Võlaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui 2/7

2-25-21993 kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.12.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt P OÜ (esialgne võlausaldaja) ja A K (kostja) sõlmisid 12.12.2025 tarbijakrediidilepingu nr TL4188053, mille alusel sai kostja laenu 2400 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat (2400 eurot), intressimäära (34,38%), osamaksete arv (60), lepingutasu (120 eurot). Viivise määraks lepiti kokku 0,021% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Laenuleping on sõlmitud sidevahendi abil, mistõttu toimub andmesidevahetus kliendi ja administraatori vahel iseteenindusportaalis, millesse igakordsel sisenemisel on vajalik: isikukood + salasõna; - SMART ID; - Mobiil ID;- ID-kaart. Kostjale on 12.02.2025, st enne lepingu sõlmimist saadetud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht. Samuti on kostjale saadetud 12.02.2025 e-kirjaga lepingudokumendid. Kostja on läbinud ka isikutuvastuse Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 16,27 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates kolmandast osamaksest s.o alates 14.04.2025 a kuni viienda osamakseni s.o 14.06.2025. Esialgne 3/7

2-25-21993 võlausaldaja saatis kostjale 14.06.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Ülesütlemine oli edastatud kostja epostile. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 1.07.2025. P OÜ loovutas 1.07.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 2383,73 eurot, intress 239,33 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 383,94 eurot ning viivis 34,38 % aastas alates 17.12.2025 kuni põhinõude 2383,73 euro täitmiseni. Viru Maakohus 05.01.2026 määruses tegi hagejale ettepaneku täiendada hagiavalduses toodud asjaolusid seoses vastutustundliku laenamise kontrollkohustuse täitmisega ning vajadusel täpsustada haginõuet. Hageja esitas 15.01.2026 täiendavad selgitused ja nõude ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu summas 2400 eurot, millest arvestati maha lepingutasu summas 120 eurot. Kostja tegi 19.03.2025 tagasimakse esialgsele võlausaldajale kokku summas 85,03 eurot, millest 16,27 eurot läks põhiosa katteks ja 68,76 eurot intressi katteks. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2194,97 eurot (2400-120-85,03). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 1.07.2025 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Hageja palub välja mõista ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 34,38% aastas. Viru Maakohus 05.01.2026 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus, hagi ja hageja 15.01.2026 esitatud ümberarvestused toimetati kostjale 21.01.2026 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (45%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.

4/7

2-25-21993 Kohus on seisukohal, et antud juhtumil ei hinnanud krediidiandja tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, punkt 29.3). Praegusel juhul krediidiandja on seda teinud, kuid ebapiisavalt. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta märkinud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet ning kontrollis kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Kontrolliti ka avalikke andmebaase (Crediitinfo.ee, Taust.ee, Elamisloa kontroll ja Maksuamet). Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine sissetulek oli 1205,10 eurot ning kohustused 240 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, sh majapidamiskulud 778,33 eurot ning taotleva laenu osamakse 85,03 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 101,74 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hagiavaldusele lisatud pangakonto väljavõttest on nähtav, et septembril 2024 kostja võttis välja raha oma pensionikontolt kokku summas 2193,68 eurot. Samuti on kostja võtnud vahetult enne 12.02.2025 lepingu sõlmimist laenud: 17.01.2025 I AS-lt summas 6950 eurot ja 28.01.2025 C AS-lt summas 6540 eurot. Hageja selgitab, et enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist viis krediidiandja läbi kostja krediidivõimekuse hindamise vastavalt krediidiasutustele kehtivatele õigusaktidele. Seejuures arvestati kõiki kostja olemasolevaid laenukohustusi, milleks oli I AS-lt ja C AS-lt võetud laenud. Finantskohustuste ulatust I AS-i ja C AS-i ees täpsustati kostja enda käest. Nimelt võttis esialgne võlausaldaja 12.02.2025 kell 16:24 kostjaga ühendust, mille käigus täpsustas kostja, et tema igakuine makse I AS-ile on 106 eurot ning C AS-ile 134 eurot. Kuna kostja pangakontol tagasimakseid eelnimetatud krediidiandjatele ei kajastunud, arvestas esialgne võlausaldaja kostja poolt esitatud andmeid. Krediidiandja poolt läbiviidud krediidianalüüsi tulemusena selgus, et pärast kõigi teadaolevate laenukohustuste ning kostja tavapäraste majapidamiskulude mahaarvamist jäi kostjale igakuiselt kasutada reserv summas ca 101 eurot. See näitab, et krediidiandja hindas kostja maksevõimet ning lähtus vastutustundliku laenamise põhimõttest, veendudes, et kostjal säilib ka pärast lepingu sõlmimist rahaline puhver ettenägematute kulutuste katteks. Nimetatud asjaolu kinnitab, et lepingu sõlmimise hetkel oli kostja finantsseis hinnanguliselt jätkusuutlik ning puudus alus järeldada, et kostja ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita või et krediidiandja oleks pidanud lepingu sõlmimisest keelduma. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus asub seisukohale, et laenuandja ei ole tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud andmeid piisavalt analüüsinud ega veendunud tarbija krediidivõimelisuses. Kohus jääb 5/7

2-25-21993 seisukohale, et juba ainuüksi asjaolu, et tarbijal on mitmeid laenukohustusi teiste krediidiandjate ees, mis on võetud nii lühike aja jooksul, arvestades, et ta varasemalt sai raha üle 2000 eurot pensionikontolt, peaks olema hoiatav indikaator tarbija finantskäitumise kohta. Kohtu hinnangul kui laenuandja oleks võtnud arvesse kõik võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtuvat teavet kostja kohustuste ja maksekäitumise kohta, ei oleks laenuandja saanud järeldada, et võlgnik on krediidivõimeline ja suudab krediidilepingust tulenevad kohustused probleemideta täita. Kohtu hinnangul asuda võib seisukohale, et ei ole laenuandja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh hooldus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel 19.03.2025, seega pole kostja lepingut täitnud ca 11 kuud. Arvestades asjaolu, et kostjal ka peale ümberarvestuste tegemist on võlgnevus hageja ees ning kostja ei ole hageja nõudele vastanud, on põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja osamaksed alates 14.02.2026 vastavalt hageja 15.01.2026 menetlusdokumendis sisalduvale maksegraafikule ja viivised 7,67% aastas alates põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks määras 34,38% aastas jätab kohus rahuldamata. Lepingus on kokkulepitud viivise määraks 0,021% päevas, mis teeb aastaseks viivise määraks 7,67%. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagiavalduses esitatud nõude hinnaks oli 3876,53eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust, milleks on kohtu arvutuste järgi 2363,18 eurot, jätab kohus menetluskulud 61% kostja kanda ning 39% hageja kanda. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 338 eurot (tunnitasu 169 eurot) (käibemaksu ei lisandu, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada).

6/7

2-25-21993 Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, dokumentide kohtule esitamisele 2 tundi ja tasu 338 eurot (TsMS § 175 lg 1). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud 61% ulatuses, so summas 483,73 eurot. Rahuldada tuleb hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.