Aktiva Finance Group OÜ hagi I.P. väljamõistmiseks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
7873,38 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
vastu võlgnevuse
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress XXX, 10149, XXX) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post XXX) Kostja I.P. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I.P.-lt (I.P.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group OÜ ja kostja vahel 21.06.2022 sõlmitud lepingust nr KK3827279 tulenev põhivõlgnevus summas 1384,10 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 12.11.2023 – 1.10.2025 eest summas 306,35 eurot ning võla sissenõudmiskulu 50 eurot, kokku 1740,45 eurot.
3.Välja mõista kostjalt I.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras punktis 2 välja mõistetud tasumata põhivõlgnevuselt (käesoleval ajal 1384,10 eurot) alates 2.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.
Välja mõista kostjalt I.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel 15.06.2022 sõlmitud lepingust nr L89008923032 tulenev põhivõlgnevus summas 767,96 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 6.12.2024 – 1.10.2025 eest summas 69,01 eurot ning võla sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 876,97 eurot.
5.Välja mõista kostjalt I.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras punktis 4 välja mõistetud tasumata põhivõlgnevuselt (käesoleval ajal 767,96 eurot) alates 2.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.
6.Jätta rahuldamata hageja nõuded kostja vastu eelnevates punktides välja mõistetut ületavas osas. Samuti jätta rahuldamata hageja nõuded, mis tulenevad Coop Finants AS ja kostja vahel 30.06.2022 sõlmitud lepingust nr L428385.
7.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 38% ulatuses kostja I.P. ja 62% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
8.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
9.Välja mõista kostjalt I.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 290,70 eurot.
10.Välja mõista kostjalt I.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ viivis menetluskuludelt (290,70 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
11.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 1. oktoobril 2025 I.P. (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3574,07 eurot, intressid 387,78 eurot, lepingu haldustasu 17,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2690,91eurot, võla sissenõudmiskulud 150 eurot ning lisaks jooksev viivis alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 21.06.2022 krediidikontolepingu nr KK3827279, mille alusel sai kostja krediiti 1500 eurot (dtl 22-32). Kostja kohustus maksma ka intressi 40% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja oli kohustatud teostama igakuiseid tagasimakseid 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot. Hageja väidete kohaselt on kostjale tehtud lepingu kehtivuse ajal väljamakseid kokku summas 1590 eurot ning kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 205,90 eurot (dtl 120). Krediidiandja saatis 9.02.2023 kostjale lepingu nr KK3827279 ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 23.02.2023), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust nr KK3827279 tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 24.02.2023 lepingu üles (dtl 65-68). 28.02.2023 loovutas krediidiandja nõude hagejale (dtl 77).
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 15.06.2022 AS-ga Inbank Finance väikelaenuleping nr L89008923032, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot (dtl 33-39). Kostja kohustus tasuma ka intressi 18,9% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja kohustus maksma maksegraafiku alusel 2(7)
igakuiseid osamakseid summas 46,37 eurot. Hageja väidete kohaselt on kostja teinud tagasimakseid summas 232,04 eurot (dtl 122-124). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis hageja 7.03.2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 21.03.2023 (dtl 69). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 28.03.2023 lepingu üles (dtl 71). 29.03.2023 loovutas krediidiandja nõude hagejale (dtl 78).
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Coop Finants AS-ga 30.06.2022 väikelaenulepingu nr L428385, mille alusel sai kostja laenu 1200 eurot (dtl 40-58). Kostja kohustus tasuma ka intressi 28,9% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja kohustus maksma maksegraafiku alusel igakuiseid osamakseid summas 36,94 eurot. Hageja väidete kohaselt on kostja teinud tagasimakseid summas 151,82 eurot (dtl 127-131). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis hageja 28.02.2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 23.03.2023 (dtl 73). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 29.03.2023 lepingu üles (dtl 75). 15.12.2023 loovutas krediidiandja nõude hagejale (dtl 80).
5.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandmisel täitis kostja laenutaotlused, kuhu märkis oma sissetulekute ning kohustuste suurused. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollisid krediidiandjad kostja maksevõimelisust avalike registrite alusel. Kostjalt pangakontoväljavõtet küsitud ei ole.
