Jätta aktsiaselts Saare Kalur hagi J. V. vastu rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja aktsiaselts Saare Kalur kanda ning määrata, et kostjal puuduvad rahaliselt hüvitatavad menetluskulud. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Apellatsioonkaebuse esitamine
1.Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
2.TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotlemise kord 1/5
3.Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
4.Hageja ja kostja sõlmisid 27.09.2022 laenulepingu nr L00223257, mida pooled muutsid 11.10.2022. hageja andis kostjale laenu kokku 2200 eurot (kaks ülekannet – 27.09.2022 1700 eurot ning 11.10.2022 500 eurot). Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 21,77% ja täiendava laenu väljamaksmisel 22,15%. Vastavalt muudetud laenugraafikule on viimase osamakse tagastamise aeg 15.09.2026. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi (viimane makse laekus 12.07.2023) ning ei tasunud laenu tagasi. Hageja saatis kostjale 15.05.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava tähtaja 03.06.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse edastamise hetkeks oli kostja viivituses 11 osamakse tasumisega. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 04.06.2024. Kostja poolt tasutud maksetest on arvesatud laenu katteks 318,79 eurot, tagastamata on laen summas 1881,21 eurot.
5.Hageja asus seisukohale, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostja oli krediidivõimeline. Hindamisel lähtuti kostja laenutaotluses esitatud andmetest, kostja kontoväljavõttest ja taust.ee väljavõttest. Kostjal oli igakuine sissetulek töötasuna OÜ-lt Paikre, aktiivsed maksehäired kostjal puudusid, olemasolevad laenukohustused puudusid.
6.Kokkuvõtvalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 1881,21 eurot, intressi 345,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 163,48 eurot ning alates 12.10.2024 edasiulatuva viivise määraga 19,9% aastas väljamõistmist.
KOSTJA SEISUKOHT
7.Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 11.12.2025 ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kohus edastas kostjale nii hagiavalduse kui ka hagi menetlusse võtmise määruse 05.02.2025 kostja e-posti aadressile. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 11.02.2025 TsMS § 3141 lg 2 – 3 alusel. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 25.02.2025. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohus on kostjat hagi menetlusse võtmise määruses hoiatanud, et kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (TsMS § 407).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2, märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. 2/5
2-24-128026
9.Kohus tuvastas, et aktsiaselts Saare Kalur ja kostja sõlmisid 27.09.2022 laenulepingu ning muutsid seda 11.10.2022 (tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes), millega krediidiandja andis kostjale laenu kokku 2200 eurot, esimese osamakse tasumise tähtpäev 15.09.2022 (dtl 33), viimase osamakse tasumise tähtpäev vastavalt muudetud laenugraafikule 15.09.2026 (dtl 40). Pooled leppisid kokku lepingutasus summades 25 ja 15 eurot (dtl 31 ja 38), krediidi kulukuse määr algses lepingus oli 21,77% (dtl 31) ning muudetud lepingus 22,15% (dtl 38). kostja oma kohustusi ei täitnud ning hageja saatis kostjale 15.05.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 03.06.2024 ning ütles lepingu üles alates 04.06.2024 (dtl 50 – 51).
10.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohus kontrollib omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust (vt ka RK 2-21-13098, p 13, 17, 18). VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 27.09.2022 lepingu sõlmimise kui ka 11.10.2022 lepingu muutmise ajal 16,3%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 21,77% (ja 22,15%) aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
11.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
12.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Teave, mille krediidiandja peab tarbija kohta omandama, on sätestatud KAVS § 49 ning krediidiandja kohustus teabe kontrollimiseks KAVS § 50.
13.Kohus andis hagi menetlusse võtmise määruses hagejale võimaluse tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 70 – 80). Kohus selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Hageja tagasimakseid uuesti ei määranud ning vastutustundliku laenamise osa selgitusega piirdus hagiavalduses tooduga.
14.Hageja tõi hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta väga üldsõnaliselt välja, et enne lepingu sõlmimist hindas hageja kostja krediidivõimeliseks. Hindamisel lähtuti kostja laenutaotluses esitatud andmetest, kostja kontoväljavõttest (Lisa 3/5
15.Kohtule esitatust nähtub, et kostja konto väljavõte on perioodi kohta 26.09.2022 – 07.10.2022, s.o enne laenulepingute sõlmimist kostja konto väljavõtet ei küsitud. Väljavõttelt on tuvastatav üks töötasu laekumine ja sedagi pärast esimese laenulepingu sõlmimist. Eeltoodud väljavõte ei anna mistahes teavet kostja krediidivõimelisuse kohta. Millistest kostja esitatud andmetest hageja lähtus, ei ole selge. Hageja ei ole hagis välja toonud ega tõendanud, milliseid konkreetseid andmeid (sh nt majapidamiskulude suurus, igakuiste sissetulekute suurus, teised finantskohustused jne) kostja kohta koguti ning mida nende põhjal tuvastati. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja kostja maksevõime tuvastamiseks ei piisa pelgalt üldsõnalisest ja umbmäärasest viitest.
16.Kohtu hinnangul on hageja esitatust ilmne, et krediidiandja ei teostanud sisulist kontrolli enne 27.09.2022 lepingu sõlmimist ega 11.10.2022 lepingu muutmist. Kohtule esitatu ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakuiste elamiskulude ja võimalike finantskohustuste suuruse. Seega asub kohus seisukohale, et hageja esitatud andmed ei ole piisavad, et veenduda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimises ja kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega on kohus tuvastanud, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.Hageja ei ole kohtule esitanud kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga uuesti määratud tagasimakseid, ehkki kohus on hagejale menetlusse võtmise määruses sellise võimaluse andnud. Hagi tõendina on esitatud küll tagasimaksete arvestus (dtl 52), kuid sellest nähtub, et kostja tegi viimase makse 12.07.2023, mh on kostja tasunud arvestatava summa intresside ja lepingutasude katteks. Kuna kohus tuvastas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, tuleb arvestada kõik maksed põhiosa maksete katteks. Selliselt arvestades ei ole kohus veendunud, et kostja sattus makseviivitusse hagis toodud kuupäeval ning et temaga sõlmitud leping on üles öeldud 04.06.2024. Kohus märgib, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks (vt ka Tallinna RKK 12.07.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147995).
18.Kohus asub seisukohale, et hageja nõuded on ebaselged ning need ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud andmete põhjal ei ole kohtul võimalik hagi ka osaliselt rahuldada. Kohus jätab hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Juhindudes TsMS § 162 lg 1, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses 4/5
2-24-128026 kulud tekkisid. Kohtule ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.