PLACET GROUP OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2487,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi Xi vastu osaliselt.
2.Mõista Xilt PLACET GROUP OÜ kasuks 12. augusti 2021 krediidikonto lepingu nr KK3705448 alusel välja 285,94 eurot (s.o põhivõlg 247,42 eurot, intress 3,92 eurot ja ajavahemikul 24. oktoober 2024 kuni 6. veebruar 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 34,60 eurot).
3.Mõista Xilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja alates 7. veebruarist 2026 kuni põhinõude (247,42 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud 11% ulatuses Xi kanda ja 89% ulatuses PLACET GROUP OÜ kanda.
Mõista Xilt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 38,50 eurot.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 23. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xilt (kostja) 2028,34 euro saamiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 4. aprillil 2025 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas 23. aprillil 2025 hagiavalduse (täpsustatud 20. juunil 2025), milles palub mõista kostjalt välja põhivõla 1800,19 eurot, tasumata intressid 215,67 eurot, 22. aprilliks 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 260,67 eurot ning sissenõudmiskulud 10 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla tasumata osalt alates 23. aprillist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse määraga võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud koos palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12. augustil 2021 krediidikonto lepingu nr KK3705448, mille alusel võimaldati kosjale laenulimiiti 2000 eurot.
24.augustil 2021 sõlmis kostja maksekaardi lepingu nr KK3705448-20210824. Vastavalt maksekaardi lepingu punktile 4.5 on kaardi valdaja õigustatud tehinguid tegema vaba limiidi piires. Krediidikonto lepingu nr KK3705448 alusel oli laenulimiit 2000 eurot. Seega sai kostja ka maksekaarti kasutada üksnes 2000 euro suuruse limiidi piires. Lepingu krediidi kulukuse määr on 34,58%. Leping sõlmiti aastase intressimääraga 29,90%. Kostja kohustus saadud laenu tagastama minimaalse osamaksena vastavalt lepingu põhitingimustele (2% kasutatud krediidilimiidi summast ja mitte vähem kui 20 eurot). Lepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Hageja tegi 12. augustil 2021 päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidesse. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. Hageja tegi 12. augustil 2021 päringu ka Maksuametile ning tuvastas, et kostjal puuduvad maksuvõlad. Rahvastikuregistri päringu tulemusena hageja tuvastas, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Kinnistusraamatu väljavõtte alusel tuvastas hageja, et kostjal on korteriomand aadressil xxx. Lisaks tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Kostja märkis enda igakuiseks sissetulekuks 620 eurot (pension), finantskohustuseks tarbijalaenu/väikelaenu 123 eurot ja majapidamiskuludeks 200 eurot. Kostja esitas hagejale pangakonto väljavõtte ajavahemiku 1. veebruar 2021 kuni 12. august 2021 kohta. Hageja tuvastas, et kostja sissetulek oli keskmiselt nelja kuu vältel 573,10 eurot. Samuti tuvastas hageja kostja pangakontolt, et tal oli laenukohustus Swedbank AS-i ees kuumaksega 207,69 eurot. Hageja arvestas kostja majapidamiskuludeks 225 euro, mis oli krediidikonto taotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt hageja sise-eeskirjadele. 2
Hageja tuvastas, et kostja on krediidivõimeline igakuise reserviga 50,58 eurot, s.o 573,10 eurot (sissetulek) – 207,69 eurot (finantskohustused) – 225 eurot (majapidamiskulud) – 89,83 eurot (taotleva krediidikonto KK3705448 osamakse). Hageja maksis kostjale 17. augustil 2021 1510 eurot. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 2654,38 eurot. Hageja arvestas kostjale krediitkaardikuu tasu 27,05 eurot. Põhivõlg kokku seega 4191,43 eurot. Kokku tegi kostja tagasimakseid 3960,32 eurot. Sellest 2391,24 eurot luges hageja põhiosa, 1550,13 eurot intressi, 3,95 eurot viiviste ning 15 eurot sissenõudmiskulude katteks. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata krediidiandjale põhiosa 4191,43- 2391,24 = 1800,19 eurot. Kostja oli viivituses 2024. a juuli, augusti, septembri ja oktoobrikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostjale edastati lepingu ülesütlemise hoiatus 4. septembril 2024, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni
18.septembri 2024 võla tasumiseks. Kuivõrd kostja võlga ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 23. oktoobril 2024 üles. Hageja esitas 20. juunil 2025 VÕS § 4034 lg 7 järgse nõude ümberarvestuse ja 16. jaanuaril 2026 ümberarvestuse täpsustuse. Kostja sai 1510 + 2654,38 eurot ja tegi tagasimakseid 3960,32 eurot. Kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 441,45 eurot. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa viivisekokkuleppe tühisust ning palub viivise välja mõista lepingujärgses määras. Juhul kui kohus leiab et lepingujärgset viivist ei saa nõuda palub hageja rahuldada viiviseid seadusejärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA SEISUKOHT
3.Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
6.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406 2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr 3
aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ja kostja sõlmisid 12. augustil 2021 tarbijakrediidilepingu nr KK3705448, (dtl 37-55). Hageja andis kostjale krediiti 1510 eurot (dtl 69) ning kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 2654,38 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 31. mai 2021 seisuga 18,86% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 56,58%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 34,58% (dtl 34), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse laenulimiit 2000 eurot, intressimäär 29,90% aastas, igakuine tagasimakse suurus, maksekuupäev
10.kuupäev ja intressivaba periood kaks kuud alates 12. august 2021 kuni 17. oktoober 2021. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 54-55). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
7.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
8.Hageja märkis, et tuvastas ja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja igakuised sissetulekud olid keskmiselt 573,10 eurot (dtl 27). Hageja tuvastas selle kostja pangakonto väljavõtte alusel (dtl 60-63). Kostja sissetulekuks oli tema pangakonto väljavõtte järgi viimasel neljal kuul enne lepingu sõlmimist pension 573,10 eurot (vt pangakonto väljavõttel kanded nr 62, 79, 97 ja 102). 4
Hageja tuvastas ja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja igakuised finantskohustused olid 207,69 eurot (dtl 27). See vastab kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt (dtl 60-63). Muid finantskohustusi kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu.
9.Kostja märkis laenutaotlusel enda majapidamiskulude suuruseks 200 eurot. Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu praktikast, oli hagejal kohustus kostja kui tarbija esitatud teavet kontrollida (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 20). Hageja ei ole selgitanud, milliseid pingutusi ta tegi kostja esitatud teabe kontrollimiseks. Hageja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja majapidamiskulude suurus on 225 eurot. Hageja on majapidamiskulude suuruse määranud kindlaks enda sise-eeskirjade alusel. Seega ei ole hageja tuvastanud kostja tegelikke majapidamiskulusid. Hageja tuvastas mh, et kostjale kuulus lepingu sõlmimise ajal korteriomand. Sellest tuleneb, et kostjal pidid olema vähemalt korteriga seotud kulud. Sellistelt on hageja rikkunud teabe kontrollimise kohustust, jättes välja selgitamata, kui suured on kostja tegelikud igakuised majapidamiskulud.
10.Kohus leiab eelneva alusel, et krediidiandja ei ole piisava hoolega hinnanud kostja krediidivõimelisust. Hageja järeldas, et kostja on võimeline võtma täiendava laenukohustuse (89,83 eurot kuus) järgmise tehte alusel: 573,10– 207,69– 225. Kostjale jäi selle põhjal elamiseks igakuiselt 275,50 eurot (225 + 50,58). Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostjale ei jäänud igakuist reservi (dtl 63). Esitatud pangakonto väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud 5164,19 eurot ja väljaminekud 5173,35 eurot. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttelt (dtl 60-63), et kostjal kulus juba toidupoodides nt 2021. a augustis 250,04 eurot (kanded nr 107, 108, 109, 110, 111). Arvestades kostja võrdlemisi väikest sissetulekut, ebaselgeid majandamiskulude suurust ning asjaolu, et kostjal puudus pangakonto väljavõtte järgi igakuine reserv, raha kulus peamiselt toidupoodides ja finantskohustustele, siis ei saanud hageja jõuda järeldusele, et kostja on võimeline tasuma täiendavat laenukohustust. Hagiavalduselt nähtuvalt ei olegi lepingujärgseid tagasimakseid teinud kostja, vaid kolmas isik (dtl 29-31). VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
12.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Hageja esitas koos nõude ümberarvestusega selgituse, et kostja oleks olnud laenumaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuse kohaselt. Hagiavalduse p 4.7. kohaselt ütles võlausaldaja lepingu üles 23. oktoobril 2024. Hageja nõude ümberarvestuse kohaselt nähtub, et kostja viimane makse loeti tehtuks 11. juunil 2024. Seega jäi kostja viivitusse juuli, augusti ja septembri 2024 osamaksete tasumisega. Seega oli kostja krediidi tagasimaksega viivituses ka nõude täpsustatud ümberarvestuse korral (dtl 400-475). Järelikult on hageja lepingu kehtivalt üles öelnud. 5
13.Hageja palub kostjalt põhivõla 1800,19 euro väljamõistmist. Kohus jättis 9. juuni 2025 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja nõude VÕS § 403 4 lg 7 ümberarvestuse esitamiseks. 12. jaanuaril 2026 andis kohus hagejake võimaluse ümberarvestuse täpsustamiseks. Hageja on 16. jaanuari 2026 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse alternatiivselt juhuks, kui kohus tuvastab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja põhivõla ümberarvestuse kohaselt on kostja tagastanud 4164,38 eurost põhivõlast kokku 3916,96 eurot ning seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 247,42 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest (dtl 400-475) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata põhivõla 247,42 eurot (VÕS § 108 lg 1). Hageja põhivõla nõue jääb seega seda ületavas osas rahuldamata.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 215,67 eurot. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 29,90% aastas (dtl 35). Hageja esitas intressi ümberarvestuse, milles on arvestatud intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, kuivõrd see ei ole suurem lepinguga kokkulepitud intressimäärast (VÕS § 4034 lg 7). Hageja palub ümberarvestuse kohaselt mõista kostjalt välja tasumata intressi 3,92 eurot. Hageja on kostja poolt laekunud summadest arvestanud 43,36 eurot ümberarvestatud intressi katteks. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest (dtl 400475) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi võla 3,92 eurot.
15.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 260,67 eurot väljamõistmist alates 24. oktoobrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõuab hagis ja ümberarvestuses põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääraga aastas. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude vaid seadusjärgses määras ja jätab rahuldamata osas, milles see seadusjärgset määra ületab. Hageja nõuab kostjalt viivist võlgnetavalt summalt alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o 24. oktoobrist 2024 (dtl 33-34). Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 247,42 eurot ajavahemiku 24. oktoober 2024 kuni otsuse tegemiseni (6. veebruar 2026) 34,60 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras (TsMS § 367). Eelnevat arvestades rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt.
16.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu 10 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid seoses 16. juulil 2024 (dtl 288-290) ja 13. augustil 2024 (dtl 285-287) tasuliste kirjade saatmisega, s.o lepingu kehtivuse
6
ajal. Hageja on eelnevalt saatnud tasuta meeldetuletused 6. juulil 2024 ja 5. augustil 2024. Hageja tugineb enda hinnakirjale, mille kohaselt on tasulise võlateate hind 5 eurot. Kuivõrd hageja on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigus nõuda lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu kui muud tasu VÕS § 4034 lg 7 tähenduses. Seega saab hageja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama arvestades VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud ülempiiriga. Hageja ei ole kahju tekkimist eraldiseisvalt põhjendanud ega tõendanud. Kohus jätab sellest tulenevalt sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.
17.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 247,42 eurot, intressi 3,92 eurot ja ajavahemikul 24. oktoober 2024 kuni 6. veebruar 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 34,60 eurot. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 2286,53 eurot ilma edasiulatuva viiviseta) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks (hagi esitamise seisuga 22. aprill 2025) välja 265,52 eurot (ilma edasiulatuva viiviseta), rahuldab kohus hagi ca 11% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 11% kostja kanda ja 89% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
18.Hageja 16. jaanuari 2026 menetlusdokumendi kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 350 eurot. Esindajakulude hüvitamist hageja viimases menetlusdokumendis ei nõua. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal on esindajakulude nõudmise õigus (st, et esindaja ei ole hageja töötaja ning nõutakse üksnes sõidukulusid, vt 9. juuni 2025 määrus). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 38,50 eurot (s.o 11% 350 eurost). (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.