6.Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 16.10.2025 määrusega. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud kostja tööandja (XXX ) vahendusel 11.12.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 7.01.2026 määrusega, millega määras kindlaks lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja ning otsuse teatavaks tegemise aja. Kohtuotsuse põhjendused
7.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
8.Kohtu määramisel, tulenevalt tsiviilasja hinnast, lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad 21.06.2022 Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikonto lepingust KK3827279 (dtl 22-32), 15.06.2022 AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr L89008923032 (dtl 33-39) ja 30.06.2022 Coop Finants AS ja kostja sõlmitud väikelaenuleping nr L428385 (dtl 40-58).
10.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja krediidiandjate vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
11.Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.
3(7)
12.Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
15.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
16.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal.
17.Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
18.Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandjad ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest krediidiandjad palusid kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandjad selgitasid, et on kostja suhtes teinud päringud avalikest registrites. Kostja kontoväljavõtteid küsitud ei ole, seega ei ole krediidiandjad ka kostja tegelikke finantskohustusi ning igakuiseid püsikulusid analüüsinud laenude väljastamistel. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et Placet Group OÜ-ga krediidikontolepingu sõlmimisel on väidetavalt tehtud kostja sissetulekute osas päring EMTA-sse, kuid kohtule esitatud dokumentide põhjal on analüüsitud kostja sissetulekuid perioodil veebruar 2021 kuni veebruar 2022 ning nimetatud päring on tehtud 28.02.2022, kuigi leping ise on sõlmitud alles 21.06.2022. Seega puudub kohtul kindel teadmine, et nimetatud tõendid on ka tegelikkuses kogutud enne laenulepingu sõlmimist. Lisaks ei saanud sellised andmed iseloomustada kostja finantsvõimekust vahetult laenuvõtmise ajal. Päringute vastustest näeb kohus, et kostja sissetulekuks on olnud keskmiselt 622,40 eurot (8 kuu keskmine) ning 431 eurot (12 kuu keskmine), kuid krediidiandjad on siiski lähtunud nendest andmetest, mida kostja on laenutaotluses avaldanud. Vaadates kostja tegelikke sissetulekute suurust oleksid pidanud krediidiandjad mõistma, et kostja ei ole krediidivõimeline. Kostja sissetulek on niivõrd väike, et ta ei suuda sellest tasuda oma püsikulusid ning laenab selleks, et tasuda igapäevakulusid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub ka asjaolu, et kostja on vahetanud tihti töökohti ning aasta lõikes mitmel kuul puudus kostjal üldse 4(7)
sissetulek. Kohus on seisukohal, et krediidiandjad ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud kostja sissetulekuid ning kohustusi.
19.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandjad on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 40%, 18,9% ja 28,9% aastas (vt dtl 22, 34 ja 41). Seadusjärgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0% aastas.
20.Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
21.Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud kohtule 28.10.2025 ümberarvestuse, mille kohaselt palub: -
21.06.2022 Placet Group OÜ-ga sõlmitud krediidikontolepingu nr KK3827279 alusel kostjalt välja mõista põhinõude 1384,10 eurot (1590,00-205,90), viivised alates 12.11.2023 kuni põhinõude 1384,10 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad kuuluvad kostjalt välja mõistmisele;
-
15.06.2022 AS-ga Inbank Finance sõlmitud väikelaenuleping nr L89008923032 alusel kostjalt välja mõista põhinõude 771,46 eurot, intressid 29,68 eurot, viivised alates 6.12.2024 kuni põhinõude 771,46 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 18,90% aastas ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõude ümberarvestus korrektne. Kostjale tehtud väljamakse suuruseks oli 1000 eurot ning kostja poolt tehtud tagasimaksete kogusummaks 232,04 eurot, seega on põhinõude suuruseks 767,96 eurot, mitte 771,46 eurot. Tulenevalt põhinõude väärast suurusest ei saa ka intressi ja viivisearvestus olla korrektne. Ka hageja esitatud ümberarvestuse tabel (dtl 184-186) on vigane. Eelneva tõttu ei saa kohus veenduda selles, kas ja mis ulatuses saaks hagejal olla kostja vastu ka seadusjärgse intressi nõue, mistõttu jätab kohus intressinõude rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt välja põhinõude 767,96 eurot ning seadusjärgsed viivised alates 6.12.2024;
-
30.06.2022 Coop Finants AS-ga sõlmitud väikelaenulepingu nr L428385 alusel kostjalt välja mõista 28.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutnud põhinõude 279,11 eurot, intressid 65,61 eurot ning viivised alates 11.12.2023 lepingus kokku lepitud viivise määras 24% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni; tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivise määras 24% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni vastavalt esitatud maksegraafikule. Tuginedes ümberarvestusele ei ole leping kehtivalt üles öeldud 29.03.2023. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust 5(7)
lepingut üles öelda ning seetõttu ei ole lepingut kehtivalt ülesöeldud. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Hageja ei ole tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude puhul ka TsMS § 369 sätestatud eeldusi esile toonud, sh ei ole teada, kas kostjale on nõude ümberarvestus kätte toimetatud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu jäävad rahuldamata. Kohus selgitab, et üldjuhul saab hageja esitada kohtusse nõude alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks , st siis, kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud (võlgniku viivitus). See tähendab, et hageja saab kostja vastu üldjuhul esitada nõudeid, mis on sissenõutavad juba hagi esitamise ajal nõuda. See tuleneb mh sellest, et hagejal on üldjuhul õigus pöörduda kohtusse oma rikutud õiguse kaitseks ning kohus ei tohiks menetleda põhjendamatuid ja alusetuid nõudeid. Enamasti võib nõude esitamist pidada alusetuks, kui hageja nõuab kostjalt sooritust olukorras, kus nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud, st olukorras, kus kostjal ei ole veel kohustust nõuet täita, kostja ei ole veel viivituses ning kostja tegevus soorituse täitmata jätmisel ei ole õigusvastane. Sellisel juhul ei saa rääkida kostja kohustuste rikkumisest ning hagejal ei ole üldjuhul alust kohtusse pöörduda. Seadusandja on lähtunud sellest, et teatud erandlikel juhtudel võib võlgnik pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks juba siis, kui ta võlgnikult veel kohustuse täitmist nõuda ei saa, st kui hageja õigusi ei ole veel rikutud. See on võimalik siis, kui hageja muudab usutavaks selle, et võlgnik oma kohustust õigel ajal ei täida. See tähendab, et hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning sellele lisaks tuleb hagejal usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Selleks tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada väited, mille alusel saab kohus jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida. Olukorraga, kus võib eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, võib olla tegemist nt siis, kui võlgnik on hagejale eelnevalt teatanud, et ta nõuet täita ei kavatse, mh kui võlgnik on hagejale kinnitanud, et ta nõuet ei tunnista. Käesoleval juhul ei ole hageja välja toonud TsMS § 369 kohaldamise eeldusi. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid, et oleks kostjale uue maksegraafiku kätte toimetanud. Kohtule ei ole ka teada, et kostja oleks keeldunud uue maksegraafiku alusel maksete tegemisest ning kohtule ei ole teada ka asjaolusid, mis annaks alust eeldada, et kostja oma kohustust täitma ei asu, kui talle on selgitatud, et tema kohustusi on vastavalt seadusele vähendatud. Ainuüksi see, et kostja ei ole maksnud graafikujärgseid makseid ulatuses, millele krediidiandjal ja/või hagejal õigus üldse puuduski, ei näita, et kostja ei täidaks oma kohustusi üldse, kui need on viidud seaduses ettenähtud ulatuseni ning saabub aeg graafikujärgselt taas makseid teostama asuda. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja alternatiivne nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
22.Tulenevalt kõigest eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 2 152,06 eurot (1384,10 + 767,96), sissenõutavaks muutunud viivised 375,36 eurot (306,35 + 69,01), sissenõudmiskulu 90 eurot (50+40) ning viivised põhinõudelt alates hagi esitamisest, so 1.10.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
6(7)
24.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 38% ulatuses kostja ja 62% ulatuses hageja kanda.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 665 eurot ning õigusabikuludest summas 1239,32 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
27.Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Hagilt hinnaga kuni 8000 eurot kuulub tasumisele riigilõiv summas 665 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 676 eurot. Hagejal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks summas 11 eurot.
28.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
29.Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Ühtlasi juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kui ta oleks esitanud juba hagiavalduses kõik vajalikud andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta, siis ei oleks pidanud hageja täiendavat (28.10.2025) selgitust kohtule esitama. Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).
30.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 765 (665+100) * 38% = 290,70 eurot.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (290,70 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.