Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Pärnu Maakohus Leanika Tamm Triin Lind 09. veebruar 2026 .a, Kuressaare 2-24-136307 Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus T.K vastu võlgnevuse nõudes
1068,55 eurot nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, Kostja: T.K
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi T.K vastu põhivõlgnevuse 867,43 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 49,22 eurot ning edasiulatuva viivise nõuetes. Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et kostjal puuduvad rahaliselt hüvitatavad menetluskulud. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Apellatsioonkaebuse esitamine
1.Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
2.TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotlemise kord
3.Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks 1/5
2-24-136307 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
4.Inbank AS (krediidiandja, esialgne võlausaldaja) ja T.K sõlmisid 05.12.2018 tarbijakrediidilepingu nr L89002216127, mille alusel sai kostja laenu 6000 eurot. Krediidi kulukuse määraks kujunes 15,31% (arvestades krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise tähtpäeva, osamaksete arvu, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuist lepingu haldustasu), intressimääraks 12,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning krediidiandja saatis kostjale 09.04.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg. 29.04.2024 ütles krediidiandja sõlmitud lepingu üles ning 30.04.2024 loovutas krediidiandja nõude hagejale. Kostja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks summas 5082,57 eurot ning tasumata põhiosa on kokku 867,43 eurot (arvestades, et kostja on teinud mh tagasimakse summas 50 eurot hagejale).
5.Hageja asus seisukohale, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, lähtuti põhimõttest, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Päringud tehti maksehäireregistrisse ja pensioniregistrisse, samuti hinnati kostja esitatud andmeid. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Hageja selgitas, et kostja viimase 5 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 2340 eurot, väljaminekuteks arvestati 350 eurot, lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 122,25 eurot. Kostjale jääb raha reservi vähemalt 1867,75 eurot (2340-350-122,25). Kliendi maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi igakuine sissetulek on üle 1100 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast laenulepingu sõlmimist. Koos hagiavaldusega esitas hageja krediidiandja selgituse ning pärast hagi menetlusse võtmist veel täiendava selgituse 20.01.2025.
6.Kokkuvõtvalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 867,43 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 49,22 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmist.
KOSTJA SEISUKOHT
7.Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 10.01.2025 ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kohus edastas kostjale nii hagiavalduse kui ka hagi menetlusse võtmise määruse 05.02.2025 e-posti aadressile . Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 11.02.2025 TsMS § 3141 lg 2 – 3 alusel. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 25.02.2025. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohus on kostjat hagi menetlusse võtmise määruses hoiatanud, et kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (TsMS § 407).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2/5
2-24-136307
8.Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2, märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Kohus tuvastas, et Inbank AS ja kostja sõlmisid 05.12.2018 väikelaenu lepingu (tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes), millega krediidiandja andis kostjale laenu 6000 eurot, esimese osamakse tasumise tähtpäev 05.01.2019, viimase osamakse tasumise tähtpäev 05.12.2024 (72 osamakset), lepingu haldustasu kuus 1,5 eurot, krediidi kulukuse määr aastas 15,31%, lepingutasu 120 eurot (dtl 112 – 116, üldtingimused dlt 134 – 140). kohtule esitatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt on krediidiandja loovutanud eespool lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 30.04.2024 (dtl 143).
10.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohus kontrollib omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust (vt ka RK 2-21-13098, p 13, 17, 18). VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 05.12.2018 lepingu sõlmimise ajal 19,97%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 15,31% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
11.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
12.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Teave, mille krediidiandja peab tarbija kohta omandama, on sätestatud KAVS § 49 ning krediidiandja kohustus teabe kontrollimiseks KAVS § 50.
13.Kohus andis hagi menetlusse võtmise määruses hagejale võimaluse tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 172 – 183). Kohus selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Hageja selgitas täiendavalt küll vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat, kuid ei pidanud vajalikuks tagasimakseid uuesti määrata.
