XXX, 10149, XXX) Hageja esindaja jurist Sigrid Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)

Rahkema

(Julianuse

Kostja H.H. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
3.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

1.Hageja esitas 22.12.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2096,16 eurot, intress 187,15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 51,94 eurot. Lisaks viivis alates 23.12.2025 kuni põhinõude summas 2096,16 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,021% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 19.08.2024 Placet Group OÜ-ga (edaspidi krediidiandja) tarbijakrediidilepingu nr REF4126546 (edaspidi leping). Lepingu alusel on krediidiandja andnud kostjale laenu 2176,03 eurot. Kostja kohustus tegema krediidiandjale igakuiseid tagasimakseid 60,88 eurot kuus (va esimene ja viimane kuu) 92 kuuks intressimääraga 29,9%. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 108,80 eurot (dtl 15-31). Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 547,92 eurot (dtl 103). Paraku kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis krediidiandja kostjale 10.08.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kaks nädalat (dtl 49-51). Kostja nimetatud võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, mistõttu ütles krediidiandja 26.08.2025 lepingu üles (dtl 52). Krediidiandja loovutas nõude hagejale 26.08.2025 (dtl 53).
3.Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-kirja teel 9.01.2026. Kostja saatis kohtule e-kirja, milles avaldas, et töökoha kaotuse tõttu ei saa ta käesoleval hetkel pakkuda lahendust võlgnevuse tasumiseks ega maksegraafiku koostamiseks. Aktiivne tööotsing käib koostöös töötukassaga. Uue töökoha saamisel oskab hinnata maksevõimekust ning koostada maksegraafikuid võlgnevuste tasumiseks. Kuna tal on ka 3 aastane laps, siis töötukassa toetusest jääb igakuiselt puudu isegi püsikulude katmiseks. Muid sisulisi vastuväiteid ja seisukohti kostja kohtule tähtaegselt ei esitanud.
4.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
5.Hagi hind on 2546,92 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
6.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.
9.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja Placet Group OÜ vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Placet Group OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
10.Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud. 2(5)
11.Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
14.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
15.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
16.Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
17.Lisaks eelnevale selgitab kohus, et kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55).
18.Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja suhtes teinud päringud avalikesse registritesse ning analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtet. Sealjuures on pangakonto väljavõtte alusel kontrollitud ka kohustuste suurust.
19.Hageja esitatud pangakonto väljavõtete alusel tuvastas kohus, et enne krediidilepingu sõlmimist on krediidiandja analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet perioodil 21.02.2024-18.08.2024. Nimetatud väljavõttest nähtub, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 1008 eurot kuus, millele lisandub töövõimehüvitis summas 150,69 eurot kuus. Krediidiandja on arvestanud kostja sissetulekute hulka ka tööandja poolse autokompensatsiooni ning lähetusrahad (dtl 98). Kostja majapidamiskuludena on krediidiandja märkinud 370 eurot ning kulud ülalpeetavale 190 eurot. Krediidianalüüsist ei nähtu, et krediidiandja oleks arvestanud ka kuludega toidule, riietele, tervishoiule jne. Kostja on nimetatud ajavahemikul võtnud laenu kokku 14 korral kokku summas 10 3(5)

178,04 eurot. Krediidiandja on tuvastanud, et kostja igakuiseid finantskohustused on 565,58 eurot (dtl 100). Võetava laenukohustuse igakuine tagasimakse oli 60,88 eurot. Krediidianalüüsist ei nähtu, et krediidiandja oleks arvesse võtnud ka viimastel kuudel võetud täiendavate laenude tagasimakse kohustusi. Kui kasutada krediidiandja enda arvutuskäiku ehk kostja igakuisest keskmisest sissetulekust maha arvestada juba olemasolevad finantskohustused, igakuised majapidamiskulud ning võetava laenukohustuse igakuine tagasimakse (1158,59 – 565,58 - 370 – 190 = 33,01 eurot), oleks pidanud krediidiandja aru saama, et kostja ei ole võimeline võetud kohustust tagasi maksma. Ühtlasi nähtub kostja konto väljavõttest selgelt, et kostja laenab raha juurde selleks, et maksta juba olemasolevaid kohustusi. Kohus järeldab eelnevast, et krediidiandja ei ole piisava hoolsusega hinnanud kostja krediidivõimet.

