nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress XXX, 10617, XXX) Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post XXX) Kostja I.S. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I.S.-ilt (I.S.) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 3450,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 17.06.2025 - 3.10.2025 eest summas 105,91 eurot ning sissenõudmiskulu summas 35 eurot, kokku 3591,42 eurot.
3.Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 78% ulatuses kostja I.S.-i 22% ulatuses hageja B2 Impact OÜ kanda.
5.Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista kostjalt I.S.-ilt eurot.
hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 436,80
7.Välja mõista kostjalt I.S.-ilt hageja B2 Impact OÜ viivis menetluskuludelt (436,80 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 3. oktoobril 2025 I.S.-i (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista lepingust #25731895530 tulenev põhivõlgnevus 3996,28 eurot, intress 454,69 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 100 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-ga 26.07.2024 krediidikontolepingu nr #25731895530, mille alusel sai kostja krediiti 2800 eurot (dtl 11-25). 6.09.2024 muutsid pooled lepingut ning uueks krediidikulukuse määraks sai 49,9% aastas (dtl 26-40). 14.12.2024 sõlmisid pooled uue lepingu lisa, millega suurendati limiiti 4000 euroni (dtl 41-55). 17.01.2025 sõlmisid pooled uue lepingu lisa, millega vähendati intressi 38,1% aastas ning muutus ka krediidikulukuse määr 46,28%-ni (dtl 56-70). Kostja oli kohustatud teostama igakuiseid tagasimakseid 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjale tehtud lepingu kehtivuse ajal väljamakseid kokku summas 4290 eurot (dtl 71-82) ning kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 839,49 eurot (dtl 5). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis hageja 30.05.2025 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 13.06.2025. Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 16.06.2025 lepingu üles (dtl 90-94). 1.07.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale (dtl 96).
3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandmisel täitis kostja laenutaotlused, kuhu märkis oma sissetulekute ning kohustuste suurused. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis hageja kostja maksevõimelisust avalike registrite alusel. Kostja pangakontoväljavõtet küsitud ei ole.
4.Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 16.10.2025 määrusega. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud e-kirja teel 4.12.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 7.01.2026 määrusega, millega määras kindlaks lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja ning otsuse teatavaks tegemise aja. Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 2(5)
järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
6.Kohtu määramisel, tulenevalt tsiviilasja hinnast, lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad 26.07.2024 ESTO AS (edaspidi ka krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingust nr #25731895530 (dtl 11-25) ning nimetatud lepingu lisadest (dtl 26-70).
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja krediidiandja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
9.Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.
10.Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
13.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal.
15.Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja suhtes teinud päringud ka riiklikest registrites. Krediidiandja leidis, et kostja keskmiseks sissetulekuks on 708 eurot (kostja laenutaotlusesse märkis ise 800 eurot), finantskohustusteks 100 eurot ning majapidamiskulud 304 eurot (kostja märkis laenutaotlusesse 0 eurot). Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast 3(5)
küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
16.Käesoleval juhul on selgunud, et krediidiandja ei küsinud kostjalt tema pangakonto väljavõtet, kuigi juba kostja esitatud andmed krediiditaotluses ei vastanud tegelikkusele ning selle põhjal oleks pidanud krediidiandjal tekkima põhjendatud kahtlus kostja krediidivõimes. Ilma pangakonto väljavõtteta ei saanud krediidiandja veenduda kostja tegelikes finantskohustustes ning igakuistes püsikuludes, mis on krediidivõime hindamiseks olulised. Tulenevalt eeltoodule asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet.
17.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 40,6% ja 38,1% aastas (vt dtl 20, 35, 50, 65). Seadusjärgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 4,25% ja viimase lepingu muudatuse ajal 3,15% aastas. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 17.10.2025 kohtule ümberarvestuse, mille kohaselt palub hageja lugeda kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed põhiosa katteks. Ühtlasi soovib hageja intresse summalt 4290 eurot viimasele väljamaksele järgnevast päevast 18.01.2025 kuni lepingu ülesütlemiseni 16.06.2025, mis on 55,53 eurot. Viivis lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 17.06.2025 kuni ümberarvestuse esitamiseni tagastamata põhiosalt 3450,51 kokku summas 119,35 eurot. Hagejal on õigus sissenõude ja menetluskuludele. Kohtu hinnangul ei vasta nimetatud ümberarvestus seaduses sätestatud nõuetele. Hageja on intresse arvestanud kõigi väljamaksete summalt, kuid kohtule ei ole esitatud andmeid millal ja millises suuruses on kostja poolt teostatud tagasimakseid võetud arvesse väljamakstud summa vähendamisel. Selliselt ei ole kohtul võimalik veenduda, kas ja mis ulatuses saaks hagejal olla kostja vastu seadusejärgse intressi nõue, seetõttu jätab kohus hageja intressinõude rahuldamata. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
18.Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
19.Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti lepingu nr #25731895530 alusel summas 4290 eurot (dtl 71-82). Kostja kohustus maksma ka intressi 38,1% - 40,6% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja pidi krediiti tagamise maksmiseks teostama igakuiseid makseid, mis on vähemalt 1/60 kasutusele võetud krediidist, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 839,49 eurot (dtl 5).
20.Kuna krediidiandja on lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud piisava hoolsusega, siis on kostjal kohustus tasuda hagejale vaid põhivõlgnevus. Põhivõla suuruseks on seega 3450,51 eurot (4290-839,49). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
21.Hageja palus ümberarvestuse kohaselt kostjalt välja mõista ka viivised alates lepingu ülesütlemisest, so alates 17.06.2025 kuni ümberarvestuse esitamiseni so 17.10.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt, so summas 105,91 eurot, so perioodi 17.06.2025 – 3.10.2025 (so kuni hagiavalduse esitamiseni) eest. 4(5)
Hageja ei ole hagiavaldust täiendanud 17.10.2025 vaid täitnud kohtunõude, millega kohus palus täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas.
22.Põhjendatud on ka hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Hageja on teinud kulutusi nõude sissenõudmiseks ja saatnud kostjale kirju VÕS § 115 ja 113 2 lg 2 p 1 alusel kokku summas 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
24.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 560 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
27.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 560 * 78% = 436,80 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (436,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.