14.Hageja tõi hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et algne krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut (laenutaotluse andmete kohaselt 1620 eurot, dtl 144) ning kohustuste suurust (350 eurot, dtl 144) vastavalt kostja esitatud andmetele. 3/5
2-24-136307 Samuti, et krediidiandja tegi päringu maksehäireregistrisse – kohus juhib tähelepanu, et laenuandja selgitusest nähtuvalt on päring tehtud perioodil vahemikus 11.09.2019 – 04.02.2020 (period from ja periood to, dtl 145), s.o pärast kõnealuse laenulepingu sõlmimist (05.12.2018). Samuti märgib kohus, et viidatud selgitus on antud kokku laenulepingute nr L89008134504, L89002216127 kohta. Käesolevas asjas on hagi aluseks laenuleping nr L89002216127. Krediidiandja selgitusest nähtub ühtlasi, et väidetav brutopalk oli 2340 eurot (dtl 146), ent hageja on viidanud sellele kui netosissetulekule, millest on maha arvestanud kulud (vt dtl 188). Kostja laenutaotluselt nähtub, et kostjal on 2 ülalpeetavat (dtl 144). Kas krediidiandja ka nimetatuga on arvestanud, kohtule esitatud hagiavaldusest ja tõenditest ei nähtu. Hageja arvutuste kohaselt jäi kostjale enam kui 1800 eurot pärast kohustuste kandmist (dtl 188). Krediidiandja lähtus eeldusest, et kui kliendi igakuine sissetulek on üle 1100 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast laenulepingu sõlmimist. Kohtule ei ole esitatud viidatud päringute (pensioniregister, maksehäireregister, aga ka EMTA) väljavõtete koopiaid. Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada, millal nimetatud päringud on tehtud, ehkki krediidiandja selgituses olev info viitab, et päringud tehti alles 2019. aasta sügisel, s.o pärast laenulepingu nr L89002216127 sõlmimist (esimese makse tasumise tähtaeg oli 05.01.2019). Lisaks ei ole kohus veendunud selles, et krediidiandja kontrollis teiste finantskohustuste olemasolu. Vähemalt veel ühe finantskohustuse olemasolu nähtub asja materjalidest (laenuleping nr L890081345049), kuid millal on nimetatud kohustus võetud, ei ole kohtule teada. Kohus selgitab, et maksehäirete puudumine iseenesest ei tõenda võimalike muude finantskohustuste olemasolu.
15.Kohtu hinnangul on hageja esitatust ilmne, et krediidiandja ei teostanud sisulist kontrolli enne 05.12.2018 lepingu sõlmimist. Kohtule esitatu ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakuiste elamiskulude ja võimalike finantskohustuste suuruse ning võtnud arvesse asjaolu, et kostjal on kaks ülalpeetavat. Seega asub kohus seisukohale, et hageja esitatud andmed ei ole piisavad, et veenduda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimises ja kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega on kohus tuvastanud, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.Kohus märgib täiendavalt, et kohtu jaoks on ebaselge see, milliste konkreetsete maksete tasumisega (kolm järjestikust makset) oli kostja viivituses – kohtule esitatud laenuandja selgitusest nähtub, et esimesed sõnumid makse viivituse kohta saadeti kostjale 20.09.2023, kuid millise konkreetse laenulepingu osas – asja materjalidest ei nähtu (dtl 155). Samuti on ebaselge laenulepingu ülesütlemise kuupäev, s.o nõude sissenõutavaks muutumise aeg, ja see, kas kostja on lepingu ülesütlemise hoiatuse ja avalduse kätte saanud. Lepingu ülesütlemise hoiatuses on viidatud, et võlgnevus tuleb likvideerida hiljemalt 23.04.2024 ning samas on ka tekst, et teenuselepingu ülesütlemisega muutuvad sissenõutavaks ka kõik teenuselepingu järgselt kasutuses olevad ja võlgnetavad summad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 (kolmekümne) päeva jooksul arvates teenuselepingu lõppemise kuupäevast (dtl 141). Seega lepingu ülesütlemise aeg võiks kohtu arvutuste kohaselt olla 24.04.2024 (eeldusel, et kostja on avalduse kätte saanud). Teisalt on hagi lisana esitatud 29.04.2024 kuupäevaga teenuselepingu ülesütlemise teatis, milles on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb Inbank Finance AS üles lepingu(d) nr. 4/5
2-24-136307 L89002216127, L89008134504.(dtl 142). Veelgi enam, hagi lisas olevast tagasimaksegraafikust ((dtl 117 – 133) nähtub, et kostja on teinud osamakse nr 64 (kokku 72 osamakset) makse 16.04.2024. Seega tekib kohtul küsimus, kas kostja oli ka tegelikult osamaksetega viivituses selliselt, nagu hageja on hagiavalduses välja toonud, arvestades, et ülesütlemise hoiatus on kuupäevaga 09.04.2024. Hageja hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud ja tõendid on seega omavahel vastuolus ning üheselt ei ole selge, kas kostja üldse oli makseviivituses, mis kuupäeval leping üles öeldi ning kas kostja on vastavad teated ja avaldused ka kätte saanud. Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise aeg ja see, mil nõue muutub sissenõutavaks, ei saa olla õiguslikult mitmeti mõistetav.
17.Eeltoodut kokku võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti asub kohus seisukohale, et hageja esitatud nõue ei ole selge ning selliselt ei ole seda võimalik rahuldada. Kohus tõi välja käesoleva lahendi eelmises punktis mitmed asjaolud, mis on omavahel vastuolus. Lisaks ei ole ka hageja pidanud vajalikuks esitada kohtule kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga uuesti määratud tagasimakseid, ehkki kohus on hagejale menetlusse võtmise määruses sellise võimaluse andnud. Hageja on selgitanud vaid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks (vt ka Tallinna RKK 12.07.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147995).
18.Kohus asub seisukohale, et hageja nõuded on ebaselged ning need ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud andmete põhjal ei ole kohtul võimalik hagi ka osaliselt rahuldada. Kohus jätab hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Juhindudes TsMS § 162 lg , jäävad menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohtule ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.