20.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 29,9% ja (vt dtl 18). Seadusjärgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 4,25%. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (5. jaanuari 2026 kohtumäärus). Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja täielikult tasunud maksegraafiku järgsed 10.09.2024 kuni 10.12.2027 osamaksed ning osaliselt tasunud 10.01.2028 osamakse. Seega ei olnud kostja ümberarvestuse kohaselt kolme osamaksega võlas ning ülesütlemine ei ole kehtiv. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda ning seetõttu ei ole lepingut kehtivalt ülesöeldud. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi.
21.Hageja on ümberarvestuses viidanud alternatiivselt lepingu täitmise nõudele ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed TsMS § 369 alusel. Kohus on seisukohal, et ka alternatiivse nõude alusel ei kuulu hagi rahuldamisele. Hageja ei ole välja toonud mitte ühtegi TsMS § 369 kohaldamise alust.
22.TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
23.Üldjuhul saab hageja esitada kohtusse nõude alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks , st siis, kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud (võlgniku viivitus). See tähendab, et hageja saab kostja vastu üldjuhul esitada nõudeid, mis on sissenõutavad juba hagi esitamise ajal nõuda. See tuleneb mh sellest, et hagejal on üldjuhul õigus pöörduda kohtusse oma rikutud õiguse kaitseks ning kohus ei tohiks menetleda põhjendamatuid ja alusetuid nõudeid. Enamasti võiks nõude esitamist pidada alusetuks, kui hageja nõuab kostjalt sooritust olukorras, kus nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud, st olukorras, kus kostjal ei ole veel kohustust nõuet täita, kostja ei ole veel viivituses ning kostja tegevus soorituse täitmata jätmisel ei ole õigusvastane. Sellisel juhul ei saa rääkida kostja kohustuste rikkumisest ning hagejal ei ole üldjuhul alust kohtusse pöörduda.
24.Seadusandja on lähtunud sellest, et teatud erandlikel juhtudel võib võlgnik pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks juba siis, kui ta võlgnikult veel kohustuse täitmist nõuda ei saa, st kui hageja õigusi ei ole veel rikutud. See on võimalik siis, kui hageja muudab usutavaks selle, et võlgnik oma kohustust õigel ajal ei täida. See tähendab, et hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning sellele lisaks tuleb hagejal usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Selleks tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada väited, mille alusel saab kohus jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida. 4(5)
25.Olukorraga, kus võib eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, võib olla tegemist nt siis, kui võlgnik on hagejale eelnevalt teatanud, et ta nõuet täita ei kavatse, mh kui võlgnik on hagejale kinnitanud, et ta nõuet ei tunnista.
26.Käesoleval juhul ei ole hageja alternatiivse nõude puhul välja toonud TsMS § 369 kohaldamise eeldusi. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid, et oleks kostjale uue maksegraafiku kätte toimetanud. Kohtule ei ole ka teada, et kostja oleks keeldunud uue maksegraafiku alusel maksete tegemisest ning kohtule ei ole teada ka asjaolusid, mis annaks alust eeldada, et kostja oma kohustust täitma ei asu, kui talle on selgitatud, et tema kohustusi on vastavalt seadusele vähendatud. Ainuüksi see, et kostja ei ole tasunud liialt kõrgeid osamakseid, milliseid krediidiandjal puudus õigus nõuda, ei anna alust arvata, et ta järgmiste maksete maksetähtajal (jaanuaris 2028) jätaks täitmata oma õiguspärased kohustused. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja alternatiivne nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
27.Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
28.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
30.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
31.Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.
32.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja